7 küsimust pensionist, millest peaks rääkima juba koolis
Tänapäeval on loomulik, et rahatarkust õpetatakse juba koolitundides, kuid varasematel aegadel pole see nii olnud. Millised teadmised on need, mida tasuks pensioni kohta teada juba varakult? SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin tõstatab seitse olulisemat küsimust pensionist.
Mis on pension ja kuidas pensionisüsteem toimib?
Mõte pensionist tundub noorena väga kauge. Samas võiks pensioniks valmistumisse suhtuda kui tulevikku investeerimisse, sest regulaarne säästmisharjumus sillutab tee tuleviku investeerimisteekonnale.
Noored mõtlevad esmalt oma karjäärivalikutele. Kuid abiks oleks ka arusaam, kuidas tööl käies oma pensionit kogutakse, kuidas pensionisüsteem toimib ja kuidas kujuneb tuleviku sissetulek.
Näiteks keskmine brutopalk on täna juba 2000 eurot, keskmine vanaduspension tõusis tänavu 774 euroni. Kuidas tulevikuks valmistuda, et seda vahet katta?
Millest tulevane pension koosneb?
Noorena ei peagi olema aimu, kuidas täpselt oma tulevast pensioni arvutada. Küll aga võiks mingi hetk tekkida arusaamine, kuidas praegune säästmine, töötatud aastad ning sissetulek mõjutab tuleviku sissetulekut. On tegureid, mida saab omalt poolt muuta, näiteks mõelda, milliseid lisasissetuleku võimalusi tekitada.
Kuidas kasvatada väikestest summadest suur?
Mida varem kogumisega alustada, seda kauem on rahal aega kasvada ning väikestest panustest saavad ajapikku suured.
Mõnikord kardetakse, et kui nooremas eas on sissetulekud väiksemad, polegi nagu midagi kõrvale panna. Samas on hea mõelda, et ka igakuised kohustused on paljudel siis väiksemad. Kui tuleviku sissetulek välja mõelda ja eesmärk paika panna, siis varakult alustades peab iga kuu eesmärgi täitmiseks vähem raha kõrvale panema. Kuidas nii? Pikema aja jooksul hakkab enda kogutule mõju avaldama ka pensionifondis juurde teenitud osa. Nii võib ka väike summa aastate jooksul märkimisväärselt kasvada.
Kas noorena tasub riski võtta?
Noorematele kogujatele sobivad kogumiseks pensionifondid, mille aktsiaosakaal on suurem ning nii riskitase kui ka tulu teenimise võimalus pikema aja jooksul kõrgem. Vanuse kasvades oleks mõistlik paigutada raha järjest väiksema aktsiaosakaalu ja madalama riskitasemega fondidesse.
Kuidas turgude kõikumisega kohaneda?
Pensioni kogumine on pikaajaline. Nii võrreldakse seda sageli maratoniga, sest sellesse perioodi jääb ilmselt mitmeid buume ja kriise, häid ja halbu aastaid. Kogujad peaksid külma närvi säilitama ning leppima sellega, et aktsiaturud liiguvad üles-alla, selle vastu ei saa.
Turu kõikumistega tuleb kohaneda. Turgude langust ei maksa karta, neid võib hoopis ära kasutada, et sissemakseid pensioni kogumisse suurendada. Kindlasti ei tohiks pärast langust riskitaset vähendada või osakuid müüa, sest nii fikseeritakse kahjum ning lõigatakse end ära võimalusest kaotatu järgmise tsükli ajal tagasi teenida.
Kuidas panna paika raha kasvatamise strateegia?
Investoriks võib hakata igas vanuses, sest raha kasvatamine on mõistlik. Vanusest sõltub aga raha kasvatamise strateegia.
Lihtne viis investeerida ongi pensioniks kogudes. Selgitus sellele on väga lihtne: kui soovitakse ka hilisemas eas rahaliselt sõltumatu olla ja mugavamalt hakkama saada, siis tuleks oma rahaasjade peale mõelda ja vastavalt tegutseda juba aastakümneid enne pensionile jäämist.
Noorelt startides on aastakümneid aega koguda ning investeering elab üle turgude kõikumised, ilma et investor peaks ka kehvematel aegadel ülemäära muretsema.
Aastate ja aastakümnetega muutub kogumise alguses paika pandud sissemakse summa oma reaalväärtuses järjest väiksemaks. Igakuine makse laekub endises summas, kuid ostujõu mõttes see väheneb. Seetõttu tasuks aja möödudes kaaluda makse suurendamist, et ei tekiks võlts turvatunnet – pensioniks küll kogutakse, aga koguneva summa ostujõud ei pruugi elukallidusega sammu pidada.
Kuidas alustada ja juurde õppida?
Investeerima hakates tuleb oma otsus läbi kaaluda ja vajadusel spetsialistidega nõu pidada. Samas ei maksa rahakogumisega alustamist lõputult edasi lükata, sest iga aastaga kaotatakse iseenda raha.
Eelnev teave on informatiivse iseloomuga ja seda ei tohi käsitleda investeerimisalase soovituse, nõustamise ega toote või teenuse pakkumise või soovitusena lepingu sõlmimiseks. Ühtegi investeerimisotsust ei tohiks teha üksnes siin esitatud teabele tuginedes. Iga investeerimisotsusega kaasneb risk. Enne otsuse tegemist tutvuge fondi prospekti, põhiteabe ja tingimustega ning vajadusel pidage nõu.
Lisainfo:
Maarja Kalamas
kommunikatsioonijuht
SEB Pank
mobiil +372 5304 5743
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post maarja.kalamas@seb.ee
