21. sajandit iseloomustab suuresti tehisintellekti kiire areng, mistõttu kardetakse, et robotite ja erinevate abivahendite tuleku tõttu mingisugused ametid asendatakse või kaotatakse . Oleme ajastus, kus enam pole eluaegseid töökohti, vaid ühel töökohal püsitakse keskmiselt kolm aastat. Tänapäeva noored otsivad innovatiivsemaid võimalusi ja proovivad järjest enam ettevõtlust, et teha täpselt seda tööd, mida nad soovivad.
Maitsvad viljad
Mulle pakub ettevõtlus huvi just seetõttu, et selle üheks maitsvaks viljaks on vabadus – vabadus reisida, vabadus ise otsustada, vabadus töötada täpselt siis, kui sulle sobib. Ettevõtlus on üks kiiremaid viise finantsvabaduse saavutamiseks, kuid see nõuab palju energiat ja aega. Kui esialgu tundub noortele, et tänu ettevõtlusele saadakse 9-5ni „oravarattast“ välja, siis tegelikkuses hakatakse tegelema ettevõtlusega kooli või töö kõrvalt ja lõppkokkuvõttes tehakse seda oma vabal ajal – see on päris hea väljakutse mugavustsoonist väljumiseks ja enda distsiplineerimiseks. Ettevõtlus võimaldab realiseerida ka kõige suurejoonelisemaid ideid, tähtis on hea meeskond! Noorena on eriti positiivne veel see, et ebaõnnestumise korral on kahju minimaalne ning saab alustada algusest peale. Tasub mõelda, mida tulevikus teha sooviksid. Kas oled juba näinud tööpakkumist, mis on täpselt see töö, mida teha tahad? Kui ei ole, siis ehk tasuks mõelda ise sellise töökoha loomise peale? Või oled näinud enda ümber mõnda puudust, mida saaksid ettevõtluse abil parandada?
Ettevõtlus algab ettevõtlikkusest
Minu jaoks tähendab ettevõtlikkus suuresti uudishimu – uudishimu uurida, uudishimu katsetada ja uudishimu teada, miks asjad just nii toimivad. Minu ettevõtlikkus väljendus esmakordselt 11-aastaselt, kui mulle pakuti noortekeskuses võimalust kirjutada projekt – pakuti 650 eurot ja võimalust sellega midagi ägedat teha. Tegin tollal teadusringi projekti, mille jaoks saimegi raha. Olen seitsme aasta jooksul teinud kümmekond edukat projekti: juhendanud huviringe, korraldanud üritusi ja loonud uusi võimalusi kogukonnas, mida varem polnud. Olen nendest kogemustest õppinud enim seda, et ei tasu karta eksimist: küsisin esimese projekti raames üht hinnapakkumist ja arvasin, et lühend KM tähendab kilomeetrit. Sain väga kahtlase vastuse, sest olin arvutanud välja kilometraaži, kuid nimetan seda praktiliseks õpikogemuseks: sel ajal sain teada, et KM tähendab ka käibemaksu! Koolis poldud seda käsitletud ja nii omandasin teadmisi praktikas.
Alusta ettevõtlusega juba koolipingis
Minu esimene ametlik ettevõtluskogemus oli 6. klassis. Koolis toimus üks ettevõtlusprojekt, kus mõtlesime väikestes gruppides välja lihtsasti teostatava idee ja realiseerisime selle. Meie ideeks oli müüa maitsestatud kohalikku allikavett – ideel oli jumet ning nii müüsime toodet kohalikul jõululaadal. Sellest sai alguse minu ettevõtlushuvi ja kaks aastat hiljem, 8. klassis, tegin loovtööks minifirma, kus osutasin plakatite kujundamise teenust. See oli elustiiliettevõte, kuna plakatite kujundamine on minu jaoks väga nauditav protsess ja mulle oldi nõus selle eest maksma, seega tundus see väga hea ideena. Kuigi tuli koroona ja too aeg tellimustega eriti hästi ei läinud, siis tegelen vaikselt selle tööga praeguseni. Õppisin sellest seda, et ka oma hobidega võib raha teenida, ja seda, et iga idee ei peagi õnnestuma – iga kogemus on ikkagi väärt kogemus!
Möödunud aasta sügisel avanes uus võimalus: teha õpilasfirmat. Olles minifirmat teinud, teadsin, et sel korral võiks natuke võimsamalt ettevõtta, ning nii lõime koos kolme kursusekaaslasega õpilasfirma Rahatähed. Me pakume rahatarkuse vestlus- ja tegevuskaarte, mis on mõeldud finants- ja investeerimishuvilistele, kes soovivad jagada üksteisega kogemusi, hirme ja õnnestumisi. Kaasasime küsimuste loomiseks protsessi Eesti investoreid, ettevõtjaid, noori ja ettevõtlusõpetajaid. Koostöös SEB ja Rahandusministeeriumiga saime mängu luua täpselt sellise, mis võimaldab vestelda rahast vabalt ja avatult. Meie mängu kasutavad aktiivselt majandusõpetajad oma tundides. Kuigi protsess veel käib, julgen tõdeda, et õpilasfirma tegemine kooliajal on üks praktilisemaid õpiprotsesse, kus pole olemas õiget ning valet vastust. Programmi üks väga suur pluss on just see, et saab katsetada ning julgelt riskida. Saadud kogemused ja oskused on tulevikus väärtuslikud nii töötades, ettevõtlust tehes kui ka tavaelus.
„Inimesed, kes on piisavalt hullud arvamaks, et nad suudavad maailma muuta, suudavadki seda.“ – Apple’i reklaam „Think Different“ 1997. aastal.
Mina olen teinud juba esimesed sammud ettevõtluse maailmas ja kinnitan, et selles pole midagi õudset ega ülemäära rasket – julgus eksida ja ämbrisse astumine viivad edasi! Äkki oled Sina järgmine Eesti ükssarviku asutaja?
Kermo Nurmeoja
Tartu Rakenduslik Kolledž, IT-süsteemide spetsialist, 2. kursus
SEB koolisaadik
