Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast:
- I sammas ehk riiklik pension
- II sammas ehk kohustuslik kogumispension
- III sammas ehk täiendav kogumispension
Riiklik pension
Riiklik pension peaks tagama minimaalse toimetulekut võimaldava sissetuleku. Riiklik pension põhineb ümberjagamisel - tänased töötegijad katavad oma sotsiaalmaksu maksetega praeguste pensionäride pensionid. Tulevaste pensionäride riikliku pensioni suurus sõltub eelkõige tulevaste maksumaksjate arvust ja nende sissetulekute suurusest. Eestis tööealiste osakaal rahvastikus väheneb, mis tähendab, et tulevikus on ka maksumaksijaid vähem.
II sammas
II sammas on otseses sõltuvuses Teie sissetulekutest. II sambaga liitumisel suunatakse iga kuu 2% Teie brutopalgast Teie isiklikule pensionikontole. Riik lisab sellele Teie töötasult makstava sotsiaalmaksu arvelt 4%. Sellest kujuneb igakuine 6%-line kogumispensioni makse. Mida suurem on ametlik sissetulek, seda suuremad on ka laekumised pensionikontole ja tulevikus saadav pension.
II sammas on kohustuslik kõikidele 1983. aastal ja hiljem sündinutele. Kui nimetatud isikud ei ole endale pensionifondi valinud enne 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuari ega enne tööle või praktikale asumist, loosib Pensionikeskus neile pensionifondi. Perioodil 01.01.2020 kuni 30.11.2020 saavad uue võimaluse II sambaga liituda 1970.-1982. aastal sündinud, veel liitumata isikud.
III sammas
III sammas võimaldab igaühel täiendavalt oma pensionipõlve panustada. Täiendav kogumine on oluline, kuna väljakujunenud elustandardi hoidmiseks peaks pension olema ca 65% pensionieelsest sissetulekust. I ja II sammas annavad kokku umbes 40% pensionieelsest kuusissetulekust, seega kvaliteetse pensioniea tagamiseks on oluline ise teadlikult koguda.
