Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Eraklient

Investeerimise ABC

Investeerimisteenused
Väärtpaberiturg
Kuidas alustada investeerimist?
Investeeringutelt teenitud tulu maksustamine
Mis on investeerimiskonto?
Mis on väärtpaberikonto?
Investeerimishoiuse intressi maksustamine
Mis on investeerimisfond?
Miks investeerida fondidesse?
Milline on SEB fondivalik?
Mis on fondsäästmine?
Investeerimisfondidest teenitava tulu maksustamine)
Mis on aktsia?
Mis on ETF?
Muud väärtpaberid ja investeerimiseks sobivad varad
Olulisemad mõisted

Investeerimisteenused

Investeerimisteenused on muu hulgas

  1. investeerimisnõustamine;
  2. väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine;
  3. väärtpaberiga seotud korralduse täitmine;
  4. väärtpaberiportfelli valitsemine (teenust pakutakse ainult privaatpanganduse kliendile).

Investeerimisteenuste osutamine on Euroopa Liidus, aga ka Ameerika Ühendriikides ja mujal maailmas väga reguleeritud tegevusala, seega palume erilist tähelepanu pöörata vastutust piiravale teabele aadressil: www.seb.ee/tingimused/oigusalane-teave. Eestis reguleerib seda väärtpaberituru seadus, mille aluseks on muuhulgas Euroopa Liidu finantsinstrumentide turgude direktiiv (MiFID ehk „Markets in Financial Instruments Directive”). Selle regulatsiooni peaeesmärk on suurendada investorite kaitset ja väärtpaberiturgude läbipaistvust.

Investeerimisteenuste osutamise eelduseks on esmalt klientide liigitamine seaduses ettenähtud alustel. Kliendid jagunevad tavaklientideks, asjatundlikeks klientideks ja võrdseteks vastaspoolteks. Vaikimisi liigitatakse iga klient tavakliendiks, kuna tavakliendile pakutakse väärtpaberite kohta kõige rohkem infot ja investorkaitset.

Pank annab Teile alati enne investeerimisteenuste osutamist teavet pakutavate teenuste ja väärtpaberite kohta. Üldine teave väärtpaberite, investeerimisteenuste ja kaasnevate riskide kohta on kättesaadav SEB kodulehe aadressil www.seb.ee/investorkaitse.

Investeerimistoote või -teenuse soovitamisel (isikliku soovituse andmisel) investeerimisnõustamise tulemusena või väärtpaberiportfelli valitsemisel on pank kohustatud toetuma Teie

  • investeerimisteadmistele ja -kogemusele,
  • rahalisele olukorrale ning
  • investeerimiseesmärkidele ja riskitaluvusele.

Juhul, kui investeerite omal algatusel, on pank enne tehingukorralduse vastuvõtmist kohustatud hindama asjakohasust üksnes teadmiste ja kogemuste osas. Asjakohasuse hindamist teostatakse enne järgmisi tehinguid:

  • väärtpaberite ost turuhinnaga või soovitud hinnaga;
  • väärtpaberite märkimine;
  • fondiosakute ost ja vahetus;
  • fondsäästmise lepingu sõlmimine.
 

Väärtpaberiturg

Väärtpaberiturul saab väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, turul kaubeldavad fondid ehk ETF-id jne) osta või müüa. Tavaliselt on väärtpaberitega kauplemise kohaks kas reguleeritud turg (sh väärtpaberibörs) või mitmepoolne kauplemissüsteem. Enamik kauplemiskohti kasutavad tänapäeval elektroonilist kauplemissüsteemi.

Olulisemad väärtpaberituru osalised on

  • investorid – isikud, kes investeerivad eesmärgiga teenida finantstulu (nt aktsiaid osta või müüa soovivad isikud);
  • finantsvahendajad (intermediaries) – finantsinstitutsioonid, kes viivad väärtpaberiturul kokku väärtpabereid osta ja müüa soovivaid isikuid;
  • emitendid (issuers) – isikud, kes annavad välja väärtpabereid eesmärgiga finantseerida oma tegevust (nt ettevõte, kelle välja lastud aktsiate või võlakirjadega väärtpaberiturul kaubeldakse);
  • infrastruktuuriteenuste osutajad:
    • börsid (exchange) ja mitmepoolsed kauplemissüsteemid (nt Eestis NASDAQ OMX Tallinn), kes pakuvad väärtpaberitega kauplemiseks vajalikku infrastruktuuri ning viivad kokku väärtpabereid osta ja müüa soovivaid investoreid;
    • keskdepositooriumid (CSD), kes pakuvad väärtpaberite hoidmist, nendega arveldamist ja muid seonduvaid teenuseid (nt Eestis AS Eesti Väärtpaberikeskus);
    • keskpangad (central bank), kes teostavad väärtpaberitehingutega seotud rahalisi arveldusi;
    • järelevalveasutused (FSA), kes teostavad finantsjärelevalvet (nt Eestis Finantsinspektsioon).

Oluline on teada, et peale reguleeritud väärtpaberituru ja mitmepoolse kauplemissüsteemi on võimalik väärtpabereid osta ja müüa ka börsiväliselt (OTC turg) kokkuleppel tehingu vastaspoolega makseta (FOP – free of payment) või makse vastu (DVP – delivery versus payment) tehinguna.


Kuidas alustada investeerimist?

Samm 1

Mõelge läbi oma eesmärgid ja võimalused.

  • Milliseid summasid olete nõus investeerima?
  • Kui pikaks ajaks soovite investeerida?
  • Kui suurt tulu tahate teenida?
  • Kui palju olete nõus oma investeeringu väärtuse kõikumisega riskima?
  • Millist maksustamissüsteemi soovite kasutada? Kas plaanite investeerida pikaajaliselt eri liiki investeerimistoodetesse või ühekordselt ühte kindlat liiki investeerimistootesse?

    Kui soovite investeeringust saadud tulu kohe tarbimisse võtta, siis ei ole investeerimiskonto kasutamine otstarbekas. Kui Te aga kavatsete saadud tulu uuesti finantsvaradesse investeerida, on mõistlik kaaluda investeerimiskonto kasutamist (vt ka „Mis on investeerimiskonto?”).

Samm 2

Tulge lähimasse SEB kontorisse nõustamisele. SEB kontoris nõustamise eeliseks on asjaolu, et nõustamise protsess läbitakse koostöös erakliendihalduriga, kes aitab Teil leida sobiva investeerimistoote. SEB pakutavate investeerimistoodete valikus on investeerimishoiused ja -fondid, samuti pensionitooted ning investeerimisriskiga elukindlustus.

Kui Teil on piisavalt investeerimisteadmisi ja -kogemusi ning olete valmis võtma riske, siis saate iseseisvalt investeerida veel aktsiatesse ning ETF-idesse (turul kaubeldavad fondid). See eeldab peale teadmiste ja kogemuste ka mõnevõrra rohkem raha, sest aktsiate ja ETF-ide tehingute ning hoidmisega kaasnevad suuremad kulud kui fondidesse investeerimisega.

Samm 3

Kõikidesse pakutavatesse investeerimistoodetesse on Teil kõige mugavam paigutusi teha internetipangas. Lepinguid sõlmida ja tehinguid teha saate ka SEB kontoris.

Kui Teil on plaan hakata investeerimisfondidesse investeerima regulaarselt, saate ka fondsäästmise püsikorralduse lepingu mugavalt sõlmida internetipangas.

 

Investeeringutelt teenitud tulu maksustamine

Investeeringutelt teenitud tulu võidakse maksustada. Maksustamine oleneb näiteks investori residentsusest ja juriidilisest vormist, aga ka tulu liigist ning mitmest muust asjaolust. Lisaks võimaldavad õigusaktid teatud liiki väärtpaberite puhul mõnele investorile mitmeid olulisi maksusoodustusi või kehtestavad tavapärasest erinevaid maksustamistingimusi. Täpsemate juhiste saamiseks konsulteerige vastava riigi maksuametiga, mille resident Te olete või pöörduge maksunõustaja poole.
Investeeringute maksustamise kohta leiab infot ka järgmistest allikastest.

 
 

Mis on investeerimiskonto?

Investeerimiskonto võimaldab investeeringutelt teenitud tulu maksustamist edasi lükata. Maksustamist ei saa edasi lükata kõikidelt investeeringutelt, vaid ainult nn finantsvara ehk kaubeldavate aktsiate, ETF-ide, fondiosakute, võlakirjade ja investeerimishoiuste puhul. Investeerimiskonto kasutamisel tuleb väärtpaberite ost, müük ja vahetamine teha eraldi kontolt (investeerimiskontolt), mis on avatud üksnes investeerimiseks, ning investeerimiskonto andmed tuleb deklareerida tuludeklaratsioonis.
Loen lähemalt
Tutvuge ka rahandusministeeriumi koostatud investeerimiskonto kasutamise juhendiga

 
 

Mis on väärtpaberikonto?

Väärtpaberikonto

Investeerimisfondide osakute, aga ka aktsiate ja ETF-i osakute omandamise ning nendega tehingute tegemise eelduseks on väärtpaberikonto. SEB-s saate avada nii EVK (Eesti väärtpaberite keskregister) kui ka SEB pangasisese väärtpaberikonto. Konto saate avada nii internetipangas kui ka SEB kontoris.

EVK väärtpaberikontol hoitakse väärtpabereid, mille registrit peab Eesti Väärtpaberikeskus. Näiteks on Teil seda tüüpi väärtpaberikontot vaja tehingute tegemiseks Eesti, Läti ja Leedu ettevõtete aktsiatega ning ka vabatahtlike pensionifondide osakute omandamiseks.

Pangasisesel väärtpaberikontol hoitakse väärtpabereid, mille registrit peavad teised registripidajad. Pank on avanud neis registrites esindajakonto kõigi oma klientide väärtpaberite hoidmiseks ning peab ise pangasisest arvestust iga kliendi positsiooni üle. Teil on seda tüüpi väärtpaberikontot vaja tehingute tegemiseks näiteks välisaktsiate (v.a Läti ja Leedu aktsiad), ETF-ide ning AS-i SEB Varahaldus ning SEB Investment Management AB valitsetavate fondide osakute või aktsiate omandamiseks (v.a pensionifondid).

 
 

Investeerimishoiuse intressi maksustamine

Investeerimishoiuse intress on maksustatud tulumaksuga. Investeerimiskonto vahendusel saate tulumaksukohustust edasi lükata ja vajaduse korral kulusid (nt väljumistasu) tuludest maha arvata. Kui Te investeerimiskontot ei kasuta, siis peab pank hoiuse tähtaja lõppemisel tulumaksu väljamakstavast summast kinni ja edastab Maksuametile.

 

Mis on investeerimisfond?

Üldistatult on investeerimisfond investoritelt kogutud raha arvel moodustatud ühiste investeeringute portfell, mille valitsemise eesmärk on teenida investoritele tulu fondi vara paigutustelt eri väärtpaberitesse, hoiustesse või muudesse finantsinstrumentidesse.

Investeerimisfondide tegevusvorm võib riigiti erineda, Euroopa Liidus on tunnustatud peamiselt lepingulised investeerimisfondid ja aktsiaseltsina asutatud fondid, aga ka usaldusfondina (investment trust) tegutsevad fondid (viimased peamiselt Ühendkuningriigis ja Iirimaal).

Teie osaluse suurust fondis näitavad Teile väljalastud fondiosakud või -aktsiad.

Teile ja teistele investoritele fondiosakute müügist kogutud raha arvel moodustatakse vara kogum, mis hajutatakse eri finantsinstrumentide vahel. Hajutatud investeerimisportfell maandab üksikute instrumentidega seotud riske. Olenevalt fondi investeerimispoliitikast võite fondiosakute omandamise kaudu pääseda ühe ostuga ligi mitmesugustele maailma finantsturgudele ja investeerida korraga paljudesse eri väärtpaberitesse, kuhu ükshaaval otse investeerida oleks kulukas ning sageli ka keeruline.

Fond võib teenida tulu mitmel moel: investeeringute väärtuse kasvust, aga ka fondi investeeringute pealt tehtavatest väljamaksetest saadava tuluna (dividendid ja intressid). Fondi vara investeerimisest teenitud tulu üldjuhul reinvesteeritakse.

Fondi vara väärtuse kasv või kahanemine, mis on saavutatud investeerimistegevusega, kajastub osaku puhasväärtuse kasvus või kahanemises. Oma investeeringult saadud kasu või kahju saate realiseerida osakuid müües. Kui osaku tagasivõtmishind ületab selle soetusmaksumust (koos teenustasudega), siis olete teeninud fondist tulu, vastasel juhul aga kahju. Mõnel juhul jaotatakse fondi teenitud tulu Teile kui investorile ka fondi väljamaksetena. Väljamaksed tehakse üldjuhul rahas, kuid mõnel juhul võidakse Teile väljamakseid teha ka lisaosakutega.

Üheks investeerimisfondide iseärasuseks on asjaolu, et fonditehinguid teostatakse nn pimepakkumise süsteemiga, kus tehingud ei toimu mitte tehingupäeval avaldatud eelmise pangapäeva fondiosaku hindadega, vaid tehingupäeva hindadega. Kuna aga tehingupäeva hind arvutatakse vastava päeva fondi varade hulka kuuluvate väärtpaberite sulgemishindade põhjal alles järgmisel pangapäeval, nimetataksegi seda süsteemi pimepakkumiseks – tehingukorralduse edastamise hetkel pole fondiosaku tehinguhind veel teada.

Teiseks tuleb fondiosakutega teostatavate tehingute juures arvestada ka asjaoluga, et tehingukorralduse vastuvõtmise päevana käsitatakse üldjuhul pangapäeva, millel tehingukorraldus esitati fondivalitsejale või fondiosakute turustajale. Kui tehingukorraldus esitati fondivalitsejale või osakute turustajale pärast nn piiraega ehk cut-off aega või päeval, mis ei ole pangapäev, siis arvatakse tehingukorralduse vastuvõtmise päevaks korralduse esitamise päevale esimesena järgnev pangapäev.

Loen lähemalt

Kellele investeerimisfond sobib?

Investeerimisfondid võivad sobida nii algajale kui ka kogenud investorile.

Üksikute väärtpaberite haldamine nõuab üldjuhul põhjalikke investeerimisteadmisi, pikaajalist kogemust ja suurt pühendumist, kuid paljudel investeerimishuvilistel napib nii aega, teadmisi kui ka kogemusi. Seepärast on mõttekas usaldada oma raha professionaalsete investeerimisspetsialistide hoolde, kes aitavad saavutada tõhusama riskide hajutatuse, et vähendada üksiku investeeringu ebaõnnestumise mõju. Investeerimisfondide vara paigutavad kogenud asjatundjad: fondijuhid ja neid toetav analüütikute meeskond.

Oluline on teada, et fondiinvesteeringute tootlus ei ole garanteeritud. Samuti ei ole garanteeritud investeeringu väärtuse säilimine. Investeerimisega kaasneb alati risk raha kaotada, tasuks selle riskimise eest on võimalik kõrgem tootlus ehk tulu. Üldjuhul kehtib reegel, et mida rohkem riskitakse, seda suurem võib olla ka investeeringu oodatav tootlus.

Investorile väljendub risk osakuhinna kõikumises. Selleks, et saada kõikumist põhjustavatest asjaoludest täpsem ülevaade, tuleks hoolikalt tutvuda fondi osakute avaliku pakkumise prospekti, põhiteabe või lihtsustatud prospekti, tingimuste, aasta- ja poolaastaaruannete ning muude fondi kohta avaldatud andmete ja dokumentidega aadressil www.seb.ee/fondid.

 

Miks investeerida fondidesse?

Investeerida saab nii väikeseid (soovitatavalt alates 10 eurost) kui ka suuri summasid

Fondiosakute ostmiseks ei pea Teil tingimata olema suuri summasid ja investeerida võite nii ühekordselt kui ka regulaarselt. Regulaarseks rahapaigutuseks mõeldud fondsäästmise püsikorraldust saate sõlmida juhul, kui igakordse investeeringu summa on vähemalt 10 eurot. Ühekordsele investeeringule miinimumsummat üldjuhul kehtestatud ei ole.

Riskid on paremini hajutatud

Investeerimisel on oluline riske hajutada ehk paigutada vara mitmesse investeerimisobjekti. Selline jaotamine aitab vähendada üksiku investeeringu ebaõnnestumise mõju. Fondi kaudu investeerides omandate osa investeerimisfondi laialdaselt hajutatud portfellist.

Investeerimisfondide raha paigutavad professionaalid

Investeerimisfondi vara juhivad pühendunud spetsialistid, kellel on pikaajaline investeeringuks sobivate väärtpaberite väljavalimise ja keeruka analüüsi kogemus ning kellele on Teie raha juhtimine ja kõige sobivamate investeerimisvõimaluste otsimine igapäevatöö.

Oma investeeringu väärtust on lihtne jälgida

Ülevaade fondi varasse kuuluvatest instrumentidest on nähtav kuu- või kvartalilõpu seisuga SEB kodulehel www.seb.ee/fondikursid. Peale selle on võimalik näha internetipangas igapäevaselt värsket infot oma fondiportfelli tootluse kohta. Hinnainfot ja tootlusi avaldame ka SEB kodulehel www.seb.ee/fondikursid.

Investeerimisfondi osakud saate igal ajal tagasi müüa

Kui Teil peaks fondi paigutatud raha vaja minema, saate selle kiiresti kätte. Üldjuhul laekub raha arvelduskontole kolmandal pangapäeval pärast müügikorralduse sisestamist.
Siiski tasub enne investeerimisotsuse tegemist hoolikalt tutvuda konkreetse fondi tingimuste ja prospektiga. SEB Investment Management AB fondide puhul tutvuge ka dokumendiga „Osakute Eestis pakkumise eritingimused”, et olla kursis selle fondi osakute väljalaske ja tagasivõtmise eripäradega ning võimalike alustega osakute tagasivõtmise edasilükkamiseks või peatamiseks.

Fondi investeeringutega kaasnevad tasud

Fondidesse investeerides tuleb arvestada sellega, et osakute ostmisel, müümisel ja vahetamisel võetakse teenustasu, mis koosneb tehingutasust ning enamiku fondide puhul ka fondi sisenemis- ja väljumistasust. Tehingutasusid ei võeta regulaarseks rahapaigutuseks mõeldud fondsäästmise püsikorralduse puhul. Mõne fondiosaku (sh III samba pensionifondide) hoidmise eest võetakse tasu samamoodi nagu aktsiate ja võlakirjade puhul. Kõigi SEB Investment Management AB valitsetavate fondide hoidmine on Teile SEB-s tasuta.

Tehingu- ja hoidmistasude kohta saate täpsema ülevaate hinnakirjast, fondide sisenemis- ja väljumistasud on avaldatud SEB kodulehel.

 

Milline on SEB fondivalik?

SEB kliendil on võimalus investeerida mitmekümnesse SEB valitsetavasse fondi, sealhulgas II ja III samba pensionifondidesse. Pakutavate fondide vahendusel on Teil võimalik investeerida kõigile olulisimatele maailma väärtpaberiturgudele. Peale tavapäraste võlakirja- ja aktsiafondide on meie valikus fondid, mis investeerivad valuutadesse, toorainetesse, private equity-sse ja muudesse varaklassidesse.

Enamikku SEB Investment Management AB valitsetavate fonde saab üksteise vastu vahetada sisenemis- ja väljumistasuta, kusjuures fondide vahetustehingu korral lükkub võimaliku tulu maksustamine edasi kuni vahetuse tulemusena saadud osakute müümiseni tulevikus.

Mis tahes pakutavast fondist kiire ülevaate saamiseks tutvuge vastava fondi kohta esitatud kokkuvõtliku infoga SEB kodulehel. Väga oluline on mõista, millistesse varadesse investeeritakse, kuidas seda tehakse ja kui suur võib olla osakuhinna kõikumine. Peale iga fondi kohta kodulehel oleva kokkuvõtte tasuks kiire ülevaate saamiseks tutvuda investorile esitatava põhiteabe dokumendi, faktilehe ja fondijuhtide koostatavate kuuülevaadetega. Enne lõpliku investeerimisotsuse langetamist palume aga hoolikalt tutvuda ka
fondi tingimuste, avaliku pakkumise prospekti, põhiteabe või lihtsustatud prospekti, finantsaruannete ja muu olulise teabega, mis kõik on kättesaadavad SEB kodulehel www.seb.ee/fondid.

Tutvun fondivalikuga

 
 

Mis on fondsäästmine?

Regulaarne kogumine ehk fondsäästmine tähendab investeerimist fondi kindla sagedusega ja kindlas summas. Väikseim regulaarselt paigutatav summa on 10 eurot, seejuures võite valida nii nädalase, kuise, kvartaalse kui ka aastase investeerimissageduse. Tegemist on fondiosakute ostu püsikorraldusega.

Regulaarne rahapaigutus aitab maandada riski investeerida n-ö valel hetkel ehk vahetult enne languse algust. Paigutades raha regulaarselt, investeerite väiksemate summade kaupa nii väärtpaberiturgude tõusu kui ka languse ajal. Isegi kui alustate regulaarset ehk hajutatud kogumist vahetult enne väärtpaberiturgude langust, jõuate tõenäoliselt languse asendumisel tõusuga oma investeeringuga kasumisse kiiremini kui ühekordse investeeringu puhul.

Väga oluline on mõista, et püsikorralduse kehtivuse ajal peate regulaarselt jälgima vastava investeerimisfondi käekäiku ja selle sobivust oma investeerimiseesmärkide ja riskitaluvusega, sealhulgas ka fondi kohta avaldatud teavet ning vajadusel kaaluma püsikorralduse muutmist või lõpetamist.

Fondidesse raha kogumine fondsäästmise kaudu on tavapärasest märksa soodsam: tehingutel puudub teenustasu.

 
 

Mis on aktsia?

Aktsia on väärtpaber, mis annab võimaluse ettevõttesse investeerida osaluse omandamise kaudu ja saada nii osa ettevõtte väärtuse kasvust ning jaotatavast kasumist. Ajalooliselt on aktsiaturud pakkunud kõige kõrgemat tootlust. Samas kui võrrelda näiteks investeerimisfondidega, kaasneb aktsiainvesteeringutega üldjuhul ka suurem risk raha kaotada.

SEB vahendusel saate vabalt kaubeldavaid aktsiaid omandada rohkem kui 20 aktsiaturult. Aktsiatehingutega seotud tehingukorraldusi võite anda nii internetipangas, pangakontoris kui ka maakleriteenust kasutades (viimasel juhul on vajalik finantsturgude kliendileping). Teil on võimalik teha ka väärtpaberiülekandeid kokkuleppel tehingu vastaspoolega.
Loen lähemalt

Kellele aktsiatesse investeerimine sobib?

SEB ei nõusta ega anna aktsiatehingute tegemiseks isiklikke soovitusi, selliseid tehinguid teete omal algatusel ning vastutusel. Aktsiatesse investeerimiseks peaks Teil olema küllaldaselt investeerimisteadmisi ja -kogemusi, aga ka piisavalt raha, kuna edukas aktsiatesse investeerimine nõuab põhjalikku analüüsi ning on üldjuhul investeerimisfondidest kulukam. Tasudest saate täpsema ülevaate hinnakirjast.

 
 

Mis on ETF?

Turul kaubeldav fond (ETF) sarnaneb investeerimisfondiga, sest kujutab endast väärtpaberite või muu alusvara kogumit. Ent erinevalt tavalisest investeerimisfondist kaubeldakse ETF-idega börsil, samamoodi nagu aktsiatega. ETF-id on kuluefektiivne viis investeerida konkreetse regiooni või sektori aktsiatesse või hoopis mõnda toorainesse (nt kuld, nafta). ETF-idel puuduvad erinevalt tavafondidest sisenemis- ja väljumistasud. Kauplemisel kehtivad aktsiatehingute teenustasud. ETF-i osakutega on võimalik kaubelda üksnes asjaomase börsi lahtiolekuajal.
Loen lähemalt

Kellele ETF-idesse investeerimine sobib?

Nagu aktsiate puhul, nii peaks Teil ka ETF-idesse investeerimisel olema piisavalt investeerimisteadmisi ja -kogemusi, et mõista asjaomase ETF-i olemust (sh riske). Tasudest saate täpsema ülevaate hinnakirjast.

 

Muud väärtpaberid ja investeerimiseks sobivad varad

Peale tavaliste investeerimisfondide, aktsiate ja ETF-ide on olemas terve hulk investeerimiseks sobivaid varaklasse. Enim levinud on võlakirjad, tuletisinstrumendid, toorained, valuutad, private equity fondidja riskifondid (hedge-fondid).

Võlakiri on oma olemuselt väärtpaberi kujule viidud laen. Tänapäeval pakutakse väga erinevaid võlakirju. Enim levinud on fikseeritud intressimääraga, ujuva intressimääraga (FRN) ja nullkupongi võlakirjad (viimaste omandajatele ei tehta regulaarseid intressiväljamakseid).

Riskitasemelt jagunevad võlakirjad investeerimisjärgu (investment grade) ja nn kõrge riskitasemega (high-yield) võlakirjadeks ehk ilma investeerimisjärgu reitinguta võlakirjadeks (nt Standard & Poor’si reiting alla BBB–). Viimasel ajal levivad üha enam ka struktureeritud võlakirjad, mis sarnanevad investeerimishoiusega: nende intressi suurus on seotud mõne muu finantsvara hinnaliikumistega.

Tuletisinstrument on väärtpaber või leping, mille väärtus tuleneb teise, alusvaraks nimetatud väärtpaberi, vara, aktsiaindeksi, intressimäära või tooraine hinnaliikumisest.

Toorained on näiteks metallid ja nafta, aga ka teravili, suhkur, kakao jne. Kaubelda saab füüsiliste toorainetega, samuti tooraine kui alusvaraga seotud tuletisinstrumentidega (nt forvardid, futuurid ja optsioonid).

Valuutadega kaubeldakse valuutaturgudel (foreign exchange market, forex, FX). Ka valuutadega kaubeldakse nii otse kui ka tuletisinstrumentide kaudu (forvardid, vahetuslepingud jne).

Private equity varaklass hõlmab üldistatult neid ettevõtteid, mille aktsiaid avalikult ei pakuta.

Üldjuhul on tavakliendil nendesse varadesse otse investeerida liiga kulukas ja sageli ka liiga riskantne, kuid SEB pakub kõikidesse ülalnimetatud varaklassidesse investeerimise võimalust investeerimisfondide kaudu, mis on kuluefektiivne ja mõistlik viis laiapõhjalise ning hajutatud riskidega investeeringu kujundamiseks.

 

Olulisemad mõisted

Fundamentaalanalüüs. Väärtpaberi hindamise meetod, kus lähtutakse väärtpaberit mõjutavate makromajanduslike näitajate (üleüldine majanduslik ja ettevõtte majandussektori olukord) ja ettevõtte spetsiifiliste näitajate (ettevõtte finantsolukord, ettevõtte juhtimine jne) hinnangust ning üritatakse leida väärtpaberi õiglane väärtus, mida võrreldakse analüüsimishetke turuhinnaga.

Tehniline analüüs. Väärtpaberi hindamise meetod, kus lähtutakse väärtpaberi kauplemisstatistikast, sh ajaloolistest hindadest ja käibest. Tehnilise analüüsi kasutajad ei ürita leida väärtpaberi õiglast väärtust, vaid kasutavad graafikuid ja muid vahendeid kauplemismustrite tuvastamiseks, mis võib aidata väärtpaberi tulevast hinnaliikumist ennustada.

Absoluut- ja suhteline tootlus. Kui absoluuttootlus näitab aktsia, fondi või muu väärtpaberi tootlust teatud perioodi vältel, siis suhteline tootlus võrdleb seda absoluuttootlust võrdlusalusega (fondide puhul kõrvutatakse absoluuttootlust võrdlusindeksiga, muude väärtpaberite puhul tavaliselt asjaomase riigi, tööstusharu või ettevõtte otseste konkurentide väärtpaberitega).

Võrdlusindeks (benchmark). Standard ehk võrdluse alus, millega kõrvutades mõõdetakse aktsia, fondi või muu väärtpaberi või ka väärtpaberiportfelli tootlust ja riskisust.

Tracking error. Fondi ja võrdlusindeksi tootluste erinevuste annualiseeritud hälve. Fondide puhul lähtutakse tracking error’i arvutamisel tihtipeale 24 või 36 viimase kuu igakuisest tootluse erinevusest. Nende näitajate standardhälbe annualiseerimine annabki tracking error’i väärtuse. Mida väiksem on tracking error, seda sarnasem on vaadeldaval perioodil olnud fondi tootlus võrdlusindeksi tootlusega.

Overweight. Olukord, kui mingi väärtpaberi, sektori või piirkonna osakaal fondis või väärtpaberiportfellis on suurem kui võrdlusindeksis või võrdlusaluses näitajas: näiteks kui firma A osakaal moodustab börsiindeksist 6%, aga fondis on ettevõtja A aktsiate osakaal 8%. Underweight mõiste tähistab vastupidist olukorda.

Outperform.Näitab, et aktsia, fond või muu väärtpaber on suutnud oma võrdlusindeksi tootlust lüüa.

Underperform. Näitab, et väärtpaber on jäänud võrdlusindeksi tootlusele alla.

Top-down. Väärtpaberite valimise strateegia, milles pannakse kõigepealt paika portfelli jaotus varaklasside, seejärel piirkondade ja sektorite vahel.

Bottom-up. Keskendutakse kohe huvipakkuvate väärtpaberite analüüsile.

Tulusus ehk tulumäär mingil ajaperioodil. Näitab, kui palju on investeeringu lõppväärtus suhteliselt suurem algväärtusest.

Standardhälve (standard deviation). Statistiline väärtus, mis näitab, kui palju väärtused erinevad keskmisest väärtusest. Standardhälve on volatiilsuse matemaatiline väljendus. Näiteks kui on kaks fondi, mis mõlemad on keskmiselt teeninud kasumit 10% aastas, ning kui fondi A standardhälve on väiksem kui fondi B oma, siis see tähendab, et esimene fond on olnud stabiilsem ja teise fondi väärtus on rohkem kõikunud.

Sharpe’i suhtarv (Sharpe ratio). Võrdleb investeeringu tootlust ja riski. Mida suurem on Sharpe’i suhtarv, seda parem on investeeringu tootlus, arvestades investeeringu riskitaset (ühe riskiühiku kohta).

Alfa (alpha). Suhtarv, mille abil on võimalik hinnata aktiivse portfellijuhtimise tulemuslikkust. Positiivne alfa näitab võrdlusindeksist kõrgemat tootlust, mis on saavutatud eduka investeerimistegevuse teel.

Beeta (beta). Suhtarv, mis mõõdab investeeringu tootlust turuga võrreldes. Beeta näitab ka kõige üldisemalt finantsinstrumendi hinna suhtelist volatiilsust. Mida suurem see näitaja on, seda volatiilsem on konkreetne finantsinstrument indeksi või turuga võrreldes.

Väljalasketasu (kliendi poolt vaadatuna sisenemistasu) võrra suurendatakse investeerimisfondi osakute ostmisel nende hinda investorile. Näiteks kui osaku puhasväärtus (NAV) on 10 eurot ja väljalasketasu on 1%, maksab investor osaku eest 10,1 eurot.

Tagasivõtmistasu (kliendi poolt vaadatuna väljumistasu) võrra vähendatakse investeerimisfondi osakute hinda investorile. Näiteks kui osaku puhasväärtus on 10 eurot ja tagasivõtmistasu on 1%, saab investor osaku müümisel selle eest 9,9 eurot.

Valitsemistasu. Arvestatakse protsendina investeerimisfondi varade mahust. Valitsemistasu makstakse fondist fondivalitsejale. Tasu arvestatakse jooksvalt fondi varadest maha. Fondi puhasväärtuse alusel arvutatud tootlus on juba puhastootlus: valitsemistasu seda enam ei vähenda.

Tulususpreemia (vahel ka edukustasu). Investeerimisfondi tulu lisaosa, mida makstakse fondivalitsejale heade tulemuste korral.

Total Expense Ratio ehk TER. Väljendab investeerimisfondi kogukulude määra. Arvestatakse nii fondi valitsemis- kui ka tegevuskulusid. TER sisaldab peamiselt fondi haldamisega seotud kulusid, nagu näiteks tehingukulud ja haldustasud (valitsemistasu, depootasu). TER-i puhul ei võeta arvesse väljalaske- ja tagasivõtutasusid. TER-i väljendatakse protsendina ja see saadakse kogukulude jagamisel koguvaradega.

 

 

Kontaktid

  • Klienditugi

    665 5100

  • E-post

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.