Tartu Ülikooli füsioteraapia tudeng ja SEB jätkusuutliku eluviisi saadik Karolin Kuiv kirjutab oma teekonnast keskkonnasõbralikuma eluviisi poole.
Ma pole end kunagi maailma muutjaks pidanud. Veel vähem uskunud, et minu otsuste mõju võiks ulatuda kaugemale mu enda ninaotsast. Ent viimasel ajal on mu mõtteviis muutunud.
Ei mingit raiskamist
Kõik sai alguse sellest, et noomisin sõbralikult oma lähedasi, kui nad toidupoes banaanid kilekotti panid. Üks nendest võttis seda lausa nii tõsiselt, et soovitas mul SEB jätkusuutliku eluviisi saadikuks kandideerida. Siin ma nüüd olen – harin end SEB abiga jätkusuutlikkusega seonduvatel teemadel ja kui hästi läheb, nakatan selle pisikuga ehk teisigi. Seega võib-olla ma siiski suudan seda maailma natuke muuta.
Millest mu huvi jätkusuutlikkuse ja keskkonnasäästlikkuse vastu alguse sai, ma täpselt öelda ei oskagi. Kasvasin perekonnas, kus raiskamine polnud teemaks, ja tol ajal ma ei teadnud, et teistmoodi on ka võimalik. Ma lihtsalt ei mõelnud sellele. Nüüd, kui enda ümber toimuvaga rohkem kursis olen ja seda endale paremini teadvustan, tundub raiskamine mulle endiselt võõras. Vanemaks saades lihtsalt taipasin, et kõik ei kasva raiskamisest ühesuguse mentaliteediga ja mõnes peres on see – tihtipeale eneselegi teadvustamata – loomulik osa elust.
Kuni SEB jätkusuutliku eluviisi saadikuks kandideerimiseni piirdus minu keskkonnasõbralik eluviis eelkõige sellega, et läksin poodi oma kotiga, kooli sõitsin bussiga või jalutasin, olin püsikunde teise ringi poodides ja viisin taara sinna, kus tema koht. MyFootprint | SEB äpis oma süsiniku jalajälge arvutades mõistsin, et need on tegelikult üsna suured sammud keskkonnasõbralikkuse poole, aga ma tahtsin midagi veel ära teha. Midagi enamat. Midagi uut ja teistsugust. Midagi ühest küljest proovilepanevat, teisalt mitte nii ülejõukäivat, mida pikas perspektiivis harjumuseks ei suudaks kujundada. Sellest tulenevalt esitasin endale väljakutse paari nädala jooksul vähendada liha- ja piimatarbimist ning osta rohkem kodumaiseid tooteid.
Kuidas väljakutse algas?
Algus oli keeruline. Raske ei olnud niivõrd kriteeriume järgida, vaid eelkõige nende täitmist meeles pidada ja mitte teha oma poeskäike autopiloodil. Paaril korral meenus alles kodus poekotti lahti pakkides, et oleksin ju pidanud kaupade päritolumaad jälgima. Küll aga pean tõdema, et poodides on müügil väga palju kodumaist kaupa ja olen alateadlikult hakanud valima suures osas eestimaiseid tooteid. Aga eks ikka tuli paaril korral ette, et panin esialgu korvi pistetud asja riiulile tagasi ja vahetasin kodumaise vastu välja. Keeruliseks muutus värske kraamiga, aga siis läksin turule, kus hooajaliste juurviljade letid nii pikad, et värvid ja valikuvõimalused võtsid silme eest kirjuks.
Liha tarbimise vähendamine väga suurt pingutust ei nõudnud, sest olen mitmekülgse toitumise pooldaja. Tõsi, statistika näitab, et eestlaste toidulaual on liha liiga palju. Minu konkreetseks eesmärgiks sai süüa liha maksimaalselt viiel päeval nädalas. Ühel nädalal sõin liha küll kuuel päeval, aga järgneval siis vaid kahel. Tegelikult polegi niivõrd oluline oma eesmärke igal nädalal ideaalselt täita, võitnud olen juba siis, kui suudan vähendada oma keskmist lihatarbimist.
Viimaks püüdsin piima asemel teha lähemalt tutvust taimsete alternatiividega. Kohvi joon juba pikemat aega enamjaolt kaerajoogiga, aga toidus polnud ma seda veel katsetanud. Kuna ma pole suurem asi kodus kokkaja, siis selle väljakutsega ma kuigi kaugele ei jõudnud. Kaerahelbeputru küll keetsin, kuid tulemusega rahule ei jäänud, nii et siin on katsetamisruumi veel küllaga. Taimseid jooke on nii palju erinevaid ja tõenäoliselt sobib mõni neist toidu tegemiseks paremini kui teine, ning uudsed maitsed vajavad ju alati harjumist.
Kui varem tegin oma sisseoste harjumuspäraselt ja pistsin toote korvi enne, kui mõte järele jõudis, siis nende paari nädala jooksul sain teadlikumaks sellest, mida ostan ja kust kaup pärineb. Ma ei täitnud ühtegi oma eesmärki ideaalselt, aga see poleks ka olnud suures plaanis jätkusuutlik lähenemine. Ma ei usu äärmustesse, vaid väikestesse läbimõeldud otsustesse, kust ei puudu ka ratsionaalne mõtlemine. Jätkusuutlikkus olgu jätkusuutlik.
