Inflatsioon on jõuline, energiahinnad kõrgustesse tõusnud ja isegi toidupoes läheb ehmatavalt palju raha. Krõbedad talveilmad on aga alles tulekul ning teadmatus, kuidas hinnatõusuga toime tulla, võib tekitada paljudes ebakindlust. Rahamure on tõsine stressiallikas, mis võib mõjutada nii suhteid, vaimset ja füüsilist tervist kui ka kogu üldist elukvaliteeti.
Selleks, et väheneks ebakindlus ja kaoks pimesi tuleviku poole kobamise tunne, on hea koostada eelarve. Me ei tea küll täpselt, kui suur on elektriarve või kui palju maksab leib kahe kuu pärast, küll aga saame selgitada välja oma praeguse olukorra. Mida parem on ülevaade sissetulekutest ja väljaminekutest, seda teadlikumaid otsuseid saame teha.
Eelarve annab teadmise, millele me oma raha kulutame, selle asemel et imestada, kuhu see küll käest kadus. Nii teeme teadlikumaid finantsotsuseid, kontrollitunne vähendab stressi ja aitab jõuda pikemaajaliste eesmärkideni.
- Ülevaade tuludest ja kuludest
Alusta tulude ja kulude kirjapanekust. Tuluna tuleks arvestada kogu regulaarset netosissetulekute summat. Muutuva sissetuleku puhul – näiteks vabakutselisena töötades – on hea arvutada välja pikema perioodi keskmine. Kulusid tasub samuti jälgida mitme kuu lõikes, liites summad kokku ja jagades vaadeldud kuude arvuga. Nii saab tegelikest oludest selgema pildi. Välja ei tasu jätta midagi, isegi kui kulu tundub juhuslik või ajutine – sageli on need kuluread kõige õpetlikumad.
Eelarve koostamise abivahendina võib kasutada mõnda selleks otstarbeks mõeldud mobiilirakendust, Exceli tabelit või vana head kaustikut ja pastapliiatsit. Püüa leida selline viis, mis tundub piisavalt motiveeriv ja mugav, nii et eelarvele mõtlemisest ei saaks ühekordne eksperiment.
Kui esimesed andmed on leitud, tasub sisse seada kindel kuupäev, mil hakkad eelarvet üle vaatama, ja panna paika, millal maksad ära arved (kui võimalik, on hea sõlmida püsikorraldused).
- Kulude analüüs
Vajadus või soov? Eelarvet koostades on tähtis teha vahet vältimatutel kuludel ja soovidel. Vältimatute kulude kategooriasse lähevad need väljaminekud, millega makstakse elutähtsate valikute eest ning kaetakse põhivajadusi; sellesse lahtrisse peab eelarves kindlasti raha jääma. Soovide peale kulutamine teeb elu nauditavamaks ja mugavamaks, kuid soovid ei ole kohustuslikud.
Kui plaanis on raha kokku hoida, tasub oma kulutused vajaduste-soovide skaalal kategooriatesse jagada ning hinnata iga kategooria kulutusi. Näiteks võivad olla vältimatud kulud üür või laenumakse, kommunaal- ja transpordikulud, õppemaksud, kindlustused, toiduained ja esmatarbekaubad. Soovide kategooriasse võiks liigitada kultuuriüritused, meelelahutuse, väljas söömise, reisimise jne. Soovide nimekirjale peale vaadates saad otsustada, milliseid neist on väärtuslikud ja milliste peale kulub soovitust enam. Ära suhtu soovide nimekirja kui vähemolulisse – vaimse heaolule, enesearengu ning suhete jaoks on väga oluline, et saaksime toredaid ja kasulikke kogemusi. Kuid Sina ise oled oma eelarve ekspert, kes saab iga kulurea väärtuslikuks, keskmiseks või kasutuks hinnata.
Salakavalad raharöövlid. Võib-olla jääb vajaduste ja soovide kõrval järele ka kolmas kategooria, mille arvelt saab kõige paremini säästa: need väikesed juhuslikud kulutused, millega ei täida ei vajadusi ega soove, aga millele läheb ometi ehmatavalt palju raha. Kes haarab hommikukohvi bensiinijaamast, kes võtab hilinema hakates alatasa takso, kes tellib kiirel õhtul toidukulleri. Kõik need kulud võivad mõnikord olla teadlikud valikud, mis meie elu rikastavad, teinekord aga kasutud raharöövlid. Eelarve aitab tõele näkku vaadata ja läbimõeldud otsuseid langetada.
Ajutine või püsikulu? Peale juba kirjeldatud skaala võid kulud jagada ka ajutisteks ja püsikuludeks. Selline jaotus annab hea võimaluse otsustada, millise intervalli järel on kulutus s õigustatud ja kust algab laristamine. Kui laps on riietest välja kasvanud ja uue hooaja alguses tuleb garderoobi tublisti täiendada, on tegemist vältimatu kuluga; kui aga uusi rõivaid kipub ostukärru kogunema igal nädalal, ei pruugi olla tegemist enam isegi põhjendatud soovi, vaid raharöövliga, mis ei ole enam ei ostja enda ega keskkonna huvides. Seepärast tasub suuremad ostud teadlikult ja rahuliku südamega ajutise kuluna eelarvesse planeerida, kuid mitte lasta neil püsikuludeks saada.
- Eesmärkide seadmine
Kui kulude kategooriad on selgeks tehtud ja otsus vastu võetud, kui palju on millelegi vajalik või hea kulutada, on aeg seada eesmärgid. Kuludele otsa vaadates küsi endalt, kas nende hulgas on regulaarselt sellist, mille vältimisega midagi ei kaotaks, pigem võidaks – kas sina, keskkond või mõlemad. Võib-olla viskasid liiga palju toitu ära või tellisid kaupa, mis ei sobinud, kuid jäi kiirustades tagasi saatmata?
Hetke ajel tehtud juhuslikke kulutusi võib innustada vältima mõni selge ihaldusväärne eesmärk, mille nimel oled valmis pingutama. Kui jätad näiteks alates detsembrist igal tööpäeval kohvi ostmata, võid järgmisel suvel sama raha eest juba mõnusa puhkusereisi lubada (3 x 20 x 9 =…)
- Kogumine ja investeerimine
Kui märkad kohti, kust kokku hoida, on see suurepärane võimalus hakata säästma. Ideaalne eesmärk oleks kulutada 50% oma eelarvest vajadustele, 30% soovidele ja 20% säästa või investeerida tulevikuks.
Esimeseks kogumiseesmärgiks võiks olla säästud ootamatuste tarbeks. Pidevas hirmus elamine kurnab: mis siis, kui mu auto enam homme ei käivitu või küttesüsteem üles ütleb? Ometi neid asju juhtub – ja just selleks on säästud hädavajalikud. Kõrvale pandud rahasumma aitab vältida tarbetut võlga ja laenamist ning pakub hingerahu, et ootamatused ei vii jalgu alt. Tavaline soovitus on hoida tagavaraks kolme kuni kuue kuu vältimatuteks kuludeks vajalik rahavaru. Kui seda tundub lootusetult palju, on hea mõelda säästmisest kui pikemast protsessist, millega alustamiseks ei ole vaja kohe suuremat summat vaba raha.
Teiseks kogumiseesmärgiks saab seada unistused. Olgu selleks üürikorterist oma koju kolida või puhkuse ajal vihmametsas seigelda – isegi esmapilgul kättesaamatud unistused muutuvad tänu eelarvele ja kogumiseesmärkidele palju käegakatsutavamaks.
Kolmanda eesmärgina on kasulik mõelda investeerimisele, mis aitab praegustes majandusoludes paremini säilitada raha ostujõudu.
