Mentorlus kui tõhus meetod juhtimiskultuuri edendamiseks
Mitu SEB Eesti (edaspidi SEB) juhti hakkas juba üle 10 aasta tagasi ennast erinevate programmide abil mentoriks koolitama. Tihti oli neile esimeseks kogemuseks olla just juhendatava rollis ja sellest saadud väga hea kogemus viis ka neid endid mentoriks õppima. Järgnevatel aastatel hakkasid töötajate ja juhtide arengut puudutavatel aruteludel aina enam kostma sõnad "mentor” ja ”mentorlus” jms. Ka töötajatelt hakkas tulema signaale, et on palju olukordi, milles vajatakse mentorit.
2015. aastaks läks koostöös Fontesega käima SEB esimene mentorprogramm, kus osales 11 mentorpaari, kokku 22 SEB töötajat. Praeguseks on SEB-s läbi viidud kuus ettevõttesisest mentorprogrammi, mille abil on mentoriks õppinud 55 juhti. 2023. aasta jaanuaris plaanime alustada juba seitsmenda SEB mentorprogrammiga.
SEB-s on mentorlust nähtud algusest peale kui tõhusat meetodit üldise juhtimiskultuuri edendamiseks. Mentori väljaõppes omandatud oskused on abiks ka juhi igapäevatöös.
Väljastpoolt tulijaid on alati huvitanud, kuidas saab ettevõttes luua toimivaid mentorpaare ja kui usalduslikud need vestlused on. SEB-s oleme paaride kokku panemisel lähtunud sellest, et mentor ja mentee ei oleks teineteise suhtes ettevõtte struktuurist ja rollidest tulenevalt sõltuvuses. Samuti oleme avalikult rõhutanud, et mentorsuhe on konfidentsiaalne.
Ei ole teada, et üheski SEB mentorprogrammis oleks keegi konfidentsiaalsuse reeglit rikkunud. Mentorsuhtes mentorina tegutsev juht on selles koostöösuhtes tõesti ainult mentor, kelle eesmärk on lähtuda juhendatava huvidest. Kindlasti on olnud juhtumeid, kui mentor võib kuulda midagi sellist, mis temas kui SEB juhis võib tekitada siira soovi sekkuda. Kuid ka nendes olukordades on mentorid käitunud eetiliselt, säilitanud konfidentsiaalsuse ja toetanud juhendatavaid nii, et asjad on saanud lahenduse ilma konfidentsiaalsuse reegleid rikkumata.
Juba esimesest mentorprogrammist alates on lähtutud sellest, et kõik mentori- ja juhendatava kandidaadid peavad ise avaldama soovi programmis osaleda. Mentorsuhte hästi toimimise aluseks on mõlema osalise vaba tahe – mentoril tahe olla juhendatava jaoks päriselt olemas ning juhendatava valmisolek oma teemadega tegeleda.
Samuti on juba esimesest programmist alates olnud eesmärk, et mentorid õpiks just coach´ivat mentorlust. Neid põhimõtteid saavad juhid kasutada ka igapäevatöös.
2018. aasta lõpuks oli mentoriks õppinud juba üle 30 juhi. Korduvalt oli ilmnenud nende soov sel teemal enesearenguga jätkata ja kõige suuremat poolehoidu tekitas mõte teha seda kõik koos. Mentorlusest oli saanud ühendav teema, mis viis kokku inimesed, kes enda töö iseloomust tulenevalt muidu ei oleks kokku puutunud.
Sellest ajendatuna alustas SEB-s 2019. aasta alguses tegutsemist SEB Mentorite Klubi. Selle esimeseks juhiks sai SEB Eesti juhatuse esimees Allan Parik, kes ka ise oli üks mentorkoolituse juba läbinud juhtidest ja tegutses mentorina.
Leppisime kokku, et iga kahe aasta möödudes valivad SEB Mentorite Klubi liikmed juhi või juhid, kelle ülesanne on tagada mentorprogrammi kvaliteetne rakendamine SEB-s, hoida seda panga juhtkonna fookuses ning planeerida tegevusi ja eelarvet.
SEB Mentorite Klubi liikmeteks saavad kõik SEB-s töötavad juhid, kes on mentorprogrammides mentoriks õppinud või osalenud koolitustel, mis arendasid nende coach´ingu ning mentorluse oskuseid. Praeguseks on klubil kokku 29 liiget.
Kõik SEB Mentorite Klubi liikmed osalevad klubi töös ja mentordavad teisi oma põhitöö kõrvalt. Sellest tulenevalt oleme liikmete omavaheliseks regulaarseks toimivaks suhtlemiseks proovinud erinevaid formaate. Alustasime kord kvartalis kohtumistega. Siis aga selgus, et kui sellel kuupäeval ei lubanud töökohustus klubi kohtumisel osaleda, võis tekkida olukord, kus liikmel tekkis klubi tegevustes osalemiseks pooleaastane või pikemgi paus. Sellest tulenevalt kujunes regulaarseks kohtumiseks üks kord kuus.
Nende kohtumiste sisu on olnud väga erinev ja liikmed ise vastutavad rotatsiooni korras selle sisustamise eest. On olnud mitmeid kohtumisi SEB väliste külalistega, kes mentorluses või coach´ingus tegutsevad või teeb seda nende ettevõte. Jagatud on raamatusoovitusi ning lihtsalt mõnusalt kohvi kõrval arutletud juhtimist, mentorlust ning coach´ingut puudutavatel teemadel.
Kindlasti on SEB Mentorite Klubi üks eesmärk pakkuda liikmetele ka igal poolaastal vähemalt ühte täiendkoolituse päeva, et mentoriks õppinud juhid ka pärast mentorprogrammi saaksid ennast edasi arendada ja uusi oskuseid omandada. Vaieldamatult on nendel kohtumistel alati kõige rohkem osalejaid.
Kui programmis on juhendatavaks soovijaid olnud rohkem kui mentoriks soovijaid, on SEB Mentorite Klubi liikmed osalenud vilistlasmentoritena. Samuti on klubi liikmed osalenud ka üle Baltikumi toimunud erinevates SEB arenguprogrammides sealsete osalejate mentoritena. Osad liikmed tegutsevad SEB-siseste n-ö on-call mentoritena, kovisioonide läbiviijatena, karjääri-coach´idena või ka uutes mentorprogrammides juhendatavate koolitajatena. Seega tegevusi, milles SEB Mentorite Klubi liige saab enda omandatud mentori oskusi rakendada, on mitmeid.
Hea on tõdeda, et enamiku uute SEB Mentorite Klubiga liitujate sooviks on leida endale ruttu uus mentee. Kui mõelda, mis on SEB-s tänane väljakutse mentorluse vallas, siis tegutsemegi just selle nimel, et veelgi soodustada programmivälistel aegadel n-ö isetekkeliste mentorpaaride moodustumisi.
Kui 10 aastat tagasi võisid sõnad „mentor”, „coach”, „coach´iv juhtimine” jms paista paljude jaoks sellel hetkel ajutise järjekordse juhtimise moehullusena, siis on rõõm tõdeda, et praeguseks on see muutunud juhtimises tavaks. Mentorit või coach´i omav inimene on märk ise enda arengu ja heaolu eest vastutuse võtmisest ning teadlikust enesejuhtimisest. SEB Mentorite Klubi eesmärk on toetada selles nii oma liikmed kui ka kõiki SEB töötajaid.
Autor: