Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet.
Saksamaast on ootamatult saanud Euroopa murelaps
Viimased kuud ei ole majanduslikus plaanis olnud imetabased pea kusagil Euroopas. Hinnad paisuvad, tellimused kahanevad ja inimeste ostuind vaibub. Kõige teravamalt on majanduse jahenemine endast märku andmas riigis, mida armastatakse tavaliselt esile tuua pigem positiivse etalonina – Saksamaal. Kui keskmiselt kasvas euroala riikide SKP teises kvartalis aastases võrdluses keskmiselt pea 4%, siis Saksamaal piirdus tõus 1,8%ga. 2022. aasta esimese kvartaliga võrreldes kujunes majanduskasvuks aga suisa ümmargune null. Nigela tulemuse taust on Saksa majanduse struktuur. Riigi majandus on traditsiooniliselt toetunud tööstusele, millele koroonaviiruse järelnähud rikkis tarneahelate näol suuri raskuseid valmistavad. Veelgi suurema löögi ähvardab Saksamaale anda aga energiakriis ja sõltuvus Vene energiakandjatest. Sünge hoiatuse on andnud Saksamaa keskpank, kelle hinnangul tähendaks näiteks Vene gaasiimpordi täielik lõpp SKP 5% suurust langust.
Probleemid Saksa majanduses laienevad
Kui seni on Saksamaa raskused piirdunud ennekõike tööstussektoriga, siis viimased andmed näitavad, et probleemid on laienemas. Nimelt kukkus juulis alla märgilise 50 punkti taseme Saksa ostujuhtide kindlustundeindeks tervikuna. Sama oli juba varem juhtunud ehitus- ja tööstusettevõtete ostujuhtide kindlustundega, ent nüüd on sellele järgnenud ka teenindussektor. Indeksi alla 50-punktiline tase viitab sellele, et kasvu asemel on oodata hoopis ärimahtude langust. Nigel majandusseis ei peegeldu vaid hinnangutes tulevikule, vaid ka reaalses majandusstatistikas. Aastases võrdluses on tööstustoodang jäänud mullusele tasemele alla juba märtsikuust saadik ning sarnaselt on kahanenud tööstuse uute tellimuste arv. Siiani on paremini läinud jaekaubandusel, ent suvekuudel on nõrgenenud ka kaubanduse konjunktuur. Ülejäänud teenussektoril on koroonapandeemia madala võrdlusbaasi taustal läinud muidugi paremini, ent võrreldes lõunapoolsemate Euroopa riikidega, on selle mõju majandusele kui tervikule oluliselt tagasihoidlikum.
Saksamaa majanduse hädad mõjutavad ka Eestit
Saksamaa ei ole Eesti tähtsaim ekspordipartner, ent ekslik oleks arvata, et euroala suurima majanduse probleemid siia ei jõua. Tegelikult on juba ka otsesed majandussidemed rohkem kui tihedad. Eelmisel aastal liikus Saksamaale 7% Eestis toodetud kaupadest. Nii mõnegi olulise kaubagrupi puhul, nagu näiteks mitmed puittooted, küündib Saksa turu tähtsus 40% juurde kogu ekspordist. Eestis tegutseb ka hulganisti Saksa ettevõtete tütarfirmasid, kelle jaoks on emaettevõte käekäik eluliselt tähtis. Lisaks on Saksamaa kõige tähtsam ekspordi sihtkoht Eesti kõige olulisemate kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi jaoks.
Eesti ekspordistatistikast on Saksamaa halvenenud majandusseisu veel raske välja lugeda. Juunis kasvas Eesti eksport sinna 18% ja 2022. aasta esimese kuue kuu vältel kokku 20%. Samas tuleb meeles pidada, et kiire kasv eurodes ei võrdu sama kiire kasvuga koguses. Näiteks suurenes selle aasta juunis Eestis toodetud kaupade müük eurodes mõõdetuna välisriikidesse rohkem kui viiendiku võrra. Ekspordi hinnaindeks tõusis samal ajal aga lausa 30%, mis viitab selle, et tüki järgi mõõtes eksport juunis ilmselt hoopis kahanes.
Eesti tööstuse kasv on aeglustunud
Kui võrreldes Eesti tööstust Saksamaaga, siis on vähemalt aasta esimene pool olnud siinsete ettevõtete jaoks edukam ning aastases võrdluses on tööstustoodang pidevalt kasvanud. Kui aga rääkida konkreetsemalt töötlevast tööstusest ehk energiatootmine välja jätta, siis on esimesed murepilved kohale jõudnud. Nimelt oli juuni esimene kuu, kus tootmismaht töötlevas tööstuses eelmise aasta sama ajaga võrreldes vähenes. Seejuures olid juunikuise languse taga just mitmed suured harud. Eesti kõige olulisema tööstusharu, puidutööstuse, tootmismaht kahanes juunis 8%. Umbes sama suur oli langus pea sama olulises metallitööstuses. Ligi 2% võrra langes tootmismaht isegi muidu üsna stabiilses toiduainete tootmises. Tootmismahud jäid mullusega võrreldes väiksemaks veel nii mõneski teises suuremas tööstusharus nagu ehitusmaterjalitööstus, mööblitööstus või elektriseadmete tootmine. Viimastel kuudel on selgelt nõrgenenud ka tööstusettevõtete kindlustunne, kuigi ajaloolises plaanis ollakse endiselt veel üsna kõrgel tasemel.
Horisondil on ka helgemaid laike
Täna majandusest rääkides on negatiivsetest toonidest hoidumine raske. Ent see ei tähenda, et kõik sünged hoiatused tõeks osutuvad ja nii mõndagi on viimase kuu-kahe jooksul ka paremaks muutunud. Kuigi energiakitsikusest ei tundu Euroopas sel talvel pääsu olevat, siis mitme teise tooraine hind on kukkunud täiesti mõistlikule tasemele. Samuti ilmutavad paranemise märke tarneahelad ja vähenenud on ettevõtete hulk, kes vajalikku tootmissisendit kätte ei saa. Üldine ebakindlus on nõudlust muidugi pärssimas, kuid teisalt püsib seis tööturgudel tugev ja majapidamiste säästud ning sissetulekud pole laita. Lõppeks võiks nii Saksamaa kui Eesti ekspordile hoogu anda ka euro kurss, mis siinsed kaubad maailmaturul soodsamaks ja konkurentsivõimelisemaks muudavad.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
Kuula ka Nestor & Koppel podcasti viimaseid osi: Taskuhääling | SEB
