Tänapäeva digimaailmas on pettused väga levinud ning neid on aina raskem ära tunda. Pettuste eesmärk on raha välja petmine või isiklike andmete vargus. Petturid mõtlevad välja uusi aina kavalamaid petuskeeme, mille ohvriks võib sattuda ükskõik kes: õpilastest IT-spetsialistideni.
Küberkuritegevus igapäevaelus
Kuna pettused võivad olla hästi varjatud ja petturite loodud olukorrad tunduda sageli väga autentsed, on oluline olla ettevaatlik ja teadlik sagedasematest pettustest. Eestis on levinumateks pettusteks andmepüük ning investeerimis-, armastus- ja ostu-müügi pettused. Üks kõige sagedasemaid juhtumeid noorte seas on telefonikõne võõralt numbrilt, milles helistaja väidab, et ta on panga esindaja ning vajab andmete uuendamiseks noore isiklikke andmeid. Paljud noored, kellel puuduvad teadmised küberturvalisuse kohta, jätkavad vestlust petturiga, tehes selle üle nalja, võtmata arvesse olukorra tõsidust. Tegelikkuses peaks lõpetama petturiga otsekohe suhtluse ning teatama petturist kas kodupangale või hädaabinumbrile 112.
Noorte teadlikkus küberturvalisusest
SEB koolisaadikute programmis on teemaks ka küberturvalisus, saadikute üheks eesmärgiks on tõsta noorte teadlikust levinumate pettuste ning nendest hoidumise kohta. Noorte teave on sel teemal ebapiisav ning vajab suuremat tähelepanu nii koolide kui ka lapsevanemate poolt, et vältida juhtumeid, kus noor satub puudulike teadmiste tõttu pettuse ohvriks. Küberturvalisus on teema, mis puudutab kõiki vanusegruppe, kuid tihti on see noortele segane ning arusaamatu. Erinevatele vanusegruppidele loenguid andes oleme näinud, kui vähesed on noorte teadmised tegelikult olulistest teemadest. Tihti on õpilased pärast loenguid meie juurde tulnud ning rääkinud, kuidas nad plaanivad erinevatele olukordadele pärast loengut teistmoodi läheneda.
Koolisaadikutena annab noorte tagasiside meile motivatsiooni täistuuridel jätkata, kuna saame iga loenguga aina enam aru, kui huvitavad meie loengud nende jaoks on.
Mia Maria Melnitšuk ja Nataly Ivanov
Jaan Poska Gümnaasiumi 11. klass
