Kaupade ja teenuste kallinemine paneb meid otsima kaupu ja teenuseid ka välisriikidest. Mõistetavalt otsitakse võimalust maksta kauba eest vähem või siis saada soodsatel tingimustel laenu ja sellistesse petuskeemidesse on sattunud ka hulgaliselt korteriühistuid.
Millised on need skeemid kuhu korteriühistud pahaaimamatult satuvad ja kuidas neid vältida?
Kõige sagedasemad on juhud, kus interneti keskkonnast on leitud mõne kauba tarnija, kes asub teises riigis. Tänapäeval pole midagi haruldast, et näiteks kütteks vajalik pellet tellitakse Hollandist või ehitustöid teostav brigaad saabub Poolast. Kuid nende teenuste ja toodete internetist otsimisel tuleb olla ekstra tähelepanelik. Internett on täis hulgaliselt libalehti ja kelme, kes meelitavad inimesi just neilt kaupa või teenust ostma ning peamiseks ahvatluseks on hind, kuid leiab ka muid märke pettusest.
Kaupade ja teenuste pettuse ennetamiseks:
- Vaadake kriitiliselt hinda, mida pakutakse, ei ole olemas poolmuidu asju.
- Väga sageli on petturite loodud esialgsed teenuste/kaupade hinnad oluliselt madalamad kui sama või sarnase kauba hinnad mujal. Pakutakse sageli ka eriti suuri allahindlusi, samuti märgitakse, et eksklusiivsed pakkumised on lühiajalised.
- Usaldusväärsust aitab tõestada ka teiste ostjate/tarbijate tagasiside nende ostukogemusele. Sellist tagasisidet tasub otsida erinevatest allikatest, et tekiks võimalikult objektiivne pilt. Näiteks on hea fakte Googeldada ja leitud infot võrrelda.
- Veenduge, et toote/teenuse pakkuja koduleht pole loodud petturite poolt. Sest mõnikord püüavad kavalad petturid kopeerida ettevõtete veebilehti, et kasutada turul juba kinnistunud nimetusi. Näiteks saab sellel lehel kontrollida, millal kodulehe domeen on registreeritud: https://www.whois.com/whois/. Reeglina on pahad domeenid äsja, kas samal päeval või vahel paar päeva varem registreeritud.
- Oluline on kodulehti külastades kontrollida nende tehnilisi andmeid, sealhulgas aadressi - brauseris genereeritav link peaks olema ilma vigade või kahtlaste märkide ja sümboliteta.
- Samuti tuleks veenduda, et link algaks täheühendiga https://, mis näitab, et kaupleja hoolitseb ostja andmete turvalisuse eest.
- Kontrollige, kas kaupleja kuvab kodulehel ka oma kontakte ja kas need on õiged, et temaga saaks vajadusel otse ühendust võtta.
- Kui olukord on nii kaugel, et vajalik oleks teostada makse, siis hinnake kriitiliselt saabunud arvet ja andmeid kuhu raha tuleb saata. Näiteks müüjaks on ettevõte Norras, aga raha tuleks kanda Hollandisse, eraisiku kontole. Samuti proovige riski maandamiseks saavutada kokkulepe jaotada arve osadeks, mitte tasuda kogu arvet koheselt.
Teiseks petuskeemiks, mille õnge korteriühistud on viimasel aastal langenud, on laenupettused. Kohalikud pangad küll pakuvad korteriühistutele erinevaks otstarbeks laenu, kuid sellega kaasnevad ka tingimused, mida laenutaotlejal tuleb täita. Kuna tingimustele on aga vahel keeruline vastata, siis hakatakse otsima ka muid võimalusi. Tihti kasutatakse selleks internetti, oma võlude ja ohtudega.
Kuidas laenupettuse skeem välja näeb:
- Peamiselt internetis või sotsiaalmeedias levivad „väga heade“ intressi ja muude tingimusetega laenupakkumised võiksid olla koheselt punased lipukesed, mis peaks tähelepanu pälvima ja kahtlust tekitama. Võrrelge esitatud andmeid näiteks kohalike pankade tingimustega.
- Suheldakse vigases või puudulikus eesti keeles, välistatud pole ka suhtlus mõnes muus keeles. Suhtlus toimub e-maili või mõne suhtlusrakenduse kaudu.
- Tihtipeale puudub dokumentatsioon või siis on „dokumendid“ lihtsalt kokku klopsitud, näitamaks, et asi on tõene. Jälgige nende „dokumentide“ sisu teraselt, sealt leiab koheselt märke pettusest. Võimalusel konsulteerige mõne pädeva ametnikuga, et saada kinnitust dokumendi ametlikkuses.
- See, kui laenu saamiseks palutakse teil eelnevalt maksta erinevaid tasusid, näiteks: notaritasu, lepingutasu, laenu kindlustus, jne. ehk hakatakse küsima erinevaid summasid erinevatel ettekäänetel, viitab pettusele. Laenu sellises skeemis ei järgne, selle eesmärgiks on lihtsalt võimalikult palju raha välja petta. Tavapäraselt on laenu saamiseks vajalik vaid lepingutasu. Ka siin saab selgust, kui võrrelda toiminguid kohalike pankade tingimustega.
- Tõenäoliselt võidakse küsida ka teie isiklike andmeid nagu erinevad panga andmed, aadress, isikukood, dokumendi koopiad, jne. Kõike eelnevat võivad aga petturid hiljem enda kasuks ära kasutada. Seega selliseid andmeid ei tohi võõrastele väljastada.
- See, kui maksed tuleb teostada välismaisele pangakontole ja mõne eraisiku nimele, viitab väga konkreetselt pettusele.
- Alati tuleb Googeldada, teha korralik taustaanalüüs laenu pakkujale. Kontrollige pakkuja poolt esitatud andmete õigsust ja küsige lisaküsimusi, mis annavad kindlustunde laenu pakkuja tausta osas.
- Internetist leitud laenupakkujate suhtes tuleb olla väga skeptiline, eriti kui esitletakse end välismaalasena või välismaise ettevõttena.
Kätlin Kukk
SEB Turbekeskuse turbejuht
