Eesti looduse kõige hirmuäratavamaks elukaks peavad paljud puuki. Ja õigusega, sest mõlemad siin levinud puugihaigused – puukentsefaliit ja -borrelioos – on tõsised tõved, mis õigeaegse ravita võivad inimese halvimal juhul lausa invaliidistada.
Suvi on puhkuste aeg, mil veedetakse palju aega õues ja looduses. Olgu selleks linnapark, koduaed või metsaalune, tasub muuhulgas turvaliseks olemiseks mõelda, kuidas end kaitsta puukide eest.
Puukentsefaliidi vastu on võimalik vaktsineerida ja seda soovitataksegi inimestele, kes liiguvad palju looduses. Haiguse peiteaeg kestab üks-kaks nädalat ning tõve esimesteks nähtudeks on palavik koos pea- ja lihasevaluga. Paraku avaldub igal kolmandal haigestunul umbes ühe nädala pärast puukentsefaliidi teine faas: tekib väga kõrge palavik ning ilmnevad kesknärvisüsteemi häired ja ajupõletiku tunnused.
Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi on teine tõsine puugihaigus. Borrelioosi vastu ei vaktsineerita. Selle salakavala tõve puhul on ravi õnnestumise võtmeküsimus, kui vara ta ära tuntakse. Puukborrelioosi iseloomulikud sümptomid on palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigese- ja lihasevalu ning kaalulangus. Haiguse peamiseks tunnuseks on hammustuse kohale tekkiv punetav laik, mis on keskmiselt 5 cm läbimõõduga.
Ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada kroonilist haiguskulgu: närvisüsteemi-, südame- või liigesekahjustusi. Puukborrelioosi registreeritakse aasta läbi ehk ka siis, kui puugid ise talveund magavad.
Haigestumiseks piisab pargis jalutamisest
Levinud on arvamus, et puugid elavad vaid metsas ja võsastikus. Tegelikult võite puugi saada Eestis mistahes haljasalalt. Puugihaiguste riskirühma kuuluvad inimesed, kes viibivad puugiohtlikes piirkondades ning käivad metsas seenel ja marjul, aga ka metsatöölised, kaitseväelased, piirivalvurid ja jahimehed. Puugid aktiveeruvad kevadel siis, kui temperatuur on üle viie plusskraadi, ja nad toimetavad ringi kuni sügiseste külmadeni.
Kindlustus aitab toime tulla nii ravikulude kui ka töövõimetusperioodil vähenenud sissetulekuga
Puugihaiguse puhul on üsna tavaline, et (taastus-)ravi ja sellega kaasnev töövõimetus kestab mitu kuud. Seetõttu tasub mõelda, kuidas teie sel perioodil majanduslikult toime tuleksite.
Erinevalt SEB-st, ei pea mõned kindlustusseltsid puugihammustust õnnetusjuhtumiks. SEB elukindlustuse võite sõlmida koos eri kindlustuskaitsetega, et katta puukentsefaliidi või -borrelioosi haiguse ravi kulutusi, mis on tekkinud puugihammustuse tagajärjel – olgu selleks siis seotud ravimite, füsioteraapia või taastusravi kulud.
Olenevalt haiguse kulgemisest, tuleb tihti arvestada ka töövõimetusperioodil vähenenud sissetulekuga. Kui olete valinud õnnetusjuhtumi päevarahade kaitse ja peate puugihaiguse tõttu olema töölt eemal, siis maksab kindlustusselts hüvitist töövõimetuslehel oldud päevade eest. Kui aga haigus on tekitanud raske ja püsiva tervisekahjustuse ning te olete valinud invaliidsuskaitse, siis maksab kindlustusselts hüvitist, mis oleneb funktsiooni kahjustuse suurusest.
Lepingut sõlmides tutvuge põhjalikult kindlustustingimustega, kuna iga kindlustusselts võib käsitada puugihaigusi erinevalt. Tasub meeles pidada, et kindlustusselts hüvitab üksnes lepingus kirjas olevaid juhtumeid ja teeb seda lepingus määratud summa ulatuses.
Looduses liikumiseta vaevalt et keegi suvisel ajal hakkama saab, seega tasub olla ettevaatlik. Kui viibite palju looduses, siis valige kindlustusleping, mis katab ka puugihaigused.
SEB elukindlustuse võimalustega saate tutvuda siit või registreerige end nõustamisele, kus teile leitakse just teie vajadusi ja soove arvesse võttev lahendus.
Kindlustusandja on SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal. Enne lepingu sõlmimist palun tutvuge tingimustega. Vajadusel pidage nõu asjatundjaga või registreerige nõustamisele SEB kodulehel seb.ee.
