Uputus kodus võib mõjuda kui katastroof. See tabab ootamatult, kuid vajab kiiret sekkumist, nii et lööb segamini meie ajakava ja plaanid ning tekitab augu eelarvesse. Kahjuks pole veekahjustused sugugi haruldased. PZU Kindlustuse andmetel on veelekked kõige sagedasemad kodukindlustuse kahjujuhtumid, selle aasta algusest on neid ette tulnud juba ligi 500. „Aasta esimese viie kuuga läksid veelekked PZU Kindlustuse arvutuste kohaselt inimestele maksma üle 820 000 euro. Veelekete kahju oli keskmiselt 1707 eurot, kuid leidus juhtumeid, mille puhul ulatus kahju 32 000 euroni,“ ütles PZU Kindlustuse varakahjude grupi juht Marge Habakukk.
Veekahjude sagedane süüdlane: survevooliku purunemine
Torudega seotud veekahjusid on PZU Kindlustuse andmetel olnud käesoleva aasta jooksul 228, suur osa neist on olnud tingitud survevooliku purunemist.
Survevoolikute abil ühendatakse segisteid, pesu- ja nõudepesumasinaid ja soojaveeboilereid, seetõttu esineb neid igas kodus. Veelekete oht võib tekkida juba torutöid tehes, kuid võib avalduda ka hiljem kasutuse ajal. Tähelepanu tuleb pöörata õige survevooliku valimisele: kui valitud on vale pikkusega või teiseks otstarbeks mõeldud survevoolik, on veeõnnetuse oht suur, sest voolikute temperatuuri- ja survekindlus on erinev.
Oluline on tagada vooliku ligipääsetavus ja seda aeg-ajalt kontrollida, et voolikul ei oleks kulumisjälgi või see ei puutuks kokku söövitavate ainetega, ei oleks keerdus või pinge all. Niisketes ruumides tuleks kasutada voolikuid, mille liited on korrosioonikindlad.
Veel on tähtis jälgida survevooliku eluiga. Kui tootja määratud kasutusaeg hakkab lõppema, tuleks voolik välja vahetada.
Mida kindlustuslepingut sõlmides silmas pidada?
Arvutuste järgi on uutes eramutes ja kortermajades veekahjustusi harvemini, kuid nende kulud on suuremad.
Kuna veelekete puhul ei saa kahjustada vaid lagi, seinad ja põrand, vaid ka muu vara – näiteks mööbel, koduelektroonika, muusikainstrumendid ja maalid – , võib kahjusumma olla ehmatavalt suur. Sellele tasub mõelda juba kindlustuslepingut sõlmides. Kui keskenduda kodukindlustust valides vaid lagedele, seintele, põrandatele, võib veekahju korral kulu siiski väga suureks minna, sest sageli on suurema kahjusumma põhjuseks arvutite ja elektroonikaseadmete kahjustused.
Miks sõlmida vastutuskindlustus?
Korteris elades tuleb silmas pidada, et vesi võib tungida ka naaberkorteritesse. Sel juhul peavad veeõnnetuse põhjustajad vastutama peale oma korteri remondi ka naabritele tekitatud kahju eest. Seetõttu on korteris elades kasulik sõlmida vastutuskindlustus, sest siis hüvitab kindlustus ka naabrile tekitatud kahju. Mida kõrgemal korrusel asub korter, seda suurem võiks olla vastutuskindlustuse kindlustussumma. Praeguseid remondihindu silmas pidades soovitab PZU Kindlustus sõlmida vastutuskindlustuse vähemalt 10 000 euro ulatuses korruse kohta, kuid kogusummas mitte vähem kui 30 000 eurot.
Kuidas veekahjustusi ennetada?
- Oluline on endalt küsida, kas kõik pereliikmed teavad peakraani asukohta, et osata veeõnnetuse korral kiiresti reageerida. Kui toru või kraan puruneb, tuleb kõigepealt keerata kinni peakraan, et peatada vee juurdevool.
- Aeg on veekahjustuste puhul suurim vaenlane. Mida kauem jääb lekkiv vesi märkamata, seda suurem on kahju. Seetõttu on eriti tähtis veekraanid üle vaadata enne kodust lahkumist. Pikemaks ajaks ära sõites tasub vesi peakraanist kinni keerata. Samuti võiks välja lülitada elektriseadmed, sest veeõnnetuse korral võivad need pöördumatult kahjustada saada.
- Tähtis on torustikku regulaarselt hooldada. Kui kraanikausist või vannist hakkab vesi aeglasemalt ära voolama, tasub sellega tegeleda kohe, et suuremat ummistust vältida.
- Korteri puhul tasub vaadata ka kogu maja torustike seisukorda. Mitukümmend aastat kasutuses olnud torustikud võivad olla aegunud, mistõttu tuleks korteriühistutel korraldada regulaarne torude hooldus ja vajadusel uuendamine.
Nüüd saad kodukindlustuse sõlmida kiirelt ja mugavalt internetipangas. Tutvu teabega meie kodulehel.
