Suvepuhkuste hooajal reisivad eestlased aktiivselt nii lähiriikidesse kui ka kaugemale Euroopasse. Enne teele asumist tasub veenduda, et Euroopa ravikindlustuskaart (EHIC) on kehtiv ja kaasas. Samas ei piisa sellest üksi kõigi reisil tekkida võivate ravikulude katmiseks.
Euroopa ravikindlustuskaart annab Eesti ravikindlustusega inimesele õiguse saada Euroopa Liidu liikmesriikides, Ühendkuningriigis, Norras, Islandil, Liechtensteinis ja Šveitsis avaliku tervishoiusüsteemi kaudu vältimatut arstiabi samadel tingimustel nagu selles riigis ravikindlustatud inimestel. See tähendab, et kui kohalik patsient peab tasuma visiidi- või voodipäevatasu või omaosaluse, tuleb seda teha ka Eestist pärit reisijal.
Samas ei kata Euroopa ravikindlustuskaart erameditsiini teenuseid ega meditsiinilise transpordi kulusid Eestisse, kui selleks peaks vajadus tekkima. Praktikas võib see tähendada, et kui lähim raviasutus on erahaigla, kus Euroopa ravikindlustuskaart ei kehti, tuleb ravikulud reisijal endal tasuda.
Kõige olulisem osa reisikindlustusest on meditsiiniabi kindlustus
Reisikindlustusest rääkides mõeldakse sageli esmalt reisitõrkele – reisi ärajäämisele, katkemisele või hilinemisele. Tegelikult on reisikindlustuse kõige olulisem osa meditsiiniabi kindlustus.
Meditsiiniabi kindlustus katab ootamatu haigestumise või õnnetusjuhtumi tõttu tekkinud ravi- ja transpordikulud. Kui arsti hinnangul tuleb kindlustatu erakorraliselt Eestisse toimetada, hüvitatakse ka meditsiinilise transpordiga seotud kulud. Samuti katab kindlustus hilisema tagasireisiga kaasnevad transpordi- ja majutuskulud, kui inimese terviseseisundi tõttu ei ole võimalik plaanipäraselt koju naasta.
Paljud ei mõtle ravikuludele enne, kui neil endal või lähedasel tekib välismaal tervisemure. Ometi võib tavapäranegi haigestumine või väiksem trauma tuua kaasa märkimisväärseid kulusid, eriti siis, kui abi tuleb saada eraraviasutuses või kaasnevad täiendavad transpordi- ja majutuskulud.
Need on kulud, mida Euroopa ravikindlustuskaart ei hüvita ning mis võivad ulatuda tuhandetesse eurodesse. Näiteks tuli ühel juhul pärast õnnetust korraldada Rootsist meditsiiniline eritransport Eestisse, mille maksumus oli ligi 18 000 eurot.
Ka lühike reis ei ole riskivaba
Reisikindlustus jäetakse sageli tegemata just lühikese reisi puhul, sest arvatakse, et paari päeva jooksul ei saa midagi juhtuda. Tegelikult ei sõltu võimalikud riskid reisi pikkusest, vaid ootamatutest olukordadest, mis võivad tabada igaüht.
Näiteks võib ka ühepäevane väljasõit Riia loomaaeda lõppeda liiklusõnnetuse või muu traumaga, mis nõuab haiglaravi ja hilisemat meditsiinilist transporti Eestisse. Samuti võib ootamatu haigestumine tähendada vajadust muuta tagasisõiduplaane või jääda välismaale esialgsest plaanitust kauemaks.
Seetõttu tasub reisikindlustus sõlmida igale, ka lühikesele, välisreisile – olgu selleks päevane väljasõit naaberriiki, nädalavahetusereis või pikem puhkus.
Euroopa ravikindlustuskaart ja reisikindlustus täiendavad üksteist
Euroopa ravikindlustuskaart ja reisikindlustus täidavad erinevat eesmärki ning neid tasub kasutada koos. Kui Euroopa ravikindlustuskaart aitab saada vajalikku arstiabi avalikus tervishoius samadel tingimustel nagu kohalikel, siis reisikindlustus katab need kulud, mis jäävad ravikindlustuskaardi kaitse alt välja.
Enne reisile minekut kontrolli üle:
- et reisikindlustus on sõlmitud ja kehtib kogu reisi vältel;
- kas kindlustus kehtib kõigis riikides, mida reisil külastad või läbid;
- et planeeritud tegevused on kindlustusega kaetud;
- et Euroopa ravikindlustuskaart on kehtiv, kui reisid Euroopas.
- Vaata enne reisi „Reisi targalt“ lehelt Välisministeeriumi reisisoovitusi ja -hoiatusi riikide kohta, mida plaanid külastada või läbida.
- Autoga reisides kontrolli, et kaasas on vajalikud autodokumendid ja liikluskindlustuse olemasolu tõestav roheline kaart. Samuti veendu kaskokindlustuse olemasolul, et see kehtib riikides, kuhu plaanid sõita.
Artikli autor:
Kristel Solon, PZU tervise- ja isikukindlustuse tootejuht
