Millalgi koolielu jooksul hakkasid mind väga huvitama raha, säästmise, ettevõtluse ja investeerimisega seotud teemad. Hakkasin mõtlema, et pean oma tulevase elu ühega neist valdkondadest siduma. Näiteks unistasin ma investoriks saamisest. See soov oli alati mul meeles, aga ma kunagi ei proovinud investeerimist alustada, sest mul polnud piisavalt teadmisi. Mind aitas SEB Koolisaadikute programm, millest sain teada SEB panga veebilehelt.
Selle programmi eesmärk on arendada noorte finantskirjaoskust ja võimaldada osalejatel korralda oma koolisas erinevaid koolitusi teemadel, mis on meie elus nii tähtsad, kuid millest sageli unustatakse koolis rääkida. Samuti näeb programmi käigus ära oma tugevad ja nõrgad küljed ning saab end arendada. Programm annab hindamatu kogemuse ja võimaluse saada eeskujuks teistele inimestele.
Huvi investeerimise vastu
Esimeseks teemaks sai „Rahatarkuse ABC”, milles oli võimalus teda saada, miks me peame raha säästma ja kuidas seda õigesti teha. Teine teema on investeerimine. See oli minu jaoks kõige huvitavam teema ja just sellest tahtsin kõige rohkem teada. Olin tihti kuulnud, et noored vanuses 18–29 juba investeerivad ja et inimene võib investeerida eri ettevõtetesse, toetades neid samal ajal ja teenides ka ise. Samuti on investeerimisel üks omadus, mis eristab seda kõigist muudest valdkondadest: investeerides saab ostes raha teenida. Enne programmi teadsin, et saab investeerida aktsiatesse, fondidesse jne, kuid ma pole kunagi julgenud seda ise teha. Ja nüüd oli mul võimalus pidada ise loengut investeerimise teemal.
Kogemused teisi õpetades
Ettevalmistusest läbi viimiseni oli kõik minu jaoks väga huvitav. Vastab tõele, et teisi õpetades õpid ka ise midagi. Mõnikord isegi rohkem kui sinu kuulajad. Esimeseks osalesin SEB investeerimise loengus, pärast hakkasin ise selle teema kohta infot otsima. Kuhu investeerida, kuidas seda teha, mida selleks vaja on – seda kõike pidin õppima, sest koolis ei pea loengu edukaks pidamiseks olema küll ise professionaal, kuid pead siiski teadma rohkem kui publik. Kindlasti pidin mitu korda peegli ees oma kõnet harjutama.
Enne loengut oli mul hirm, et midagi läheb valesti, sest ma ei oska ette näha publiku reaktsiooni või küsimusi. Mõtlesin, et võib-olla ei oska ma nendele vastata.
Aga pärast üritust olid mul hoopis teised mõtted. Kõik õpilased ei kuulanud loengut tähelepanelikult, kuid muretsemiseks pole põhjust, sest peale nende oli teisi, kes tundsid selle teema vastu siirast huvi ja olid valmis minuga koos uut infot vastu võtma. Nad olid tunnis aktiivsed, esitasid küsimusi ja ootavad juba järgmisi loenguid. Kõige olulisem on see, et ma ise sain teadmisi, millest varem olin puudust tundnud, sain ka motivatsiooni ise investeerima hakata ja rahatargemaks saada. Loomulikult omandasin julguse rääkida suure hulga inimeste ees, mis peaks kindlasti aitama mul 11. klassis oma uurimistööd kaitsta. Samuti tekkis mul kindlustunne, et rahandusega seotud eriala mulle sobib, sellepärast hakkan veel rohkem õppida, et aasta pärast ülikooli astuda.
Ootan huviga järgmisi loenguid ja loodan väga, et olen saanud natuke panustada noorte rahatarkuse arendamisse.
Maria Fedulova
SEB koolisaadik
Tallinna Humanitaargümnaasiumi 11. klass
