Tänapäeval on järjest keerulisem pettuseid ära tunda, kavalad kelmid võivad segadusse ajada ka kõige nupukamad. Tehisintellektil on kindlasti märkimisväärne roll, rünnakuid tehakse eri keeltes ning tehisaru on võimeline kõike hõlbustama. Pettuseid on väga eriilmelisi ning kübermaailmas valitsevad ohud, mille eest tasub end kaitsta.
AI suudab teha realistlikke pilte ja videokujutisi, mis näevad ehtsad välja, lisaks on arenenud ka deepfake’id ehk süvavõltsingud, kus lähevad kokku nii heli, pilt, miimika jne. Kui petturil on olemas inimese pilt ja hääl, on võimalik luua võltsitud video, kus ohver justkui teeks või räägiks midagi. Selle uudse leiutise negatiivne külg ongi see, kui seda kasutatakse halbadel eesmärkidel.
Privaatsed kontod ja salasõnad
Isikupärase info ärakasutamise vältimiseks oleks mõistlik luua oma pere ja lähemate sõprade vahel salasõnad. Need aitaks veenduda, kas tegu on petturiga, juhul kui puututakse kokku kahtlustäratava sisu või kõnega. Salajane märksõna võiks olla selline, mille peale petturid ei oskaks tulla - midagi ainult perele või sõpruskonnale ühist.
Identiteedivargus on väga aktuaalne teema, mida olen ise kõige sagedamini kohanud just Facebookis. Minu mammale hakkasid sõpradelt tulema kõned, et miks ta Messengeris nende telefoninumbrit küsib ja veidraid sõnumeid saadab. Avastasime, et talle oli loodud tema nime ja profiilipildiga libakonto. Konto oli aktiivne, sealt oli jagatud postitusi, mis jättis mulje, nagu võiks selle taga olla tõesti minu mamma. Libakontolt saadeti mamma Facebooki sõpradele sõbrakutseid ja sealtkaudu hakati ka tema tuttavatele sõnumeid ja linke saatma. Sõnumites küsiti näiteks telefoninumbrit; öeldi, et mu vanaema on loosiga midagi võitnud jne. Paljud heausklikud mamma “sõbraks lisajad” avasid saadetud linke midagi kahtlustamata.
Andsime Facebookile kirjeldatud probleemist teada, sellele reageeriti kiirelt ja varsti oli libakonto likvideeritud. Antud näitele tuginedes soovitan igasugused sõbralistid või suisa kogu oma konto privaatseks teha.
Ebaturvaline veebikäitumine ja ettevaatusabinõud
Kui on soov vaadata mõnd filmi ning tekib mõte otsida see üles mingilt piraatveebilehelt, on suur tõenäosus, et sinu seadmesse satub pahavara või viiruseid, mis võivad jõuda ka sinu andmete kallale. Ära kasuta ebaturvalisi veebilehti, sest see võib halvasti lõppeda.
Mulle tuli üllatuseks, et ka avalike WiFi-võrkude kasutamine on ebaturvaline. Ründajatel on lihtne sel viisil saada isikuandmetele ligipääsu. Avalikku WiFit kasutades ei tohiks teha ka pangaülekandeid. Arvan, et paljude e-posti või sõnumitesse on jõudnud ka õngitsuspettused, millega püütakse olla mõne ettevõtte või panga nägu, saamaks isiku kohta infot, küsida tema finantsandmeid jne. Juhin tähelepanu, et isegi Maksu- ja Tolliamet on kinnitanud, et nad ei küsi e-maili, sõnumi ega telefoni teel inimeste isikuandmeid, pangakonto andmeid ega PIN-koode. Ükski ettevõte ei küsi neid, need on privaatsed ja teada ainult õigele kasutajale. Kahtlaste linkide ilmnemisel tuleks üle kontrollida saatja taust, vaadata saatja e-maili aadressi ja veenduda, kas see on usaldusväärne. Samuti peaks uurima, kas saatja telefoninumber on leitav ka internetist ja kas selle taga on reaalne isik või ettevõte.
Veel peaks jälgima kirjade või sõnumite õigekirja. Olen kohanud näiteks sellist õngitsuspettust, kus saatjaks oli OMNIVA asemel OMNVA - see nägi väga tõetruu välja ja andis kinnitust, et kirjade ülelugemisel peab ikka väga hoolas olema.
Skeemitatakse ka investeerimisega - pakutakse n-ö “ratsa rikkaks” saamise võimalust, suurt tootlust ja ilusat tulevikku. Ent see on liiga hea, et olla tõsi. Alati tuleb eelnevalt teenusepakkuja kohta infot otsida ja usaldada vaid tunnustatud finantsasutusi või tuntud investeerimisplatvorme. Oluline on mitte tormata, kui kuskil tundub väga atraktiivne pakkumine.
Annan siinkohal mõned nõuanded: enda ja oma andmete veebis kaitsmiseks loo tugevad unikaalsed paroolid, lisa kontodele ka kaheastmeline autentimine ning tee seadmetel tarkvaravärskendusi, et parandada turvalisust! Veendu e-kirjade ja sõnumite ehtsuses, tee kontroll ja ole valvas! Jäta privaatsed andmed ja info vaid enda teada!
Laura Lisanne Paju,
Võru Gümnaasiumi 12. klassi õpilane
Osalen SEB Koolisaadikute programmis juba teist aastat järjest, sest mulle meeldib ennast arendada, õppida rahatarkust ja mis kõige põnevam - seda teiste noortega jagada! Minu mentorid Delis Kruustik ja Rele Reimand on mõlemad olnud sel teekonnal väga inspireerivad ning avanud ukse pangandusmaailma. Tänu sellele programmile leidsin enda jaoks uudishimu äratavad huvid, nt majandus, investeerimine, koolitamine ja meedia. Olen tõeliselt rõõmus, et olen haaranud kinni sellisest megavingest programmist. Kindlasti soovitaksin seda ka kõigile teistele noortele, et end proovile panna ja tegutseda.
