Tartu Ülikooli füsioteraapia tudeng ja SEB jätkusuutliku eluviisi saadik Karolin Kuiv jagab oma kogemusi eelarve planeerimisega.
Raha pakub alati palju kõneainet – nii siis, kui seda on, kui ka siis, kui ei ole.
Kunagi arvasin, et rikas on tore olla sellepärast, et saab endale kõike ja suurtes kogustes osta. Täna suhtun rahatarkusesse teise nurga alt ja vaatan raha kui abivahendit, millega „osta” asjade asemel juurde hoopis aega tegelemaks sellega, millega päriselt tahan. Selleks aga, et mul oleks rahaasjade üle kontroll, on vaja kõigepealt kaardistada, kust raha tuleb ja kuhu läheb.
Et mingis suunas liikuma hakata, võiks enda jaoks kõigepealt läbi mõelda, miks on rahatarkus oluline ning mille jaoks raha koguda. Tahad heaolufondi suurendada? Või hoopis unistuste sihtkohta reisida? Või polegi eesmärk niivõrd rahaline, vaid tahad kulude ja tulude planeerimise lihtsalt harjumuseks kujundada? Nagu palju muugagi, ei ole üle öö toimuvad muutused tihti kuigi jätkusuutlikud ja sammhaaval liikumine võib eesmärkidele hoopis lähemale viia. Aga mis sammudest me siinkohal räägime?
Kulude-tulude ülevaade
Enne veel, kui kulutusi planeerima hakata, peaks saama ülevaate kõikidest sissetulekutest ja väljaminekutest. Soovitan alustada nende kirjapanemist esialgu ilma midagi muutmata või planeerimata. Nii saab kõige autentsema pildi sellest, millele raha kulub, ning on edaspidi teada, millistel valdkondadel rohkem silma peal hoida. Ühtlasi tekitab see harjumuse arvuti taha istuda ning korral-paaril kuus oma finantsseis üle vaadata.
Plaani sisseseadmine
Teise sammuna tuleks välja mõelda, kuidas oma kulutusi planeerida. Selleks võib appi võtta mõne olemasoleva süsteemi, näiteks 50-30-20 reegli või kuue purgi põhimõtte, kus on enam levinud kategooriad juba välja toodud ning antud ette umbkaudne summa, kui palju ühele või teisele kuluda võiks. Mina alustasin 50-30-20 reegliga ehk planeerin 50% sissetulekust vajaduste, 30% soovide katteks ning 20% panen kõrvale. Kuue purgi süsteem on veidi spetsiifilisem ning jaotab väljaminekud kuueks: 55% vajadusteks ning 5% heategevuseks, ülejäänud neli – finantsvabadus, pikaajaline säästmine, haridus, meelelahutus – jäävad 10% juurde. Siinkohal tasub endaga aus olla ja mõelda, milline säästmise süsteem võiks kõige paremini sobida. Kui naudid väljas söömas ja kinos käimist, pole vaja end piinata mõttega, et võid sellele vaid 10% kulutada, seega tasub ehk otsustada pigem 50-30-20 reegli kasuks. Kui aga finantsvabadus, säästmine ja haridus on sinu jaoks tähtsal kohal, võib just kuue purgi süsteem olla sinu jaoks. Muidugi pole ükski süsteem kivisse raiutud ning ei tasu peljata neid enda järgi veidi kohandada, samas peaks siiski silmas pidama, et tegu on rahaasjade planeerimiseks mõeldud süsteemidega, nii et 60% kulutamine soovidele ja vaid 5% säästudeks pole kuigi optimaalne.
Planeerimise abivahendid
Enne veel, kui kulusid päriselt kirja panema saab hakata, tuleks mõelda, kus seda teha. Mina kasutan Excelit ja tegin endale n-ö mustandi, mida saan aastast aastasse kasutama hakata, et ei peaks iga kord jalgratast leiutama. Ühtlasi kasutasin lihtsamaid valemeid, mis selle täitmise lihtsamaks teevad. Oma kogemuste põhjal soovitan ma kõik kategooriad nii üksikasjalikult lahti kirjutada kui võimalik. Näiteks ei lisa ma kogu vajadustele kuluvat summat ühte lahtrisse, vaid kirjutan välja, kui palju läks elamiskulude, telefoniarve, kindlustuse, toidukaupade ja muu vajaliku katteks.
Tabeli täitmine
Kui need sammud on läbi käidud, võib asuda juba planeerimise kallale. Jaanuar oli minu esimene kuu üle pika aja, mil täitsin kulude ja tulude tabelit. Selle aja jooksul olen tabelis jooksvalt muudatusi ja täiendusi teinud, sest pidevalt avastan, kuidas saaks veel paremini ja lihtsamalt. Ühtlasi pean tõdema, et mida tihedamini maha istun ja tabelit täidan, seda lihtsam on järge pidada ja tuleb sisse vähem vigu. Sularaha ei ole ma kunagi eriti kasutanud, seega on hea, et kõik maksed on internetipangas kohe näha. Siiski – makse saajate nimetused ei ole alati kuigi loogilised ning osa tehinguid kipub sellest hoolimata ununema või lõppevad minu tabelis vales kategoorias, sest ma lihtsalt ei mäleta, mida ühest või teisest poest täpselt ostsin. Ideaalis võiks tabelit täita kohe peale tehingu tegemist või päeva lõpus, aga ka kord nädalas kulude ja tulude ülevaatamine on hea eesmärk, mille poole püüelda.
Kõike korraga ei saa ning seegi on suur võit, et tabeli täitmise üldse ette võtsin. Isegi, kui kõik kõige väiksemad tehingud tabelis oma kohta ei leia, saab vähemalt suuremad kirja ja see aitab mind kahe jalaga maa peal hoida vältimaks ühe kuu jooksul mitmeid suuri kulutusi, mida ilmtingimata kohe vaja teha ei ole.
