Üle 8 aasta tuleb nentida, et on otsa saanud eksperiment nimega ’EURIBORi negatiivsed intressimäärad’. See tähendab, et Euroopa pankade omavaheline laenamise keskmine intressimäär, mida pangad kasutavad laenude väljastamiseks, on taas positiivne. Selle otsene mõju annab eeldusliku efekti laenude tagasimaksete tõusule, sh korterelamu renoveerimislaenudele.
EURIBOR’i muutumine tuleneb sellest, et selle trende juhib Euroopa Keskpank oma intressipoliitikaga, mis omakorda on instrumendiks Euroopa majanduse stabiilsena hoidmisel. Seega mõjutab EURIBOR olemasolevaid ja tulevasi laenuvõtjaid, sh korteriühistuid, kes soovivad taotleda laenu elamu renoveerimiseks, kaasajastamiseks või jätkusuutlikkumaks muutmiseks. Oluline on siinkohal mõtestada, et laenu taotlemine on alati vastutustundlik tegevus, mistõttu sellega kaasnevad riskid ja erinevad mõjurid tuleb selgelt läbi mõelda, mille osas on SEB Pank ka valmis avatult nõu andma.
Tulenevalt intressikeskkonnas toimunud muutustele, kus pikaajaline EURIBOR (EU6) on positiivne ning muutub iga kuue kuu tagant, siis ühistud, kes plaanivad (lähi)tulevikus hakata laenu taotlema, peaksid remondifondi kogumisel arvestama ka EURIBORi indeksi võimaliku muutusega tulevikus. Lihtsustatult on lahenduseks kaks varianti:
- KÜ üldkoosolek otsustab koguda remondifondi piisava puhvriga või tuleb olla valmis olukorraks, kus iga-aastaselt või paari aasta tagant tuleb kogutavat remondifondi summat 1m2 kohta olukorra põhiselt suurendada.
- Alternatiivne võimalus on intressimäära fikseerimine, mida reeglina tehakse kuni viieks aastaks. Selle võimaluse juures tuleb arvestada, et fikseeritud intress kehtib eraldiseisva määra alusel, mis on mõnevõrra kõrgem hetkel muutuva intressi suhtes. Selle variandi puhul tuleb olla valmis remondifondi tasude suurendamiseks olukorra põhiselt.
Näiteks eeldusel, et korteriühistu, kus korterite üldpind on kokku 5000 m2, taotleks laenu summas 300 000 EUR renoveerimistööde teostuseks graafikuga 20 aastat, siis kujunevad laenukulud positiivsete intressimääradega 50 m2 korteri omanikule järgmiselt:
- Ujuva 6 kuu EURIBORi puhul (hetkeseisuga turutase ca 3,095) kujuneks igakuine korteriühistule tasutav arve 6,5-euro võrra suuremaks.
- Fikseeritud EURIBORi puhul 5 aastaks (hetkeseisuga turutase ca 2,853%) kujuneks igakuine korteriühistule tasutav arve 6- euro võrra suuremaks.
Hoolimata sellest, et Euroopa intressikeskkond on muutunud, on SEB Panga sooviks olla uues olukorras endiselt heaks koostööpartneriks, kes aitab soovide põhise nõustamise ja korrektse analüüsi toel tagada, et kogu laenu taotlemine on läbi mõeldud ning erinevad olukorrad ja riskid professionaalselt mõtestatud.
Rohkem infot renoveerimislaenu kohta (PDF)
Peale kulukat talvist perioodi on mõistlik juba suveperioodi ajal koguda suuremat remondifondi, et koguneks reserv nii hooldus, kui ka suuremate tööde jaoks. Juhul, kui rekonstrueerimistööde maksumus on suurem, kui elanike omafinantseering või kogutud remondifond ning jääb omavahenditest puudu, siis sellisel juhul on mõistlik pöörduda nõu saamiseks SEB panga poole. Personaalne nõustamine annab parema ülevaate planeeritavatest kohustustest ja teeb pildi selgemaks, kogutava remondifondi osas.
Dmitri Matin
SEB ärikliendi haldur
Loe ka:
Päikesepaneelid ja korteriühistud: müüdid vs tegelikkus | SEB
Kõik, mida on vaja teada korteriühistu renoveerimislaenust | SEB
Lisainfo:
Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
Telefon +372 5560 9962
katre.karner@seb.ee
