Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Tunne oma klienti

Kliendisuhte loomine ja hoidmine ehk tunne-oma-klienti-põhimõte

SEB järgib oma igapäevategevuses kehtivaid õigusakte ja hea tava põhimõtteid. Meile on oluline olla usaldusväärne pank nii uuele kui ka olemasolevale kliendile. Selleks et osutada parimat teenust ning tagada finantssektori usaldusväärne toimimine, järgib SEB ühte panganduse peamist põhimõtet ja kohustust: tunne oma klienti.

Eesti Vabariigis kehtiva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning muude Euroopa Liidus kehtivate õigusaktide kohaselt on Eestis tegutsevad krediidiasutused kohustatud oma kliendi tuvastama, samuti peavad nad koguma ja kontrollima kliendi andmeid ning regulaarselt neid uuendama. Kliendi andmed peavad olema õiged ja ajakohased.

On loomulik, et äritegevus ja seotud isikud aja jooksul muutuvad. Seetõttu pöördume teatud ajavahemiku järel teie poole sooviga andmeid uuendada, sh vajame teavet tegelike kasusaajate ja majandustegevuse sisu kohta. Selguse huvides võime lepingu sõlmimisel ja muul ajal lepingu kehtivuse jooksul esitada teile lisaküsimusi või paluda andmeid kinnitavaid dokumente.

Loodame teie koostööle ja mõistmisele ning palume teilt andmepäringutele selgeid vastuseid. Anname endast parima, et tehingute tegemisel ja teenuste osutamisel ei tekiks põhjendamata viivitusi.

Kogu info, mille klient meile esitab, on konfidentsiaalne ja me võime seda edastada ainult seaduses sätestatud juhtudel.

Maksualane teabevahetus USA-ga

Aprillis 2014 sõlmisid Eesti ja USA valitsustevahelise lepingu, mille järgi Eesti kohustub andma USA-le infot Eestis asuvate USA maksukohustuslaste kohta. Selle valitsustevahelise lepingu aluseks on 2010. aastal vastu võetud USA seadus „Foreign Account Tax Compliance Act” ehk FATCA (välismaiste kontode maksukuulekuse seadus), mille kohaselt tuleb finantsasutustel kogu maailmas teha kindlaks, kes nende klientidest peavad USA-s makse maksma.

FATCA kokkuleppe täitmiseks on Eestis vastu võetud maksualase teabevahetuse seadus.

Alates 1. juulist 2014 on kõikidel finantsasutustel kohustus küsida oma klientidelt, kas nad on USA-s maksukohustuslased. Juriidiliste isikute puhul soovitakse veel teada, kas nende tegelikud kasusaajad on USA maksukohustuslased või USA kodanikud.

USA maksukohustuslased on näiteks USA kodanikud ja maksuresidendid ning samuti isikud, kellel on õigus igal ajal USA-sse elama asuda (roheline kaart).

Juriidilisel isikul palume avaldada ettevõtte tegeliku kasusaaja maksuresidentsus ja kodakondsus. Kui tegelik kasusaaja on USA maksuresident või kodanik, palume avaldageda tegeliku kasusaaja USA föderaalse maksukohustuslase identifitseerimisnumber ehk TIN (taxpayer identification number).

USA maksukohustuslasel (nii füüsilisel kui ka juriidilisel isikul) palume täita USA Riigitulude Ameti (Internal Revenue Service – IRS) väljatöötatud vorm, kuhu tuleb lisada isiku TIN (taxpayer identification number). Selle numbri saab klient oma USA maksuhaldurilt.

Eesti finantsasutustel on kohustus edastada USA maksukohustuslaste kohta info (sh andmed konto omaniku, maksuresidentsuse ja konto jäägi kohta) Eesti Maksu- ja Tolliametile, kes edastab andmed omakorda maksualase teabevahetuse raames IRS-ile.

Juhime tähelepanu, et kui klient ei esita nõutud infot, on finantsasutusel kohustus avaldada isiku andmed Maksu- ja Tolliametile.

Lisainfot FATCA kohta saate Rahandusministeeriumi kodulehelt ja USA Riigitulude Ameti kodulehelt.

Teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikidega ja OECD liikmesriikidega

Sarnaselt USA-ga hakkab Eesti vahetama maksualast teavet ka Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide ja OECD liikmesriikidega.

OECD riikidega teabevahetuse aluseks on Maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsioon, mille Eesti allkirjastas 29.05.2013.

EL-s vahetatava maksualase teabe aluseks on  Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2014/107, mis võeti vastu 9. detsembril 2014. Direktiiv täiendab halduskoostöö direktiivi (2011/16) OECD Standardil põhineva finantskontode alase automaatse teabevahetuse korraga.

EL liikmesriikide ja OECD liikmesriikidega vahetatav maksualane teave on sarnane teabele, mida vahetatakse USA-ga. Teabe kogumise ja vahetamise õiguslik alus on sätestatud Maksualase teabevahetuse seadusega.

Maksualase teabe vahetus EL liikmesriikide ja OECD liikmesriikidega algas 2017. aastal, kuid info kogumist alustatati 2016. aastal.

Palume oma klientidel täita ja allkirjastada kliendiandmete leht, milles sisalduvad küsimused on vajalikud maksualase info vahetamiseks – nt palume eraisikutel anda infot maksuresidentsus(te) kohta ja juriidilistel isikutel nende tegelike kasusaajate maksuresidentsus(te) kohta, samuti soovime teada tegelike kasusaajate sünnikohta.

Lisainfot EL toimuva maksualase teabevahetuse ja OECD liikmesriikide vahel toimuva maksualase teabevahetud kohta saate Rahandusministeeriumi kodulehelt ja teabelehelt.

 

Ettevõtte tegelike kasusaajate märkimine SEB Pangas

Selleks et täita rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadust, kogub SEB Pank äriklientidelt ettevõtte tegelike kasusaajate andmeid äriregistrist eraldi, st iseseisvalt. Meie kliendile jääb tegelike kasusaajate andmete esitamise võimalus püsivalt avatuks ja ühtlasi kohustub klient hoidma seda infot ajakohasena.

Juriidilised isikud, kelle tegelikku kasusaajat pole vaja märkida

Kasusaajat ei ole tarvis tuvastada järgmiste ettevõtlusvormide puhul:

  • korteri- või hooneühistu;
  • reguleeritud turul noteeritud äriühing, millele kohaldatakse Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olevaid avalikustamisnõudeid või samaväärseid rahvusvahelisi standardeid (v.a näiteks Venemaa või India börsil noteeritud äriühing);
  • avalik-õiguslik juriidiline isik.

Kes on tegelik kasusaaja?

Tegelik kasusaaja on eraisik,

  • kelle omandis on ühing otseselt: isikule kuulub üle 25% osalusest;
  • kelle omandis on ühing kaudselt: isikule kuulub teine ühing või mitu teist ühingut, millel on vaadeldavas ühingus üle 25% osalus; või
  • kes hoiab ühingut kontrolli all muul viisil: isik mõjutab ühingut lõplikult, olenemata aktsiate, osade, hääleõiguse või omandiõiguse suurusest või selle otsesest või kaudsest iseloomust.
  • Kui tegelikku kasusaajat ei ole võimalik tuvastada, siis märgitakse tegelikuks kasusaajaks kõrgema juhtorgani liige, st kas
  • ühingu juhatuse või nõukogu esimees;
  • tema puudumisel kõik juhatuse või nõukogu liikmed. Üle viieliikmelise juhtorgani puhul eelistatakse suurema esindusõigusega liikmeid (info asub äriregistri B-kaardil); nõukogu olemasolu korral märgitakse tegelikuks kasusaajaks need viis nõukogu liiget, kes kõige enam

− osalevad ühingu strateegiliste otsuste vastuvõtmisel ning
− mõjutavad ühingu igapäevast tegevust, tehinguid ja finantssuhteid.

Kuidas kasusaajat tuvastada?

Füüsilisest isikust ettevõtja puhul eeldatakse, et tema ise ongi tegelik kasusaaja.

Välismaa äriühingu filiaali tegelikuks kasusaajaks on välismaa äriühingu omanikud. Kui neid pole võimalik tuvastada, siis märgitakse tegelikuks kasusaajaks filiaali juhataja.

Mittetulundusühingu (sh koguduse) tegelikuks kasusaajaks märgitakse

  • juhatuse esimees või
  • tema puudumisel need juhatuse liikmed, kellel on suurem esindusõigus (info asub äriregistri B-kaardil).

Sihtasutuse tegelikuks kasusaajaks on juhatuse või nõukogu esimees või liikmed.

Investeerimisfondi, usaldusfondi, seltsingu, ühisuse või muu sellise ühenduse puhul, kellel ei ole juriidilise isiku staatust, on tegelik kasusaaja eraisik,

  • kellele ühendus kaudselt või otseselt kuulub või
  • kes seda ühendust muul viisil kontrolli all hoiab, olles ühenduse

− asutaja või isik, kes on varakogumisse vara üle andnud;
− usaldusisik, vara valitseja või valdaja;
− vara säilimist tagav ja kontrolliv isik (kui selline isik on määratud) või
− soodustatud isik või (kui soodustatud isik(ud) määratakse tulevikus) isikute ring, kelle huvides selline ühendus on asutatud või tegutseb.

Kui fondi tegelikku kasusaajat ei ole võimalik üheselt tuvastada, siis märgitakse kasusaajaks kõrgeima juhtorgani liikmed.

Riigi või kohaliku omavalitsuse omanduses oleva ettevõtte tegelikuks kasusaajaks märgitakse

  • asjakohase haldusüksuse võimukandja (näiteks minister, vallavanem või linnapea) või
  • ettevõtte kõrgeima juhtorgani liikmed.

Näiteks kui 40% ettevõttest kuulub linnale ja 60% vallale, siis märgitakse kasusaajaks ettevõtte juhatuse või nõukogu esimees, vallavanem või linnapea.

Börsiettevõtte tütarettevõtte tegelikuks kasusaajaks märgitakse tütarettevõtte  juhatuse või nõukogu esimees, liige või liikmed.

Hoolitseme koos kliendiga info ajakohasuse eest

SEB Pank märgib tegelikke kasusaajaid eeltoodud põhimõtete järgi.

Kliendi ja panga vaheline suhe tugineb paljuski usaldusel. Infot tegelike kasusaajate kohta annab nii pangale kui ka äriregistrile eelkõige klient. Kui pangal tekib kahtlus, et esitatud info ei ole korrektne, siis kohustub ta tegelike kasusaajatega seotud asjaolusid kontrollima.

 

Parimat koostööd ja mõistmist soovides
SEB

Kontaktid

 

 

 

 

 

 

Vestlus SEB klienditoega

 
S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.