Korralduste täitmine

Klientide poolt antud väärtpaberite tehingukorralduste täitmisel ja edastamisel lähtub SEB teatud põhimõtetest ja reeglitest, mis on vormistatud alltoodud Kliendi korralduste parima täitmise korrana.

Korras viidatud täitmiskohtade loetelu

Kolmandast isikust vahendajad

Kliendi korralduste täitmise kord (kehtivus 26.02.2009 - 31.08.2011)

Kliendi korralduste täitmise reeglid (kehtivus 12.11.2007 - 25.02.2009)

Kliendi korralduste parima täitmise kord

1. Sissejuhatus
Käesolev dokument „Kliendi korralduse parima täitmise kord“ (edaspidi kord) sätestab reeglid, mida SEB on kohustatud järgima oma tava- ja asjatundlike klientide nimel täidetavate või edastatavate finantsinstrumente puudutavate tehingukorralduste (edasipidi korraldus) puhul. SEB teeb vastavalt korrale kõik mõistlikult võimaliku, et saavutada oma klientide jaoks parim võimalik tulemus. SEB palub tähele panna, et kuigi korras sätestatud reeglid peaksid üldjuhul SEB klientidele andma parima võimaliku tulemuse, ei ole siiski mingit garantiid, et konkreetse tehingu asjaolud võimaldavad selle saavutamist iga üksiku tehingu puhul.

SEB-le korraldust andes nõustub klient selle täitmisega korras sätestatud protseduuride kohaselt.

Kui klient küsib SEB-lt hinnapakkumist (requests for quote) ja nõustub talle SEB poolt esitatud hinnapakkumisega, või kui tehingu tingimused lepitakse konkreetselt SEB ja kliendi vahel kokku, loetakse selle tulemusena tehtud tehingut kliendi jaoks korralduse parimaks täitmiseks ja asjatundliku kliendi puhul kliendi initsiatiivil tehtavale RFQ tehingule käesolev kord ei kohaldu.

Üksikut kliendi korraldust võib täita osadena vastavalt korras sätestatud reeglitele.

Pank ei ole kohustatud teistele turuosalistele viivitamata avalikustama kliendi määratud hinnaga korraldust seoses reguleeritud turule kauplemiseks võetud aktsiaga, mida valitsevatel turutingimustel kohe ei täideta.

2. Kliendi konkreetsed juhised
Kui klient annab SEB-le konkreetse juhise, kuidas tema korraldust või osa sellest tuleks täita, teostab SEB tehingu vastavalt kliendi juhisele. SEB soovib kliendile rõhutada, et kliendi poolt SEB-le konkreetse juhise andmine võib takistada SEB-l võtta kasutusele meetmeid ja järgida reegleid, mille SEB on korras korralduste täitmisel parima võimaliku tulemuse saavutamiseks välja töötanud ja rakendanud.

3. Täitmise erinevate tegurite suhteline tähtsus
SEB arvestab korralduse täitmisel või edastamisel järgmisi asjaolusid:

• hinda, millega tõenäoliselt saab korraldust täita, ja täitmisega kaasnevad kulusid;
• nii täitmise kui ka arveldamise kiirust ja tõenäosust
• tehingu suurust ja olemust ning selle mõju turule;
• kõiki muid asjaolusid, mis SEB hinnangul on asjakohased korralduse täitmiseks.

Korralduse täitmisel kaalub SEB ka selliseid tegureid nagu kliendi liigitus ning klienti ja tema korraldust iseloomustavad andmed; finantsinstrumentide omadused, mille suhtes korraldus esitati; neid täitmiskohti, kuhu korralduse võib suunata, iseloomustavad andmed; ning valitsevad turutingimused.

Eritingimuste puudumisel on SEB eesmärgiks teostada tehing parima võimaliku tulemusega kliendi poolt tasumisele või saamisele kuuluva kogu rahasumma suhtes. Teatud juhtudel, näiteks suuremahulise korralduse täitmisel, võivad täitmise kiirus ja tõenäosus olla olulisemad faktorid kui tehingu kogumaksumus.

4. Regulaarselt kaubeldavate finantsinstrumentide korralduste täitmine välistes täitmiskohtades
Seda korra osa kohaldatakse tehingutele piisavalt likviidsete finantsinstrumentidega, millega kaubeldakse reguleeritud turul (näiteks börsil), mitmepoolses kauplemissüsteemis (näiteks First North) või mõnes muus täitmiskohas.(näiteks kliendi korralduste süsteemne täitja, likviidsuse pakkuja või pank ise). Sellised finantsinstrumendid on muu hulgas:

• aktsiad;
• võlakirjad ja muud intressi tootvaid või diskonteeritud võlakohustused, s.h. indeksiga seotud võlakirjad;
• tuletisväärtpaberid või -lepingud;
• börsil kaubeldavaid fondiosakud (ETF-id) ning börsil kaubeldavad sertifikaadid (ETC-d) ning
• muud välises täitmiskohas kaubeldavad finantsinstrumendid.

SEB täidab eelpoolnimetatud finantsinstrumente puudutavaid kliendi korraldusi järgmiselt:

• Korraldus suunatakse täitmiseks tavaliselt täitmiskohta, mis SEB arvates annab kliendile parima tulemuse arvestades 3. peatükis kirjeldatud tegureid.
• Kui korraldus on nii suur, et selle täitmisel tuleb olla ettevaatlik vähendamaks korralduse ebasoodsat mõju turule, täidab SEB korralduse turul sellisel ajal ja selliste eraldi osadena, nagu tema põhjendatud hinnangu kohaselt on vajalik, et saada oma kliendi jaoks parim võimalik üldtulemus
• Kui asjaolud seda võimaldavad ja eeldusel, et SEB arvates tuleb see kliendile kasuks, võib SEB otsustada täita korralduse või osa sellest enda või otse mõne teise turuvälise osapoole või mõne teise SEB kliendi korralduse vastu. SEB teeb seda vaid juhul, kui tehingu teostamise ajal tundub tõenäoline, et tulemus on kliendile vähemalt sama hea kui reguleeritud turul täitmise korral.
• Kui SEB arvates võiks see olla kliendi huvides suurema kui standardse turu mahuga tehingu puhul, võib SEB pakkuda kliendile kogu kliendi tehingu täitmist oma arvel sellise hinnaga, mis võib olla küll ebasoodsam kui turul antud väärtpaberi väikeste koguste suhtes hetkel valitsev hind, ei ole aga tõenäoliselt halvem kui turul valitsev avalik hind antud korraldusega samaväärse tehingu osas. Sellise tehinguga seotud tingimused lepitakse kliendiga kokku enne korralduse täitmist.
• Kui klient küsib SEB-lt hinnapakkumist tehingule, mille vastaspooleks on SEB, teeb SEB kõik tagamaks, et tema poolt pakutud hind oleks õiglane igas olukorras.

5. Regulaarselt mittekaubeldavate finantsinstrumentide korralduste täitmine välistes täitmiskohtades
Seda korra osa kohaldatakse tehingutele nende finantsinstrumentidega, mis ei ole piisavalt likviidsed ning millega ei kaubelda regulaarselt reguleeritud turul või muus kauplemiskohas. Nende hulka kuuluvad standardsed, kuid börsil mittekaubeldavad finantsinstrumendid, aga ka finantsinstrumendid, mis on loodud kas SEB või muu vahendaja poolt ühest või mitmest koostisosast (millest mõni võib olla noteeritud või kaubeldav iseseisvalt) näiteks selleks, et saada konkreetsel juhul nõutavate riskiomadustega finantsinstrument. Sellised finantsinstrumendid on muu hulgas:

• võlakirjad ja teised intressi tootvad või diskonteeritud võlakohustused;
• börsivälised tuletisväärtpaberid ja –lepingud (OTC derivatiivid);
• finantsinstrumendid, mille tulu on seotud konkreetse indeksi või hinna tootluse alusega.
• finantsinstrumendid, mille aluseks on või mis sisaldavad kursside- või hinnavahe lepinguid; ;
• aktsiad, mida ei ole võetud kauplemisele reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis või muus kauplemiskohas;
• fondiosakud (mitte ETF-id) ning
• muud reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis või muudes kauplemiskohtades regulaarselt mittekaubeldavad finantsinstrumendid.

SEB täidab sellise finantsinstrumendiga seotud kliendi korralduse järgmisel viisil:

• SEB võib täita korralduse oma arvel mõistliku hinnaga. Hinnakujunduses arvestatakse SEB-le kättesaadavat valitsevat turuhinda või finantsinstrumendi struktuuris sisalduva alusvara, indeksi või kursi taset või teisi olulisi turutegureid või -sündmusi. Lisaks arvestatakse hinna kujundamisel kulusid ning riske, mis kaasnevad kõnealuse finantsinstrumendi arvutusmudeliga. Need on kulud, mis on seotud kliendi korralduse täitmisega SEB oma arvel, vastaspoole krediidirisk, operatsioonirisk või riskipositsioon, mis on võetud instrumendi loomise ja selle klientidele kättesaadavaks tegemisega ning SEB mõistlikku kasumit nende faktorite valguses. Regulaarselt mittekaubeldavate instrumentide korralduste täitmisel lähtub SEB põhimõttest, et kui klient küsib SEB-lt hinnapakkumist ja nõustub talle SEB poolt esitatud hinnapakkumisega, või kui tehingu tingimused lepitakse konkreetselt SEB ja kliendi vahel kokku, loetakse selle tulemusena tehtud tehingut kliendi jaoks korralduse parimaks täitmiseks.
• Võimaldamaks korralduse täitmist finantsinstrumentidega, millel ei ole hõlpsalt kättesaadavat hinnanoteeringut, võib SEB täita korralduse teise turuvälise turuosalise vahendite või mõne teise oma kliendi korralduse vastu.
• Fondiosakute puhul teostab SEB oma kliendi korralduse edastades selle otse või vahendaja kaudu fondivalitsejale (või muule sarnasele isikule), kes vastutab vastava fondi haldamise eest.

6. Väärtpaberite laenamine ja esmaturu tehingud
SEB täidab väärtpaberite laenamistehingud SEB oma arvel õiglase hinnaga ja vastavalt kliendiga konkreetselt kokkulepitud tingimustele.

SEB täidab finantsinstrumentide esmaturu tehingud kas edastades kliendi korralduse vastavalt kliendi juhistele emitendile või emitendi esindajale või märkides kõnealuse finantsinstrumendi oma arvel tuginedes kliendi poolt SEB-le antud korraldusele. Mõlemal juhul tuleb käituda vastavalt konkreetse emissiooni tingimustele.

7. SEB poolt kasutatavad täitmiskohad
SEB on mitme erineva reguleeritud turu ning mitmepoolse kauplemissüsteemi osaline ja omab lisaks otsest juurdepääsu mitmetele muudele täitmiskohadele, mis vastavalt igale juhtumile valitakse (lisaks muudele põhjustele), kuna SEB eeldab, et nad aitavad kaasa nõudmisele täita korraldused kooskõlas klientide parimate huvidega võttes arvesse täitmise tegurite suhtelist tähtsust.

 

SEB poolt hetkel kasutatavate täitmiskohtade loetelu on välja toodud antud alajaotuse üleval lingina. SEB soovib siiski tähelepanu juhtida asjaolule, et SEB võib täita klientide korraldusi ka täitmiskohtades, mis ei ole selles loetelus välja toodud, kui ta peab seda asjakohaseks selle ajahetke sündmuste valguses ning on ebatõenäoline, et selliselt tegutsemine tooks kliendi jaoks kaasa kokkuvõttes halvema tulemuse.

8. Korralduste esitamine ja edastamine kolmandatest isikutest vahendajatele
Väärtpaberiportfelli valitsemise teenuste pakkumisel ja/või oma klientide korralduste edastamisel käsitleb SEB korraldusi vastaval hetkel sobival viisil, mis arvestab kliendi parimaid huve vastaval hetkel ja juhul, kui see on kohane, võib SEB kasutada kolmandast isikust vahendajat.

SEB hindab hoolikalt kolmandast isikust vahendajat, keda ta kavatseb kasutada ja kellega ta soovib suhteid luua. Kolmandast isikust vahendajaga ärisuhte loomisel, kellele korraldused esitatakse või täitmiseks edastatakse, arvestab SEB selliste teguritega nagu hind, kulud, kiirus, täitmise ja arveldamise tõenäosus, kuid ka teiste teguritega, mis võivad olla olulised korralduse esitamise ja edastamise hetkel. Nimekiri SEB poolt kasutatavatest kolmandatest isikutest vahendajatest on leitav antud alajaotuse üleval lingina.

9. Täitmine väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolses kauplemissüsteemis
SEB võib kliendi nõusolekul täita kliendi korraldused väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi. See kehtib eelkõige börsil mittekaubeldavate finantsinstrumentide suhtes, kuid seda võidakse kasutada ka börsil kaubeldavate finantsinstrumentide puhul.

10. Kliendi korralduse käitlemine
SEB täidab kõikide klientide korraldused täpselt, õiglaselt ja viivitamatult ning püüab täita samaväärsed korraldused laekumise järjekorras, välja arvatud juhul, kui arvestades korraldust või valitsevaid turutingimusi on see teostamatu ning selline erand põhimõttest on õigustatud.

Eeldusel, et see ei ole üldjoontes puudutatud klientidele kahjulik, võib SEB oma klientide korraldused koondada teiste klientide korraldustega või tehingutega, mida SEB teostab oma nimel ja arvel. Kuigi korralduste koondamise eesmärk on saavutada klientidele parim võimalik tulemus, ei anna see mingit garantiid, et see siiski teatud juhtudel ei võiks mõne konkreetse korralduse puhul olla kliendile kahjulik. Kui SEB koondab kliendi korraldused teiste korraldustega, jaotatakse kombineeritud tehingud õiglaselt kliendi ja teiste isikute vahel, kelle korraldused koondati.

Pank asub kliendi korraldust täitma viivitamatult pärast korralduse laekumist, kusjuures korralduste laekumise ajaline järjestus võib sõltuda kanalist, mille kaudu korraldus esitati. Kui kliendi korraldus saabub vahetult enne vastava kauplemiskoha sulgemist, asub SEB korraldust täitma järgmisel börsipäeval.

11. Kauplemise katkemise ja süsteemivead
Teatud juhtudel, nagu näiteks kauplemise seiskumise, täitmiskoha poolse tehingu tühistamise, süsteemivigade või muu põhjuse tõttu võib SEB otsustada, et klientide parimate huvide nimel on vajalik kasutada korralduste täitmiseks või edastamiseks vahendeid, mis erinevad tavaliselt sellise korralduse puhul kasutatavatest. Sellistel juhtudel võtab SEB tarvitusele kõik vajalikud meetmed, et saavutada oma kliendi jaoks parim võimalik tulemus antud olukorras.

Kui eelpool mainitud sündmuste tagajärjeks on kauplemise katkemine, teeb SEB mõistlikke pingutusi kontakti saamiseks nende klientidega, kelle korraldusi ei ole veel täidetud, et saada täiendavaid juhiseid. Kui SEB-l ei õnnestu täiendavate juhiste saamine, siis võtab SEB tarvitusele kõik meetmed, mis on kliendi parimates huvides ning sel juhul on tulemus kliendile siduv.

Kui turukorraldaja tühistab turul teostatud tehingu või muudab seda, siis see kohaldub ka SEB ja tema klientide suhtes isegi sellisel juhul, kui SEB on eelnevalt kliendile kinnitanud, et tema tehing on täidetud. SEB võtab kasutusele kõik asjakohased meetmed, et klienti sellisest olukorrast viivitamatult teavitada, välja arvatud juhul, kui asjaolud sellist kliendi teavitamist ei võimalda.

12. Korra muutmine ja uuendamine
SEB võib korda aegajalt muuta. Kord, täitmiskohad, kolmandatest isikutest vahendajad ja täitmiskorraldused ning nende tulemused vaadatakse üle, et tagada parima võimaliku tulemuse pakkumine SEB klientidele. Seda tehakse vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas. Kõik korra muudatused avaldatakse käesoleval veebilehel. Muudatused ja uuendused jõustuvad nende veebilehel avaldamisele järgneval päeval.

Huvide konfliktid

Pank pakub klientidele laia finantsteenuste valikut, mis hõlmab erinevaid äritegevuse liike. Nende teenuste valik on oma olemuselt selline, et aeg-ajalt võib tekkida huvide konflikte. Huvide konflikti all mõeldakse olukordi, kus panga (sealhulgas panga juhtkonna, juhatuse, töötajate jne) ja tema klientide huvid või panga erinevate klientide huvid võivad minna vastuollu. Lisaks võivad potentsiaalsed huvide konfliktid tekkida panga erinevate tegevusvaldkondade vahel ning panga ja Skandinaviska Enskilda Banken AB kontserni muude üksuste vahel. Pank on põhjalikult analüüsinud valdkondi, kus potentsiaalseid huvide konflikte võib tekkida. Nendeks valdkondadeks on näiteks turuanalüüs, finantsnõustamine ja ettevõtete rahandus. Analüüsi tulemusena on pank kehtestanud vastavad meetmed, mille eesmärgiks on viia miinimumini tegelikkuses panga kliente mõjutavate huvide konfliktide risk.

Nendeks meetmeteks on:

• tegevusvaldkonnad, mille vahel võib tekkida huvide konflikt, eraldatakse üksteisest ning tagatakse, et neid ei mõjutataks teiste valdkondade poolt
• tagatakse potentsiaalselt tundlike tegevuste konfidentsiaalsus
• kehtestatud on sise-eeskirjad, millega tagatakse, et töötajad (ja nende lähisugulased) ei saaks pangas töötamisest isiklikku kasu klientide arvel
• välditakse klientidele ebasoodsat mõju avaldada võivaid aruandlusliine ja tasustamissüsteeme
•  kehtestatud on töötajate kohustus pidada kliendi nimel toimingute tegemisel alati ja ainult silmas kliendi huve ning mitte võtta arvesse mingeid asjakohatuid tegureid, mis on seotud teiste isikute huvidega

Kõiki ülalkirjeldatud meetmeid reguleerivad huvide konflikte käsitlevad panga sise-eeskirjad. Sise-eeskirjades on erinevaid potentsiaalseid huvide konflikte üksikasjalikumalt kirjeldatud ja sätestatud, kuidas huvide konfliktide puhul käituda, et need ei avaldaks negatiivset mõju klientidele. Nimetatud sise-eeskirjadega saab tutvuda siin

Tasud ja peibutised
Üldjuhul osutab pank enda teenuseid tasu eest. Panga teenuste hinnakiri on kättesaadav panga veebilehel ja pangakontorites.

Täiendavalt on pangas kehtestatud sise-eeskirjad, mis reguleerivad finantsinvesteeringutega seotud teenuste osutamisel isikute rahalist motiveerimist ja nn peibutustasu vastuvõtmist (näiteks turule sisenemise eest makstavad tasud, vahendustasud ja muud rahalised stiimulid). Pank võib ise rahaliselt motiveerida ja rahalisi peibutisi vastu võtta ainult siis, kui on täidetud teatud tingimused. Kõige olulisem nõue selles kontekstis on, et makstava või saadava tasu eesmärk peab seisnema kliendile osutatava teenuse kvaliteedi tõstmises ning tasu ei või olla kliendi huvidega vastuolus. Lisaks ei või kirjeldatud viisil teisi isikuid motiveerida ega rahalisi peibutisi vastu võtta, kui see on vastuolus panga kohustusega viia oma äritegevust ellu ausalt, õiglaselt ja professionaalselt. Kui isikut, kes ei ole klient või tema esindaja, motiveeritakse rahaliselt seoses kliendi äriasjadega, või kui selliselt isikult võetakse vastu mõni niisugune peibutis (välja arvatud juhtudel, kui tegemist on õiguspärase tasuga teenuse osutamise eest), siis sellest asjaolust teavitatakse klienti enne vastava teenuse osutamist.

Kliendile antakse sellekohase taotluse korral lisateavet selliste tasude kohta, mis on seotud tema ja panga vahelise ärisuhtega, või edastatakse kliendile panga vastavad sise-eeskirjad. Alljärgnevalt kirjeldame lühidalt teatud investeerimistoodetega seotud tasusid, mida pangale kolmandate isikute poolt makstakse või mida pank ise maksab.

Fondiosakud
Pank võib vahendada erinevate fondivalitsejate poolt valitsetavaid fonde ja vastav fondivalitseja maksab pangale müüdud fondiosakute eest tasu. Nimetatud tasu on üldjuhul arvestatud järgmiselt:

• ühekordne tasu fondiosaku väljalaskmisel või tagasivõtmisel protsendina fondiosakutesse investeeritud summalt, või
• kord aastas makstav osa valitsemistasust, või
• kombinatsioon mõlemast eeltoodud variandist

Panga poolt saadava tasu suurus ja maksmise kord lepitakse kokku panga ja vastava fondivalitseja vahel sõlmitud lepingus. Tasustamise kord võib fondivalitsejate lõikes, aga ka sama fondivalitseja valitsetavate fondide lõikes, erineda.

SEB poolt saadavad tasud

Lisaks võib pank osaleda fondivalitseja poolt läbiviidud tasuta koolitustel, mis võimaldavad pangal teostada paremini fondiosakute müüki. Samuti võivad SEB kontserni kuuluvate fondivalitsejate poolt valitsetavate fondide osakuid teatud juhtudel müüa ka teised finantsinstitutsioonid. Sellisel juhul võidakse neile maksta tasu ülalkirjeldatud viisil.

Struktureeritud instrumendid
SEB võib müüa struktureeritud instrumente, mis ei ole emiteeritud SEB poolt vaid teiste emitentide poolt. Sellistel juhtudel maksab emitent pangale tasu struktureeritud instrumentide vahendamise eest. Tasu võib seisneda protsendis panga vahendusel müüdud instrumentide väärtusest. Tasu suurus ja arvutamise põhimõtted võivad erinevatel emitentidel või sama emitendi instrumentidel erineda. Samuti võib pank enda poolt emiteeritud struktureeritud instrumente müüa kolmandate isikute vahendusel, mille eest maksab pank sellele isikule ka tasu. Üldjuhul seisneb tasu ühekordses tasus vastavalt investeeritud summale.

Võlakirja- ja aktsiaturg
Pank võib saada tasu võlakirjade või rahaturuinstrumentide emitentidelt emissioonide korraldamise või järelturu tehingute või muude ülesannete täitmise eest. Tasu on üldjuhul väljendatud:

• fikseeritud tasuna; või
• muutuva tasuna vastavalt väärtpaberite käibele; või
• kombinatsioonina eeltoodud variantidest

Väärtpaberite tehingukorralduste vastuvõtmisel, edastamisel või täitmisel kliendilt saadavat tasu võib pank maksta osaliselt edasi kolmandatele isikutele, kelle poolt osutatav teenus on kliendi huvides ja tõstab kliendile osutatava teenuse kvaliteeti (nt investeerimisanalüüs). Makstav tasu arvestatakse üldjuhul protsendina kliendi poolt makstavast tasust.

Investeerimisanalüüside koostamine
AS SEB Pank koostab ja avaldab investeerimisanalüüse valiku Eesti, Läti ja Leedu börsidel kauplemisele võetud aktsiate emitentide kohta. Investeerimisanalüüside koostamisega tegelev üksus on panga teistest üksustest sõltumatu ja eraldiseisev.
AS SEB Pank poolt investeerimisanalüüsi koostamise raames antud soovituste osakaal

Väärtpaberiportfelli valitsemine
Pank võib teha koostööd teatud portfellivalitsejatega, kes teostavad enda või enda klientide väärtpaberiarveldused pangas. Pank ja portfellivalitsemise teenuse osutaja kokkuleppe alusel võivad pank ja vastav teenuse osutaja omavahel jagada portfellivalitseja kliendi poolt makstavat tasu.

Klientide värbamine ja suunamine
Pank võib maksta või saada tasu kolmandalt isikult kliendi värbamise või kliendi kolmandale isikule suunamise eest. See tasu arvutatakse tavaliselt ühekordse tasuna, aastatasuna, milleks on teatav protsent hallatavate varade summast, makstud vahendustasude teatud osal põhineva aastatasuna või nimetatute kombinatsioonina.

Väärtpaberid

NB! Järgnev väärtpaberite kirjeldus on üldise iseloomuga. Erinevate finantsinstrumentide suhtes kohaldatavad tingimused võivad olla erinevad ja investorid peaksid alati veenduma, et nad on uurinud nende väärtpaberite omadusi, millesse nad investeerivad, ja on täielikult teadlikud nende väärtpaberite olemusest ja nendega seotud riskidest. Pank ei vastuta võimaliku kahju eest, mis klientidel võib tekkida, kui nad tuginevad investeerimisotsuse tegemisel ainult alljärgnevale teabele ja kes asjaomaseid väärtpabereid lähemalt ei uuri.

Üldteave väärtpaberite kohta
Väärtpaberid (st aktsiad, võlakirjad, fondiosakud, väärtpaberite hoidmistunnistused ning muud õigused või kohustused, millega kaubeldakse väärtpaberiturgudel) toodavad tavaliselt tulu dividendide näol (aktsiate puhul) või intresside näol (võlakirjade puhul). Lisaks võib väärtpaberi hind (st turuväärtus) kasvada või kahaneda võrreldes investeeringu tegemise ajal kehtinud hinna/turuväärtusega. Mõistet „investeering“ kasutatakse edaspidi ka väärtpaberite negatiivsete positsioonide korral (st siis, kui investor müüb väärtpaberi, mida ta ei oma, vaid mille ta on laenanud – nn katteta müük).

Investeeringust saadav kogutulu moodustub dividendi- või intressimaksete summast ning väärtpaberi turuväärtuse muutumisest. Tuletisinstrumentide (näiteks optsioonide, forwardite, futuuride jne) emiteerimisel kasutatakse mitmesuguseid alusvarasid, sealhulgas aktsiaid, võlakirju, väärismetalle ja valuutasid. Tuletisinstrumente võib kasutada investeeringuga kaasneva riski vähendamiseks või suurema tulu teenimiseks.

Iga investor soovib investeeringu positiivset tootlust, st investeeringut, mis teenib tulu, ja mida rohkem, seda parem. Ent samas tuleks arvestada riskiga, et investeeringu puhastulem on negatiivne, st et investeering toodab kahjumit. Kahjumirisk on erinevate väärtpaberite lõikes erinev, sest kasumipotentsiaal on tavaliselt korrelatsioonis kahjumiriskiga. Mida pikem on investeeringu kestus, seda suurem on kasumipotentsiaal, aga ka kahjumirisk. Riskide vähendamiseks kasutatakse mitmesuguseid väärtpaberitesse investeerimise meetodeid. Tavaliselt peetakse ohutumaks mitte investeerida ainult ühte või paari väärtpaberisse, vaid mitmekesistada investeeringut, paigutades selle mitmesse väärtpaberisse. Need väärtpaberid peaksid tagama riskide hajumise, mitte aga enesega kaasa tooma samal ajal realiseeruda võivate riskide kontsentratsiooni. Välisvaluutas fikseeritud väärtpaberitesse investeerimisega kaasneb ka valuutarisk.

Konkreetsetesse väärtpaberitesse investeerimisega kaasnevad neile väärtpaberitele omased riskid, mida kirjeldatakse üksikasjalikumalt alajaotuses Riskid

Et riski võtab enese kanda klient, siis peaks ta oma investeerimisteenuse osutajalt või varavalitsejalt küsima nõu konkreetse investeeringu omaduste, tingimuste ning kaasnevate riskide kohta. Samuti peab klient järjepidevalt jälgima tema poolt väärtpaberitesse tehtud investeeringuid, olenemata sellest, kas ta sai enne investeeringu tegemist individuaalset investeerimisalast nõu või mitte. Investeeringute jälgimiseks vajalikku teavet, näiteks teavet kehtivate turuhindade kohta, avaldatakse suuremates ajalehtedes, paljude turuoperaatorite ja finantsteenuseid osutavate äriühingute veebilehekülgedel ning muus avalikus meedias. Lisaks peaks klient oma huve silmas pidades olema valmis vajaduse korral kiiresti tegutsema - sulgema positsioonid, mis ootamatult negatiivselt arenevad, või esitama laenude abil rahastatud investeeringute tarbeks lisatagatise, kui esialgse tagatise väärtus on langenud.

Aktsiate ostmine ja müümine reguleeritud turgudel ning muudes kauplemiskohtades kujutab endast äriühingu poolt emiteeritud aktsiate järelturgu. Tõhusad järelturud, st sellised turud, kus on lihtne leida ostjaid ja müüjaid ning kus sõlmitud tehingute pakkumisi ja hindu avaldatakse järjepidevalt avatud teabe keskkonnas, on kasulikud ka äriühingutele, mille väärtpaberid on reguleeritud turgudel kauplemisele võetud, sest neil on lihtsam emiteerida uue kapitali hankimiseks uusi väärtpabereid.

Erinevad kauplemiskohad
Väärtpabereid on võimalik osta ja müüa erinevat liiki kauplemiskohtades. Tavaliselt on sellisteks kauplemiskohtadeks või vahendajateks reguleeritud turud, mitmepoolsed kauplemissüsteemid (MTF), kliendi korralduste süsteemsed täitjad või investeerimisteenuseid osutavad äriühingud, mis võimaldavad börsiväliste väärtpaberitega kauplemist /turutegijad või muud likviidsuse tagajad või muud isikud, kes täidavad eelnimetatud isikutega samaväärseid ülesandeid või funktsioone.

Reguleeritud turud
Reguleeritud turgudel on võimalik kaubelda erinevate väärtpaberitega. Reguleeritud turgudel kohaldatakse kauplemisele võetud äriühingute suhtes rangeid nõudeid kohustuste tõttu, mis puudutavad muu hulgas äriühingu omakapitali suurust, omanikke, äritegevuse ajalugu ja finantsandmete avalikustamist. Reguleeritud turgude nimekirja peab Euroopa Komisjon ja selle leiab internetist aadressilt http://mifiddatabase.esma.europa.eu

Mitmepoolne kauplemissüsteem
Mitmepoolne kauplemissüsteem on selline kauplemissüsteem, mis toimib reguleeritud turu või finantsteenuseid osutava äriühingu kaudu. Üldiselt on mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemisele võetud väärtpaberite emitentidele kohaldatavad nõuded reguleeritud turgude nõuetega võrreldes vähem ranged.

Mitmepoolse kauplemissüsteemi nimetatakse sageli ka alternatiivturuks, kuna tegemist ongi sisuliselt alternatiiviga reguleeritud turule, kus viimase suhtes valitsevad teadupärast märksa kõrgemad nõuded väärtpaberite kauplemisele võtmisele jms. Mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamisel võimaldatakse erinevate isikute poolt ühetaolistel tingimustel üksteisele eri- või üheaegselt pakkumuste tegemine väärtpaberitega tehingute tegemiseks, samuti väärtpaberitega tehingute tegemine. Süsteemi eelduslikuks peamiseks erinevuseks reguleeritud turust (nt börsist) on seal kaubeldavate väärtpaberite väiksem likviidsus antud süsteemis võrreldes reguleeritud turul toimuva kauplemisega.

Kliendi korralduste süsteemsed täitjad
Kliendi korralduste süsteemne täitja (süsteemne täitja) on investeerimisteenuseid osutav äriühing, kes regulaarselt ja korrapäraselt täidab kliendi korraldusi väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi, tehes oma arvel tehingu kliendiga.

Süsteemne täitja on kohustatud reguleeritud turule kauplemisele võetud likviidsete aktsiate kohta korrapäraselt ja pidevalt avaldama oma hinnanoteeringu tavapärasel kauplemisajal. Süsteemne täitja on kohustatud avaldama teistele turuosalistele lihtsasti kättesaadaval viisil tema poolt täidetud tehingute mahu, hinna ja tegemise aja.

Aktsia hinnanoteering sisaldab süsteemsele täitjale täitmiseks kohustuslikku hinda tehingute suuruste puhul, mis ei ole suuremad selle aktsialiigi standardsest turumahust. Aktsia hind peab kajastama selle aktsia suhtes turul kehtivaid tingimusi.

Erinevad instrumendid Aktsiad ja aktsiaseltsid Fondid Turul kaubeldavad fondid (ETF) Intressi kandvad väärtpaberid Struktureeritud tooted Tuletisinstrumendid ja katteta müük

SEB tootegruppide info A - konservatiivne B - madal C - keskmine D - kõrge E - väga kõrge

Tagatisskeemid

Investorkaitse eesmärgil on riigi või erinevate turuosaliste algatusel loodud turuosaliste endi poolt finantseeritavaid tagatisskeeme. Nende peamisteks eesmärkideks on kaitsta investoreid väärtpaberiturgudele investeerimisel ähvardavate riskide eest ning tagada väärtpaberituru korrapärane ja usaldusväärne toimimine, samuti suurendada finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust. Asjakohaste skeemide ülesandeks on muuhulgas välistada investeerimisteenuse osutaja tegevusest või tegevusetusest investoritele kahju tekkimise võimalus ning leevendada juba esinenud kahjujuhtumite tagajärgi.

1. Tagatisfondi seadusest tulenev investorkaitse
Tagatisfond on tagatisfondi seaduse (TFS) alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, kes alustas oma tegevust 1. juulil 2002. Tagatisfondi ülesandeks on tagada hoiustajate, investorite, kohustuslike pensionifondide osakuomanike ja kindlustusandjate pensionilepingute kindlustusvõtjate poolt paigutatud vahendite kaitse. Oma ülesannete täitmiseks kogub Tagatisfond krediidi- ja investeerimisasutustelt, pensionifondide valitsejatelt ning pensionilepinguid sõlmivatelt kindlustusandjatelt ühekordseid ja kvartaliosamakseid ning hüvitab seaduses sätestatud tingimustel, ulatuses ja korras hoiustajatele nende poolt krediidiasutusse paigutatud hoiused, investoritele investeeringud, ja osakuomanikele pensionifondivalitseja poolt tekitatud kahju ning toetab kindlustusandja pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist teisele kindlustusandjale. Tagatisfondile laekuvate osamaksete arvel moodustab Tagatisfond hoiuste tagamise osafondi, investorikaitse osafondi, pensionikaitse osafondi ja pensionilepingute osafondi.

Hoiuste ja investeeringute tagamise ja hüvitamise ning kahju hüvitamise täpsem kord, samuti tagamisele ja hüvitamisele mittekuuluvate hoiuste ja investeeringute kategooriad on sätestatud TFS-s ja selle alusel antud õigusaktides. Allpool on esitatud lühikokkuvõte Tagatisfondi toimimise peamistest aspektidest. Täiendava info saamiseks Tagatisfondi tegevusest soovitame pöörduda Tagatisfondi poole (Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn; tel 611 0730; e-post tf [at] tf [dot] ee; www.tf.ee/). SEB või tema tütarettevõtjad on vastavatesse osafondidesse nõuetekohaselt osamakseid tasunud.

Hoiuste tagamise osafond moodustatakse krediidiasutuste osamaksetest ning selle arvel tagatakse ja hüvitatakse vastavalt TFS-s sätestatule Eestis registreeritud krediidiasutuse ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiustajate hoiused. Hoiused tagatakse ja hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. Hoiuste intressid arvutatakse arveldus- või laenulepingus või kirjaliku lepingu puudumisel hoiuste peatamise päeval kehtinud krediidiasutuse hoiustamise tüüptingimustes sätestatud määrade alusel.

Hüvitis makstakse välja ülekandega hoiustaja teatatud pangakontole või hoiustaja taotluse alusel sularahas Tagatisfondi nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti või välisriigi krediidiasutuse kaudu. Välisvaluutas nomineeritud hoiuse hüvitis makstakse välja eurodes hoiuste peatamise päeva Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Hüvitist ei maksta isikule, kellel on sama krediidiasutuse ees täitmata kohustusi, nende kohustuste ulatuses. Hüvitamisele ei kuulu riigi ja finantsvahendajate hoiused, maksejõetuks muutunud krediidiasutusega seotud isikute hoiused, rahapesuga seotud hoiuseid (vt täpsemalt http://www.tf.ee/hoiuste-kaitse/hyvitamisele-mittekuuluvad-ho/).

Kui hoiustaja poolt tasumisele kuuluv hüvitise sularahas väljamaksmise või ülekandetasu on hüvitise summast suurem või sellega võrdne, siis hüvitist välja ei maksta. Hüvitise maksmise eest võetav tasu ei või olla suurem kui krediidiasutuse poolt sarnaste teenuste eest võetav tavaline tasu.

Hüvitiste väljamaksmist alustatakse hiljemalt 10 tööpäeva möödumisel hoiuste peatamise päevast ja see peab olema lõpule viidud 20 tööpäeva jooksul.

Investorikaitse osafond moodustatakse investeerimisasutuste osamaksetest ning selle arvel tagatakse ja hüvitatakse investoritele vastavalt TFS-s sätestatule nende investeeringud, mis on tehtud Eestis registreeritud investeerimisasutuse ja välisriigi investeerimisasutuse Eesti filiaali kaudu.
Investeerimisasutuseks on investeerimisühing väärtpaberituru seaduse tähenduses, krediidiasutus ja fondivalitseja. Investeering on poolte kokkuleppel või õigusaktil põhinev nõue, millest tulenevalt investeerimisasutus on kohustatud investorile välja maksma raha või üle andma väärtpaberid, mis võlgnetakse või mis kuulub investorile ja mida investeerimisasutus on investori arvel hoidnud või käsutanud seoses investeerimisteenuste osutamisega.
Investeeringud tagatakse ja hüvitatakse nende hüvitamispäeva väärtuse ulatuses, kuid mitte rohkem kui 20 000 euro suuruses summas investori kohta ühes investeerimisasutuses. Hüvitise suuruse määramisel võetakse aluseks investeeringu väärtus hüvitamispäeval. Välisvaluuta ja välisvaluutas väljendatud väärtpaberite väärtus arvutatakse ümber eurodesse hüvitamispäeva Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Hüvitis makstakse välja rahas ülekandega investori teatatud pangakontole. Osafondi arvel ei hüvitata investeeringut, mille omanikul on sellesama investeerimisasutuse ees täitmata kohustusi, nende kohustuste ulatuses. Osafondi arvel ei hüvitata investeeringuid, mis kuuluvad hüvitamisele Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse §-de 52 ja 53 alusel, mis reguleerib Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja ja kontohalduri tsiviilvastutust tekitatud kahju hüvitamisel.

Pensionikaitse osafond moodustatakse pensionifondivalitsejate osamaksetest ning selle arvel hüvitatakse TFS-s sätestatud tingimustel ja korras kohustusliku pensionifondi osakuomanikele tekitatud kahju, mida pensionifondivalitseja ei ole Finantsinspektsiooni määratud tähtajaks osakuomanikule kogumispensionide seaduse (KPS) §-de 32-36 alusel hüvitanud. Kahjuna käsitatakse KPS § 32 lõikes 1 ja 2 sätestatut, mille puhul Finantsinspektsioon on tuvastanud õigusaktides ja pensionifondi tingimustes sätestatud nõuete rikkumise ja see rikkumine on põhjustanud kahju pensionifondi osakuomanikele. Kahju suuruse määramisel võetakse arvesse kogu tekitatud varaline kahju, sh saamata jäänud tulu võrreldes olukorraga, kus rikkumist ei oleks toimunud ning rikkumisega seotud pensionifondi vara oleks investeeritud sarnaselt pensionifondi muu varaga. Üldpõhimõttena hüvitatakse Pensionikaitse osafondi arvel hüvitamisele kuuluv kahju summas kuni 10 000 eurot osakuomanikule konkreetse kahjujuhtumi kohta täies ulatuses. Kahjusumma, mis ületab 10 000 eurot osakuomaniku konkreetse kahjujuhtumi kohta, hüvitatakse 90% ulatuses.
Määratud hüvitissumma eest omandab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja osakuomanikule maksimaalse täisarvu selle pensionifondi osakuid, kuhu hüvitamise ajal teeb osakuomanik kohustusliku kogumispensioni sissemakseid. Kui osakuomanik on sõlminud pensionilepingu või kui ta on surnud, siis omandatakse talle selle olemasoleva pensionifondi osakuid, mille osakuid ta viimasena omandas. Kui kõik pensionifondid, mille osakuid osakuomanik on omandanud, on likvideeritud, siis omandatakse hüvitise eest osakuomaniku või tema pärija nimetatud pensionifondi osakuid.

Pensionilepingute osafond moodustatakse kindlustusandjate osamaksetest ja selle arvel tagatakse pensionilepingute järgsete kohustuste täitmise TFS-s sätestatud ulatuses, toetades kindlustusandja ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi, välja arvatud Eesti kindlustusandja Eesti filiaali pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist teisele kindlustusandjale esimese tegevusloa kehtetuks tunnistamise, erirežiimi kehtestamise või pankroti väljakuulutamise korral. Toetamisega tagatakse pensionilepingute (kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping) järgsed pensionimaksed kindlustusvõtjatele. Toetussumma leitakse pensionilepingutele vastavate kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste ning kindlustusportfellile vastava seotud vara vahena.

2. Tallinna Börsi reglemendist tulenev investorkaitse
NASDAQ OMX Tallinna börsil (Börs) tehtud tehingute (Börsitehingud) tagamist reguleerib Börsi reeglistik. Börsitehingute tagamiseks on loodud Börsi liikmete rahalistest sissemaksetest koosnev garantiifond. Börs kasutab garantiifondi vahendeid eelkõige juhul, kui ilmneb, et Börsitehing on mitterealiseeritav tehingu pooleks oleva Börsi liikme maksejõuetuse tõttu. Maksejõuetus hõlmab pankrotimenetluse algatamist, moratooriumi väljakuulutamist või muud sarnast menetlust, millega kaasnevad Börsi liikmele kuuluva vara käsutamise piirangud.
Börsil on õigus kasutada garantiifondi vahendeid ka näiteks juhul, kui muu börsitehingu realiseerimata jätmine seaks ilmselt ohtu turu korrapärase toimimise. Börsi liige on vastutav ka selle eest, et tema kliendil oleks Börsitehingu realiseerimiseks piisavalt vahendeid (müügitehingu puhul väärtpabereid ja ostutehingu puhul raha). SEB on Tallinna Börsi liige ning tasunud enda osamakse garantiifondi.

Täiendava info saamiseks Börsi garantiifondi kohta soovitame pöörduda Börsi poole (Tartu mnt 2, 10145 Tallinn; tel 640 8800; e-post tallinn [at] nasdaqomx [dot] com; http://www.nasdaqomxbaltic.com/).

3. Väärtpaberite keskregistri seadusest tulenev investorkaitse
Vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 53 lõikele 2 peab kontohaldur kindlustama kontode haldamisest tuleneva vastutuse. AS-l SEB Pank on Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ.) grupi liikmena muuhulgas kindlustuskate pangatöötajate või kolmandate isikute õigusvastasest tegevusest või kuritegelikust ründest ning pangatöötajate ametialasest lohakusest tulenevale võimalikule kahjule.

Teenused

SEB ja tema tütarettevõtjate poolt pakutavate teenuste ring on lai. Lisaks tavapärastele pangateenustele on panga eesmärgiks pakkuda klientidele võimalust paigutada oma varasid SEB investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste abil.

Klientide tehingukorralduste edastamine ja täitmine
Väärtpaberitega on võimalik kaubelda nii selleks ettenähtud kauplemiskohtades (nt reguleeritud või alternatiivturud) kui ka n-ö turuväliselt. Väärtpaberitega kauplemine toimub üldjuhul maaklerite vahendusel, kuid korraldusi võib klient esitada nii otse maaklerile kui ka klienditeenindaja või U-Neti vahendusel. Olenevalt sellest, kas tehingukorralduse saanud maakleril on ligipääs konkreetsele kauplemisekohale või mitte, täidab maakler kliendi korralduse ise või edastatakse see täitmiseks asjakohasele turule ligipääsu omavale maaklerile.

Korralduste täitmisel ja edastamisel lähtub pank kliendi korralduste parima täitmise reeglitest

Panga väärtpaberikonto, väärtpaberitega kauplemisega seotud ja finantsturgude kliendilepingu alusel sooritatavate tehingute (sh valuutatehingud) tingimused
Finantsturgude kliendilepingu alusel osutatavate teenustega seotud SEB raha- ja kapitaliturgude divisjoni kontaktandmed

Pank võib kaubelda erinevate väärtpaberitega ka oma arvel.

Väärtpaberiportfelli valitsemine
Väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutab pank ainult privaatpanganduse klientidele ehk klientidele, kelle poolt investeeritavate varade maht on keskmisest suurem.

Privaatpanganduse teenused ja kontaktandmed

Investeerimisnõustamine
Pank osutab oma klientidele investeerimisnõustamist investeerimisnõustajate ja privaatpanganduse kliendihaldurite kaudu. Pank annab klientidele investeerimise kohta nõu juhul, kui on selgesõnaliselt kokku lepitud, et klient soovib nimelt sellist teenust, kas siis seoses kogu panga ja kliendi vahelise suhtega või selle osaks olevate konkreetsete tehingutega.

Iga klienti, kellele antakse investeerimisalast nõu, hinnatakse individuaalselt panga ja kliendi vahelise lepingu vormistamise ajal, et teha kindlaks sobivad investeerimisteenused ja -tooted, mis on kooskõlas kliendi investeerimiseesmärkidega, riskitaluvuse, finantsvõimekuse, teadmiste, kogemuste ja muude asjakohaste teguritega. Kõik investeerimisalased nõuanded põhinevad pangale selle protsessi käigus antud teabel, mida kliendi ja panga vahelise jätkuva ärisuhte vältel ajakohastatakse. Seetõttu on oluline, et kliendid annaksid pangale täpset teavet ning teavitaksid panka kõikidest olulistest muutustest, mis võivad mõjutada kliendi liigituse või mis tahes teenuse või nõuande sobivust ja asjakohasust.

Kui olete huvitatud SEB nõustamisteenusest, et koos panga kogenud spetsialistidega leida Teile sobivaim lahendus, siis registreeruge nõustamisele aadressil www.seb.ee/kutse

Panga investeerimisnõustamise tingimused

Väärtpaberite pakkumise või emiteerimise korraldamine
SEB pakub ettevõtjatele väärtpaberite emiteerimise korraldamisteenust eesmärgiga kaasata investoritelt rahalisi vahendeid. Võlakirjade emiteerimise korraldamisega tegeleb SEB raha- ja kapitaliturgude divisjon. Aktsiaemissioonide korraldamisel nõustab kliente panga tütarettevõtja AS SEB Enskilda.

Oluline lisateave
SEB poolt osutatavate teenuste kasutamisel ja SEB vahendusel pakutavate investeerimistoodetega tehingute tegemisel peab klient eelnevalt hoolikalt tutvuma konkreetse teenuse või toote tingimuste, omaduste ja riskidega. Küsimuste korral selgituste saamiseks peaks klient pöörduma panga telleri, klienditeenindaja või investeerimisnõustaja poole või küsima nõu oma maksu-, finants- või õigusnõustajalt. Investeerimisteenuste ja -toodete puhul peab klient muuhulgas mõistma alljärgnevaid asjaolusid.

• Väärtpaberitesse tehakse investeeringuid ja väärtpaberite positsioone hoitakse kliendi enda riisikol.
• Väärtpaberite ja investeerimistoodete tootlus ei ole üldjuhul garanteeritud ning hinnad võivad nii tõusta kui ka langeda.
• Klient peab hoolikalt tutvuma ja endale selgeks tegema panga tingimused, mis reguleerivad investeerimisteenuseid ja -tooteid.
• Klient peab põhjalikult tutvuma tehingu sooritamise kohta esitatud tehingukinnitusega ja võimalikest vigadest viivitamatult panka teavitama.
• Klient peab pidevalt jälgima oma investeeringuid väärtpaberitesse ja väärtpaberite positsioone.
• Klient peab aktiivselt ja omal algatusel rakendama meetmeid, viimaks väärtpaberitesse tehtavate investeeringute ja muude positsioonidega kaasneda võiva kahjumi riski miinimumini.
• Välismaiste väärtpaberite ja fondidega seonduvad õigused võivad olenevalt selliseid väärtpabereid ja fonde reguleerivatest õigusaktidest olla erinevad.
• Kliendi väärtpaberite või rahaliste vahendite hoidmiseks kasutataval depositooriumil võib kliendi nimetatud vara suhtes olla pandiõigus, kinnipidamisõigus või tasaarveldamisõigus.

Varade kaitse

Investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste osutamise käigus hoiavad kliendid enda väärtpabereid ja raha SEB poolt hallatavatel kontodel või SEB vahendusel teiste kontohaldurite poolt hallatavatel kontodel (s.o esindajakontodel). Klientide varade hoidmisel ja kaitsmisel lähtub SEB õigusaktides kehtestatud nõuetest ning kliendiga kokkulepitud tingimustest.
SEB väärtpaberikonto tingimustega on võimalik tutvuda siin või pangakontoris klienditeenindaja käest küsides.

Väärtpaberite hoidmisel ja tehingute tegemisel välisriikides ja esindajakontode kaudu tuleb arvestada asjaomaste riikide regulatsioonide, erinevate tehniliste lahenduste, sealsete turuosaliste poolt kehtestatud reeglite ja seal kujunenud turupraktikaga.

Tutvu lähemalt väärtpaberite välisriikide kontohaldurite vahendusel hoidmisega seotud asjaoludega
Iga klient ja investor peab kindlasti arvestama kaasnevate riskidega, mida on kokkuvõtvalt kirjeldatud alajaotuses Riskid.

Alljärgnevad kliendi vara kaitsmise ja hoidmise põhimõtted sätestavad reeglid, mida SEB järgib klientide vara hoidmisel ja kaitsmisel.

1. Kliendi väärtpaberite ja raha kaitse
1.1 SEB säilitab andmeid ning peab selliseid registreid ning raamatupidamisarvestust, mis võimaldavad tal igal ajal viivitamata eristada kliendi jaoks hoitavaid varasid teiste klientide jaoks hoitavatest varadest ja klientide varasid oma varadest.
1.2 SEB säilitab andmeid ning peab registreid ja raamatupidamisarvestust sellisel viisil, et see tagab nende täpsuse ja vastavuse tegelikkuses klientide jaoks hoitavatele klientide väärtpaberitele ja rahale.
1.3 SEB kontrollib regulaarselt SEB sisese raamatupidamisarvestuse, andmete ja registrite vastavust varasid hoidvate kolmandate isikute arvestusele, andmetele ja registritele.
1.4 SEB tagab igal ajahetkel, et kliendile kuuluvad väärtpaberid, mida hoitakse kolmandate isikute juures, on eristatavad SEB-le kuuluvatest väärtpaberitest ja kolmandale isikule kuuluvatest väärtpaberitest. See saavutatakse väärtpaberite SEB raamatupidamisarvestuses erinevatele kontodele kirjendamise teel.
1.5 SEB rakendab vajalikke meetmeid, et tagada kliendi raha hoidmine kontol või kontodel, mis on eristatavad nendest kontodest, millel hoitakse SEB raha.
1.6 SEB rakendab organisatsioonilisi meetmeid kliendi varade või nendega seotud õiguste kaotamise või vähenemise riski maandamiseks varade väärkasutamise, pettuse, haldamises esinevate puuduste, ebakorrektse registripidamise või hooletuse tagajärjel.

2. Kliendi väärtpaberite hoidmine
2.1 Kolmanda isiku juures avatud kontol või kontodel väärtpaberite hoidmisel järgib SEB järgmisi reegleid:
2.1.1 SEB tegutseb piisava vilumuse, ettenägelikkuse ja hoolsusega kolmanda isiku ning selliste väärtpaberite hoidmise korra valikul, määramisel ja regulaarsel kontrollimisel. Et tagada kolmanda isiku usaldusväärsus, kontrollib regulaarselt sellise isiku usaldusväärsust.
2.1.2 SEB arvestab kolmanda isiku asjatundlikkust ja mainet ning selliste väärtpaberite hoidmisega seotud mis tahes õiguslikke nõudeid ja turutavasid, mis võivad klientide õigusi kahjustada.
2.2 Kui jurisdiktsioonis, kus SEB soovib hoida kliendi väärtpabereid kolmanda isiku juures, kohaldatakse väärtpaberite teise isiku arvel hoidmise suhtes kõrgendatuid nõudeid ja järelevalvet, ei ole SEB-l lubatud väärtpabereid hoida selles jurisdiktsioonis sellise kolmanda isiku juures, kelle suhtes neid nõudeid ja järelevalvet ei kohaldata.
2.3 SEB ei hoia kliendi nimel hoitavaid väärtpabereid kolmanda isiku juures sellises kolmandas riigis, kus väärtpaberite teise isiku arvel hoidmine ei ole reguleeritud, välja arvatud juhul, kui
2.3.1 olenemata kliendi liigitusest nõuab väärtpaberite või nendega seotud investeerimisteenuste iseloom nende hoidmist sellises kolmandas riigis paikneva kolmanda isiku juures või kui;
2.3.2 alapunktis 2.3.1. sätestamata juhul hoitakse väärtpabereid asjatundliku kliendina käsitletava kliendi nimel ja asjatundliku kliendina käsitletav klient annab SEB-le kirjalikus vormis nõusoleku selliste väärtpaberite hoidmiseks sellises kolmandas riigis paikneva kolmanda isiku juures.

3. Kliendi raha hoidmine
3.1 Kliendi raha vastuvõtmisel hoiustab SEB selle viivitamatult Eesti Panga, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või välisriigi, mis ei ole lepinguriik (kolmandas riigis) tegevusloa saanud krediidiasutuse, milleks on muuhulgas SEB, juures avatud kontole või investeerib selle vastavasisulise kokkuleppe alusel kliendiga rahaturufondi aktsiatesse või osakutesse.
3.2 Kui SEB ei hoiusta kliendi raha enda juures avatud kontodel, tegutseb ta ettevaatlikkuse ja hoolsusega krediidiasutuse või rahaturufondi, kuhu vahendid paigutatakse, valikul ja nende vahendite hoidmise korra valikul ning regulaarsel kontrollimisel. Samuti võtab SEB arvesse nimetatud krediidiasutuste või rahaturufondide või neid valitsevate fondivalitsejate asjatundlikkust ja usaldusväärsust, et tagada klientide õiguste kaitse, ning kliendi vahendite hoidmisega seotud mis tahes õiguslikke nõudeid või turutavasid, mis võivad klientide õigusi kahjustada.

4. Kliendi väärtpaberite kasutamine ja käsutamine
4.1 SEB võib kasutada kliendi väärtpabereid, mida SEB hoiab kliendi jaoks või oma arvel, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguteks üksnes juhul, kui klient on andnud väärtpaberite kindlaksmääratud tingimustel kasutamiseks eelneva nõusoleku. Sealhulgas peab klient nõusoleku andma kirjalikus vormis ning selline nõusolek võib sisalduda kliendiga sõlmitud teenuse osutamise lepingus ning kliendi väärtpaberite kasutamine piirdub lepingus kindlaksmääratud tingimustega.
4.2 SEB registreerib klientide andmed, kelle juhiste kohaselt väärtpaberite kasutamine (finantseerimise tehing) on toimunud ning peab arvestust kliendile kuuluvate kasutatud väärtpaberite arvu üle.
4.3 Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguks on aktsiate või muude finantsinstrumentide laenuks võtmine või laenuks andmine, repotehing, pöördrepotehing, ostu- ja tagasimüügi tehing või müügi- ja tagasiostu tehing.

Kliendid

SEB liigitab kõik kliendid, kellele osutatakse investeerimisteenuseid tavaklientideks, asjatundlikeks klientideks või võrdseteks vastaspoolteks. Allpool selgitame klientide liigitamist ning liigitamise tähendust.

Klientide liigid ja liigitamise põhimõtted

Liigitades kliendi ühel alljärgnevatest viisidest, määratakse kindlaks kliendile võimaldatava investorkaitse ulatus:

• tavaklient;
• asjatundlik klient;
• võrdne vastaspool.

Tavakliendil ei pruugi olla piisavaid teadmisi, asjatundlikkust ega kogemusi, et ise adekvaatselt hinnata investeerimisotsustega kaasnevaid riske. Seetõttu pakutatakse tavaklientidele kõige ulatuslikumat investorkaitset. Teabe edastamise kohustus SEB, tema poolt pakutavate investeerimistoodete ja -teenuste ning väärtpaberite kohta on suurim just tavaklientide puhul.

Tavaklient võib taotleda enda käsitamist asjatundliku kliendina, kui tema hinnangul on tal piisavad kogemused, teadmised ja asjatundlikkus ise investeerimisotsuste tegemiseks ja nendega seotud riskide adekvaatseks hindamiseks. SEB on kohustatud eelnimetatud asjaolusid hindama ning hindamisel peab SEB võtma arvesse ka kavandatud tehingute või teenuste laadi. Lisaks peab hindamise käigus olema täidetud vähemalt kaks alljärgnevatest tingimustest:

1. klient on eelneva nelja kvartali jooksul teinud väärtpaberiturul keskmiselt vähemalt 10 olulises mahus tehingut kvartalis;
2. kliendi väärtpaberiportfelli maht ületab 500 000 eurot;
3. klient töötab või on töötanud vähemalt ühe aasta finantsvaldkonnas ametikohal, mis nõuab teadmisi väärtpaberitesse investeerimise kohta.

Asjatundlikul kliendil on investeerimistoodete ja teenuste alal eeldatavasti laialdasemad teadmised ja kogemused mõistmaks investeerimisteenuste või tehingute või tehingu- või tooteliikidega kaasnevaid riske. Samuti on asjatundlike klientide varade suurus ning tehingute maht ja arv eelduslikult suuremad kui tavakliendil. Sellest lähtuvalt on asjatundlikele klientidele pakutav investorkaitse ka mõnevõrra väiksem kui tavakliendi puhul.

Üldjuhul on asjatundlik klient juriidiline isik, kes vastab vähemalt kahele järgmisele tingimusele:

• tema bilansimaht on vähemalt 20 miljonit eurot;
• tema netokäive on vähemalt 40 miljonit eurot;
• tema omakapital on vähemalt 2 miljonit eurot.

Veel käsitab SEB asjatundlike klientidena järgmiseid isikuid:

• Eesti või välisriigi krediidiasutus, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, kindlustusandja või muud finantsjärelevalve alla kuuluv finantseerimisasutus;
• Eesti Vabariik või välisriik või Eesti või välisriigi kohaliku või regionaalse omavalitsuse üksus või keskpank;
• rahvusvaheline organisatsioon, sh Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank;
• isik, kelle peamine äritegevus seisneb oma arvel kaupade või kaupade tuletisinstrumentidega kauplemises;
• isik, kes kaupleb oma arvel finantsfutuuride, -optsioonide või muude tuletisväärtpaberite turgudel ning rahaturgudel üksnes tuletisväärtpaberite turgudel tehtud investeeringute kindlustamiseks või teeb tehinguid nimetatud turgudel osalejate arvel või kujundab neile hindu ja kelle tehingute täitmise tagavad samadel turgudel arveldust korraldavad isikud.

Kliente, kes ülaltoodud tingimustele ei vasta, käsitab SEB üldjuhul tavaklientidena, kuid ülalkirjeldatud tingimustel võib tavaklient siis paluda enda käsitamist asjatundliku kliendina.

Asjatundlik klient võib taotleda enda käsitamist tavakliendina, kui tema hinnangul ei ole ta ise võimeline teenuste ja tehingutega seotud riske piisavalt hindama või juhtima. Sellisel juhul ei eelda SEB tema puhul asjatundliku kliendiga võrdset kõrget teadlikkust väärtpaberiturust. Asjatundlik klient on kohustatud SEB-d teavitama muutustest, mis võivad mõjutada tema käsitamist asjatundliku kliendina. Kui SEB-le saab teatavaks, et asjatundliku kliendina käsitatav klient ei vasta enam tingimustele, peab SEB kliendile kohaldama tavakliendi sätteid vastavalt muutunud asjaoludele.

Teatud investeerimisteenuste puhul (s.o väärtpaberiga seotud korralduste vastuvõtmisel ja edastamisel ning korralduste täitmisel kliendi nimel ja arvel) võib SEB käsitada teatud kliente võrdse vastaspoolena. Selliste klientide puhul on õigusaktidest tulenev investorkaitse kõige madalam. Selliste klientide puhul eeldatakse, et nende kompetentsus ei erine SEB enda kompetentsusest. Seega ei pea SEB nõudma oma kliendilt teavet tema investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenustega seotud teadmiste või kogemuste ning nende teenustega seotud eesmärkide ja asjaolude kohta ega esitama teavet väärtpaberite ja kavandatud investeerimisstrateegia kohta ega andma juhiseid ja hoiatusi seoses riskidega.

Ümberliigitamine
Soovi korral võib klient taotleda enda käsitamist teist liiki kliendina. Kui ümberliigitamine tähendab kliendi osas kehtiva investorkaitse ulatuse vähenemist (nt tavakliendi liigitamine asjatundlikuks kliendiks) hindab SEB kliendi puhul ülaltoodud asjaolusid. Kui see tähendab aga investorkaitse suurenemist (nt asjatundliku kliendi liigitamine tavakliendiks), siis ümberliigitamise riske ja tagajärgi SEB jaoks.

Tavaklient võib taotleda enda käsitamist asjatundliku kliendina ja vastupidi. Asjatundlik klient võib taotleda enda käsitamist võrdse vastaspoolena ning võrdne vastaspool võib taotleda enda käsitamist kas asjatundliku kliendina või tavakliendina. Kliendi liigituse muutmise taotlus tuleb esitada klienditeenindajale.

Selgitused nende õiguste kohta, millest klient võib jääda ilma, kui ta valib vähem investorkaitset pakkuva kliendi liigituse, on esitatud siin