Noored küsivad, ekspert vastab: 5 küsimust rahatarkusest
Hoolimata koolinoorte suurest huvist rahatarkuse vastu, on õpilaste finantsteadmised ebaühtlased. Levinuimatele noorte küsimustele seoses rahatarkusega vastab SEB eraklientide segmendi projektijuht Victoria Tkatš.
Raha ei ole noorte jaoks tabuteema ning erinevaid raha säästmise ja teenimise tarkusi soovitakse omandada järjest nooremas eas. SEB eraklientide segmendi projektijuht Victoria Tkatš leiab, et noorte uudishimu teema vastu tuleks julgustada ja toetada. “Harides noori paneme aluse sellele, et neist kasvavad rahateadlikud ja enesekindlaid täiskasvanud, ettevõtjad ja investeerijad,” ütles Tkatš.
Ta lisas, kui 2021. aastal, mil tehti algust SEB koolisaadikute programmiga, kus koolitatakse noori endid eakaaslastega rahatarkust jagama, ei arvanud nad, et noorte huvi teema vastu nii suur on. Sellel õppeaastal alustasid Eestis rahatarkuse tundide andmist rekordilised 85 koolisaadikust õpilast, et panustada noorte finantskirjaoskuse parandamisesse.
Victoria Tkatš jagas meiega Eesti noorte levinuimaid küsimusi ja vastuseid seoses rahatarkusega.
Miks rahatarkust vaja on?
Raha pole kunagi ülearu ning just seetõttu ongi oluline kulusid planeerida. Kui pole head ülevaadet, millised on sissetulekud ja väljaminekud ning kui tundub, et raha justkui kaob käest, siis võib see tekitada stressi ja sellises olukorras juhib raha inimest, mitte vastupidi. Eelarve koostamine aitab ära hoida liigseid kulutusi ja emotsioonioste ning muudab rahaasjade jälgimise ja tulevikuks planeerimise oluliselt lihtsamaks.
Kui mõelda läbi oma kulud ja tulud ning neid rahatargalt planeerida, siis tekib raha üle parem kontroll ning seeläbi on võimalik tagada ka tulevikuks tugevam rahaline võimekus.
Kuidas rohkem säästa?
Pane endale selge eesmärk, miks sa raha kogud, ja kirjuta see üles. Näiteks: kui kogud raha uue arvuti jaoks, siis pane see kirja ja lisa juurde ka arvuti maksumus. Siis on ka lihtsam välja arvutada, kui palju igakuiselt peaks kõrvale panema, et soovitud summa kokku saada.
Selgelt sõnastatud eesmärk aitab motivatsiooni hoida ja seda saavutada. Koosta eelarve, näiteks Exceli tabelis, kuhu paned kirja kõik oma tulud ehk sissetulekud (sinna alla võiksid käia mistahes rahalised laekumised) ja kulud ehk väljaminekud (näiteks toidule ja meelelahutusele kuluvad summad). Raha kogumiseks vaata eriti hoolikalt üle kulutuste read – kas sealt annaks säästa, et igakuiselt oleks võimalik kogumiseks kõrvale panna suurem summa.
Kuidas oma rahaasju paremini hallata ja luua ning jälgida eelarvet?
Üks võimalus on juhinduda tuntud 50-30-20 reeglist, mis ütleb, et kuni pool kuu eelarvest ehk sissetulekutest võiks kuluda igapäevaste kulutuste katteks ning ülejäänud pool tuleks jagada nii, et 30% läheks soovide täitmiseks ning 20% taskurahast võiks minna säästudeks või ootamatute kulude fondi ehk nö rahapuhvriks.
Selleks, et hoida säästud igapäevastest rahaasjadest eraldi, saab noor avada pangas kogumishoiuse ja teha sinna regulaarseid sissemakseid. Kogumisharjumuse tekkimiseks on võimalik siduda pangakaart ka digikassaga, millele saab seada oma eesmärgi – olgu selleks siis ratas, mobiiltelefon või mõni muu unistus ning digikassa abiga oma hoiusele selle ostmiseks raha koguda.
Kuidas saavad noored alustada investeerimisega?
Investeerimisega saab iseseisvalt tegeleda alates 18. eluaastast, kuid kui huvi on investeerimise vastu suur, siis saab lapsevanema toel esimesi investeeringuid teha ka juba nooremalt. Tuleviku tarbeks investeerimiseks, näiteks iseseisva elu alustamiseks või õpingute toetamiseks, on noorel võimalik teha seda kas koos täiskasvanuga tema väärtpaberikonto kaudu või avades ise väärtpaberikonto.
Investeerimisega on mõistlik alustada alles siis, kui oled juba veidi säästnud ehk on kogunenud nö rahapuhver ning investeerimiseks võiks kasutada säästudest üle jäänud raha. Tasub alustada väikeste summadega ja regulaarselt ning oma investeeringuid hajutada, näiteks ostes erinevate firmade aktsiaid või investeerimisfondide osakuid.
Investeerimisega tasub alustada nii vara kui võimalik, sest aeg on investori suur sõber. Investeerimine ei ole kiire rikastumise viis, kuid aastate jooksul võib ka väike summa märkimisväärselt kasvada.
Kuidas saavad noored alustada ettevõtlusega?
Ettevõtlusega võib alustada juba koolis osaledes näiteks Õpilasfirma või Minifirma programmis. Õpilasfirma on Junior Achievement Eesti ettevõtlusõppe programm gümnaasiumiastme õpilastele, mille eesmärgiks on õpetada äritegevuse põhimõtteid, arendada õpilaste algatusvõimet ja soovi ise probleeme lahendada. Programmi käigus läbivad noored lühiversioonis ettevõtluse terve elutsükli algusest lõpuni välja.
Minifirmaks kutsutakse õpilasfirma "väikest venda", mis on suunatud põhikooli III astme õpilastele. Programmi käigus saavad noored teadmisi, mis on vajalikud ettevõtlusega alustamiseks ja arendada ettevõtlikku mõttelaadi.
Ettevõtlusega alustamiseks on esmalt vaja ideed – millist toodet või teenust soovitakse pakkuda. Tasub teha turu-uuring ehk uurida, milliseid tooteid või teenuseid turul juba pakutakse ning millisele kliendiprobleemile oma ideega lahendust soovitakse pakkuda.
Kui idee on olemas, siis peaks püstitama selged eesmärgid ja koostama äriplaani. Mõtle läbi, millised on sinu ettevõtte lühiajalised ja pikaajalised eesmärgid ning pane kirja, milliste tegevustega kavatsed need saavutad.
Oluline on ka finantside planeerimine. Enne ettevõtlusega alustamist peaks tegema kindlaks, kui palju raha on vaja ettevõtte käivitamiseks ehk toote või teenuse arendamiseks ning millised on ettevõtte kulud esimestel aastatel.
Ettevõtlus on meeskonnatöö. Kuigi ettevõtet saab luua ka üksi, tasub siiski leida oma meeskonda inimesed, kelle oskused ja kogemused sinu omi täiendavad. Kui võimalik, tasuks otsida ka tuge mentoritelt, kellel on kogemus ettevõtlusest ning kes oma teadmistega aitavad alles alustavatel ettevõtjatel vältida vigu ning kasvada ja arendada oma ettevõtet kiiremini ja tõhusamalt. Lisaks praktilistele nõuannetele pakub mentorlus ka motiveerivat tuge ja julgustust.
Ettevõtlus nõuab nii kindlat kui ka paindlikku meelt. Edukad ettevõtjad on järjepidevad oma eesmärkide saavutamisel, kuid samal ajal ka paindlikud, et kohaneda turu ja klientide muutuvate vajadustega. Ära karda eksida ja oma vigadest õppida.
Eelnev teave on informatiivse iseloomuga ja seda ei tohi käsitleda investeerimisalase soovituse andmise või nõustamisena ega toote või teenuse pakkumisena. Enne investeerimisotsuse tegemist palume hoolikalt tutvuda väärtpaberi tingimuste ja muu olulise teabega, investeerimisega seotud riskidega ning hinnata investeeringu asjakohasust ja sobivust. Investeerimisega võib kaasneda maksukohustus. Üldine teave investeerimise ja väärtpaberite kohta on kättesaadav AS-i SEB Pank investorkaitse veebilehelt: Investorkaitse | SEB. Küsimuste korral tuleks pöörduda panga klienditeenindaja või oma maksu-, finants- või õigusnõustaja poole.
Lisainfo:
Maarja Kalamas
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
mobiil +372 5304 5743
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
maarja.kalamas@seb.ee
www.seb.ee
