Eesti pensionifondide tootlus pürgib Baltimaades esikohale

Eesti pensionifondide keskmine reaaltootlus oli 2020. aastal Leeduga peaaegu võrdne ning pensionivarade suhe SKT-sse on Eestis Baltimaade parim, näitab OECD iga-aastane aruanne.

OECD andmetel oli ajavahemikus detsember 2019 - detsember 2020 Leedu (4,9%) ja Eesti (4,8%) pensionifondide reaaltootlus peaaegu võrdne. Soome vastav näitaja oli 4,6% ning Lätis 2,4%. Kusjuures aasta varem oli Leedu kogu OECD tabeli liider 16,6%-ga ning Balti arvestuses järgnesid Läti (7,7%) ja Eesti (6,6%). Eesti puhul on avaldatud pensionifondide lõpptootlus ehk valitsemistasu on sealt maha arvestatud.

Mehhikos (9,3%) oli OECD riikidest kõrgeim pensionifondide reaaltootlus. Negatiivset tootlust näitasid 2019–2020 sarnaselt eelmisele perioodile Tšehhi (-1,2%) ja Poola (-4,8%) pensionifondid.

Suhtena SKT-sse on Balti riikidest kõige rohkem pensionifondide varasid Eestis (19,5%); järgnevad Leedu (9,5%) ja Läti (2,1%). OECD keskmine ulatub 63,5%-ni, kusjuures Hollandis moodustavad pensionifondide varad 210% ning Islandil 194% SKT-st. Soome vastav näitaja on 56%. Seega võrreldes paljude arenenud riikidega on Eesti pensionivarad veel tillukesed ja peaaegu täielikult puudub tööandjapension.

Kokku kasvasid OECD riikide pensionivarad 2020. aastal ligi 9%. Eestis suurenesid varad aastaga 11,5%, millega olime Balti riikide seas teisel kohal, Leedu (15,9%) järel ning Läti (9,0%) ees.

Aktsiainvesteeringute piirang ja inflatsioon on varem pärssinud Eesti pensionifondide tootlust

Eesti vähendas eelmisel aastal vahet parema tootlustega riikidega ning siin on mitmeid põhjuseid. „Eestis on ajalooliselt kehtinud piirangud II samba pensionivarade investeerimisel – näiteks algusaastatel said pensionifondid paigutada aktsiatesse vaid kuni 50% varadest. Aastate jooksul on piirangut leevendatud ning 2019. aastal tulid Eestis turule II samba pensionifondid, millel oli lubatud kogu vara aktsiatesse paigutada. Viimaste aastate jõuline tõus aktsiaturul kajastub kindlasti tugevamalt pensionifondides, kus aktsiate osakaal on kõrgem. Siiski on Eesti pensionifondide aktsiainvesteeringute osakaal endiselt alla poole,“ ütles SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin.
Ta rõhutas ka, et traditsiooniliselt on Eestis inflatsioon olnud kõrgem kui näiteks Lääne-Euroopas keskmiselt. „Eesti ja Hollandi pensionifondide nominaaltootlused võivad olla võrdsed, kuid kui Eesti inflatsioon on Hollandi omast näiteks 2% aastas kõrgem, on automaatselt Eesti fondide reaaltootlus sellesama kahe protsendipunkti võrra madalam. Kuna Eesti on euroala liige ja meie majanduse struktuur muutub üha sarnasemaks arenenud riikidega, peaks pikemaajaliselt ühtlustuma ka Eesti ja n-ö vanade euroala riikide inflatsioonitempo. See peaks tulevikus aitama Eesti fondidel kõrgemaid kohti püüda,“ ütles Schamardin.

SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev lisas, et Eesti kogumispensioni süsteem on veel üsna noor ja keegi ei ole saanud koguda varasid 40-50 aastat, nagu seda on teinud paljude arenenud riikide pensionikogujad. „Minevikus on olnud perioode, mille tootlusega ei saa kohalikud pensionifondid rahul olla ja fondivalitsejatel on kahtlemata minevikust õppida. Asja positiivsem külg on aga selles, et kogumisperioodi alguses, kui kogunenud summad on veel väikesed, on tootlustel suhteliselt väiksem mõju. Tulevaste pensioniäride heaolu määrab enam fondide tootlus kogumisperioodi teises pooles, kui kogunenud pensionivara on juba märkimisväärne. Eesti pensionifondide leevenenud regulatsioon, langenud tasumäärad ja kasvav kogemuste pagas loovad tulevikuks head väljavaated tabelis paremate positsioonide püüdmiseks,“ ütles Võrklaev.

Leedu pensionireform erines Eesti omast mitmes mõttes

Võrklaeva sõnul peegeldas Leedu kogu OECD nimekirja esikoht ülemöödunud 2019. aastal nende tollast pensionireformi, mille käigus muudeti järsult pensionivarade riskitaset, liigutades suure osa võlakirjainvesteeringutest aktsiainvesteeringuteks. Eestis seevastu on endiselt suur osa pensionikogujate rahast suure võlakirjakomponendiga fondides, mis ei vasta paljude pensionikogujate tootlusootusele ja riskitaluvusele. „Kuna 2019. aasta oli aktsiaturgudel erakordselt positiivne, tõstis see Leedu fondid ülemöödunud aastal etteotsa. Kuna ka käesolev 2021. aasta on aktsiaturgudele alanud positiivselt, on Leedu fondidelt põhjust positiivseid uudiseid oodata ka edaspidi. Leedu pensionireform erines Eesti reformist mitmes mõttes: pensioniraha väljamaksmise asemel keskenduti fondide tootluse parandamisele ning lisaks kaasati reformi läbiviimisse suurel hulgal asjatundjaid,“ märkis Võrklaev.

Lugupidamisega

Evelin Allas
kommunikatsioonijuht
SEB Pank

mobiil +372 5111 718
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post evelin.allas@seb.ee
www.seb.ee