Koroonapandeemia teine sulgemiste laine näitas tarbimise kiirendatud ümberlülitumist e-kaubandusele
Kui mulluse eriolukorra ajal õpiti e-kaubandust kasutama senisest märkimisväärselt kõrgemal tasemel, siis tänavuste piirangute ajal sai tõdeda, et ruumi oli täiendavaks võimendumiseks.
Nii saavutasime möödunud aprillis korra taseme, kus eraisikute poolt (füüsilises) kaarditerminalis teostatud kaarditehingud moodustasid vaid 67% kõikide kaardiostude ja pangalingi kogumahust. Sügisel tõusis küll tavapäraste kaardimaksete osakaal, kuid varakevadiste piirangute ajal kerkis e-ostude osakaal mitmeks kuuks juba kolmandikuni kogutarbimisest. Seejuures, kui aasta tagasi tuli e-kaubanduse kasv pangalingi kaudu, siis nüüd on kiirelt kasvamas ka interneti kaardiostude maht.
Sektorite lõikes tarbimist analüüsides ilmneb, et kui mõnes segmendis olid internetiostud laialdaselt levinud juba enne pandeemiat (nt. ajaviide ja turism), siis kaks sulgemislainet sundisid nii tarbijaid kui ka kaupmehi oma harjumuspärases tegevuses järgmise sammu astuma. Eriti silmatorkav on see näiteks riiete, elektroonika või toitlustuse sektorites, kus alternatiivseid müügikanaleid polnudki. Seetõttu on näiteks kahe aasta tagusega võrreldes toitlustuse e-kaubanduse maht kasvanud viiekordselt, kuid kordades on kasvanud ka riiete, elektroonika, kodukaupade, toidukaupluste e-ostumahud.
Kui aastaid on kaardiostude keskmised tehingud vähenenud ehk kaardiga viibati üha väiksemate ostude puhul, siis sulgemisaja piirangud panid inimesi osteldes ette planeerima, mistõttu kasvas ajutiselt keskmise tehingu maht.
Kaardikasutuse statistika näitab, et muutunud on ka inimeste paiknemine. Kui 2019. aasta mais tegid SEB erakliendid oma Eestis sooritatud kaardiostude mahust 42% Tallinnas, siis koroonasulgemiste ajal on see osakaal kahel aprillil järjest kahanenud 34%-le, mis tähendab, et inimesed kolisid oma ostuvajadustega rohkem hajapiirkondadesse. Nähes, et enim kasvas Tallinnat ümbritseva Harjumaa osakaal, on tegu ilmselt pealinna laialivalgumisega, kuid samas on näha pea kõikides maakondades suhtelise osakaalu kasvu.
Kuigi suvel on tavapärane, et tarbimine paljudes maapiirkondades elavneb oluliselt, siis jättes kõrvale hooajalisuse ja võrreldes maakondades sooritatud kaarditehinguid 2019. aasta vastava kuuga, on näha, et vaid mõnes üksikus maakonnas ei kulutanud eestlased mullu suvel enam kui kümnendiku võrra rohkem võrreldes tunamullusega. Enim kasvas tehingute maht Tallinnast kaugemates maakondades – Saare-, Hiiu-, Võru-, Valga- ja Põlvamaal.
Lugupidamisega
Lennart Kitt
Balti kliendianalüüsi ja andmeteaduse juht
