SEB: enamik Balti riikide ettevõtteid finantsriske maandama ei kiirusta

SEB analüüsis Baltimaade börsiettevõtete finantsturgude seonduvate riskide maandamise praktikaid. Finantsturgudega seonduvateks riskidest loetakse avatust valuutakursside, intressimäärade ja toormehindade muutusele, mis võib ettevõttele tuua kahju. SEB analüüsis kõiki Balti põhinimekirja ettevõtteid (v.a. finantssektori ettevõtted) ning võrdles ettevõtete praktikaid Rootsi, Saksamaa ning Suurbritannia börsiettevõtete praktikatega.

Globaalsel turul tegutsevad Baltimaade ettevõtted ei ole erand ja seetõttu puutuvad nad samuti kokku valuutakursside, intressimäärade ja toorainete hindade kõikumise riskidega. SEB pank, soovides teha kindlaks, millist praktikat kasutatakse Balti riikides, analüüsis 13 Leedu, 4 Läti ja 12 Eesti Nasdaq Baltic börsil ametlikult noteeritud ettevõtte (välja arvatud finantssektori ettevõtted) finantsaruannet ja vaatles, kuidas need ettevõtted haldavad riske. Selle analüüsi tulemusi võis hiljem võrrelda Saksamaa DAX, Rootsi OMXS30 ja Suurbritannia FTSE100 aktsiaindeksi nimekirja kuuluvates põhiettevõtetes välja kujunenud finantsriskide juhtimise tavadega.

Kõigist analüüsitud Balti riikide ettevõtetest vaid 28% haldab laenude intressiriski, muutes muutuvad intressimäärad fikseeritud intressimääradeks ja kasutab selleks enamasti intressimäära vahetustehinguid (inglise keeles IRS). Samal ajal juhivad peaaegu kõik Saksamaa, Rootsi ja Suurbritannia börsil noteeritud suuremad ettevõtted aktiivselt intressinormi suurenemise riski tuletisinstrumentide tehingutena ning see näitaja ulatub lausa 85–96 %-ni. Väärib märkimist asjaolu, et osa Baltimaade ettevõtteid, kes on praegu laenanud muutuva intressimääraga, puutuvad selle riskiga kokku, kuid väidavad, et jälgivad aktiivselt olukorda turul ja astuvad samme selle riski juhtimiseks ja maandamiseks, kui intressimäärad hakkavad tõusma.

Balti riikide ettevõtted pööravad vähem tähelepanu ka valuutakursside riskijuhtimisele, kui võrrelda neid Lääne-Euroopa ettevõtetega. Balti riikides registreeritud ettevõtted esitavad oma raamatupidamise aastaaruanded eurodes ja teevad suurema osa maksetest kohalikus valuutas, kuid ettevõtted kasutavad oma tegevuses lisaks selliseid valuutasid nagu USA dollar, Rootsi ja Norra kroon. Valuutakursi kõikumisest tuleneva riski näitena võiks olla EUR/USD kursi kõikumine, kui alates märtsi lõpust on USA dollar nõrgenenud Euro suhtes 11%.

Ehkki valuutaturgudel esineb järske muutusi, vähendavad ainult 14% Balti börsiettevõtetest valuutakõikumiste riski tuletisinstrumentide abil, samas kui Saksamaal haldab 92%, Suurbritannias 93% ja Rootsis 87% analüüsitud ettevõtetest seda riski regulaarselt. Nagu ka Lääne-Euroopa riikides, kasutavad Baltimaade ettevõtted valuutariski maandamiseks enamasti valuuta forward- ehk tähtpäevatehinguid ning vähemal määral optsioonitehinguid. Lisaks nendele populaarsetele instrumentidele kasutavad suured Euroopa ettevõtted tänapäevaseid optsioonitehingutel põhinevaid kindlustusstrateegiaid. Kahjuks ei kasuta Balti riikide ettevõtted neid strateegiaid veel väga laialdaselt.

Enam kui pooltel Baltimaade ettevõtetel on esindused ka euroala välistes riikides, kuid nad ei maini valuutariski juhtimise meetmeid või peavad seda väheoluliseks, seega võime väita, et Leedu, Läti ja Eesti ettevõtetel on endiselt palju kasutamata võimalusi vahetuskursiriski aktiivsemaks ja tõhusamaks juhtimiseks. Siiski on tõenäoline, et osa ettevõtteid, tehes koostööd välismaal asuvate ekspordi- ja impordipartneritega, väldivad välisvaluuta riski, kuna lepingud sõlmitakse eurodes või lepitakse kokku vahetuskursimõjude tõstmises lõppkasutajatele läbi kaupade või teenuste hinnakirjade muutmise.

Baltimaade ja Lääne-Euroopa ettevõtted puutuvad kõige vähem kokku toormehindade riskiga, (põllumajandus-, energiatoodete, alus- ja väärismetallide) kuigi toormehinnad kipuvad kõikuma kõige sagedamini. Ainuüksi sel aastal on Brenti nafta hind, mis on turul maksnud 65 USA dollarit barrelist, mõne kuuga odavnenud pea 60%, hiljem aga madalaimast hinnapunktist kallinenud enam kui 70%. Seega, hinnates vaid neid ettevõtteid, kellele see risk on aktuaalne, saab väita, et iga neljas Balti ettevõte kindlustab end toormehindade kõikumiste riski vastu. Võrdluseks kindlustavad Saksamaal, Suurbritannias ja Rootsis pea kõik ettevõtted (vastavalt 94%, 81%, 69%), kes oma tegevuses kasutavad erinevaid börsil kaubeldavaid toormeid, end nende hindade kõikumise riski vastu.

Finantsriskide juhtimisel on kõige aktiivsemad Leedu ettevõtted
Nasdaq Balti põhinimekirja ettevõtetest enim maandavad finantsturgude riske Leedu ettevõtted, kes on kõige aktiivsemad kõigis kolmes kategoorias. Ebastabiilne ja raskesti prognoositav olukord maailma finantsturgudel ning Balti ettevõtete soov laieneda üha enam välisturgudele, julgustab Balti riikide ettevõtteid pöörama aina suuremat tähelepanu finantsriskide juhtimisele, kuid võrreldes Saksamaa, Rootsi ja Suurbritannia suurettevõtete praktikaga, on neil siiski kasutamata võimalusi nende riskide aktiivsemaks ja efektiivsemaks juhtimiseks tänapäevaste finantsinstrumentide kaasamise abil.

Samuti tuleb märkida, et peaaegu kõigil Euroopa suurettevõtetel on väljakujunenud finantsriskide juhtimise poliitikad, mis reguleerivad täpselt ettevõtte kindlustuseesmärke ja kasutatavat kindlustusstrateegiat. Selline praktika ei ole Balti riikides laialt levinud, kuid üha suurem hulk kohalikke ettevõtteid hindab finantsriskide juhtimise poliitika positiivset mõju ettevõtte finantstegevuse jätkusuutlikkusele.

Priit Tamme
SEB marketsi osakonnajuhataja
ettevõtete panganduse valdkond

Lisainfo: 

Evelin Allas
kommunikatsioonijuht
SEB Pank

telefon +372 6655 649
mobiil +371 5111 718
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post evelin.allas@seb.ee