Hirm kriitiliste haiguste ees kogub hoogu ja mõjub ka kindlustusturule
Ligi 60% kindlustajatest mõtleb ka kriitiliste haiguste riskile, selgub SEB Elukindlustuse analüüsist. Kriitiliste haiguste vastu kindlustamise huvi on viimase viie aasta jooksul kasvanud peaaegu poole võrra. Trendiga lähevad kaasa ka nooremad inimesed vanuses kuni 31 eluaastat, kellest kindlustab ennast kriitiliste haiguste vastu ligi 80%.
Eestlaste sagedasimad surmapõhjused on vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad, mis ei ole enam ammu üksnes vanemate inimeste probleem.
Confido üldarsti Andreas Abeli sõnul on pahaloomulised kasvajad alla 65-aastaste inimeste sagedasim surmapõhjus Euroopas. Teisel kohal on südame-veresoonkonna haigused. „Näiteks südame isheemiatõve korral suureneb haigestumise risk märgatavalt juba üle 45-aastaste hulgas. Ühest küljest võimaldavad tänapäeva meditsiinitehnoloogia ja uued ravivõimalused haigusi üha efektiivsemalt diagnoosida ja kontrolli all hoida. Teisest küljest soodustavad stressirohke elu, ebatervislikud toitumisharjumused (nt soolarohke toit) ja vähene füüsiline aktiivsus paljude haiguste (nt kõrgvererõhutõbi, diabeet, südame isheemiatõbi) esinemist,“ selgitab Abel põhjuseid, miks kriitilised haigused põhjustavad enim surmasid.
Kriitiliste haiguste puhul on väga oluline võimalikult vara alustada nii efektiivse medikamentoosse ravi kui ka taastusraviga, et prognoosi parandada. Näiteks ajuinfarkti puhul on tähtis taastusraviga alustada juba esimesel nädalal pärast haigestumist, kui haige seisund seda lubab. Kuna kindlustushüvitisega on võimalik tasuda ka meditsiiniteenuste (sh taastusravi) eest, siis on kriitilise haiguste diagnoosi saanud kindlustatud klientide paranemise võimalused veidi paremad.
SEB andmetel teadvustavad kriitiliste haiguste riske enam naised, kes valivad seda kindlustuskatet meestest umbes kümnendiku võrra sagedamini. Riski peavad oluliseks ka kliendid vanuses 26 kuni 45 eluaastat, kellest 60% on viimase viie aasta jooksul on ennast kindlustanud ka kriitiliste haiguste vastu.
„Kui vaatame, milliste riskide vastu inimesed end kõige enam kindlustavad, näeme, et kindlustusstatistikas domineerivad jätkuvalt õnnetusjuhtumid ja traumad, millele järgnevad kriitilised haigused. Samas ei tasu alahinnata ka kriitiliste haiguste riski – Eestis registreeritakse kokku ligi 7500 uut infarkti ja insuldi haigusjuhtu aastas ning pahaloomuline kasvaja ehk vähidiagnoos registreeriti eelmisel aastal 8800 inimesel. Eriti oluline on mõelda täiendava kaitse peale juhul, kui kriitilise diagnoosi saanud inimesel on ka täiendavad finantskohustused. Kindlustus aitab sellisel juhul rohkem keskenduda paranemisele ja mitte langeda suuremasse stressi täitmata jäänud kohustuste või finantsprobleemide pärast,“ annab statistikast ülevaate SEB Life and Pension Balticu Eesti filiaali juht Triin Messimas.
Lisainfo:
Julia Piilmann
kommunikatsioonijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB Pank
telefon +372 665 5340
GSM +372 5124 808
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post julia.piilmann@seb.ee
