Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

PRESSIUUDISED - 25. august 2020 12:00

SEB majandusprognoos: kõige hullem stsenaarium Eesti majanduses ei realiseeru

Süsimustad majandusprognoosid on muutumas tumehalliks
Kevadel maailma tabanud koroonakriisis on esikohale seadnud inimeste elu ja tervise. Õigustatult, sest ühiskonna esimene prioriteet on ellujäämine ja kõik muu selle kõrval saab kõneks tulla alles selle järel. Teisalt ei saa öelda, et koroonakriisi tagajärjel majanduses toimuma hakanud sündmused oleks inimesed külmaks jätnud. Kevadine sulgemislaine kutsus esile võrdluseid sõja-ajaga, mille kõrval 2008. aasta finantskriis tundus tühine „turukorrektsioon“. Pärast pikka suve ja viiruse leviku mõningast taandumist Euroopas, on vaade majandusele küll pisut muutunud. Mõne jaoks isegi optimistlikumaks.

Koroonakriis oli Eesti naabrite vastu leebem
Ehk üks märkimisväärsemaid muutuseid on see, et eri riikide majanduse vastupanuvõime kriisile on olnud erinev. Ka omavahel tihedalt seotud euroala riikide majanduslanguse sügavus selle aasta teises kvartalis erines kordades. Kui Suurbritannia sisemajanduse kogutoodang kukkus enam kui viiendiku võrra, siis näiteks Soomes ja Leedus piirdus majanduslangus paariprotsendise korrektuuriga. See pole küll üllatav, kuid paremini on läinud reeglina riikidel, kus koroonapuhang väga ulatuslikke mõõtmeid ei saavutanud. Õnneks on suhteliselt paremini läinud just nendel riikidel, kellega Eesti kaubavahetus on kõige tihedam.

Eesti majanduse väljavaade on paranenud
Fakt, et Eestis on koroonaviiruse levik olnud seni madalam kui paljudes teistest riikides, annab lootust ka meie majandusele. Nakatumisjuhtude kasv nii meil kui mujal muudab majandusprognooside koostamise endiselt väga keeruliseks, kuid tänase teadmise pinnal jääb Eesti tänavune majanduslangus oluliselt tagasihoidlikumaks, kui kartsime kevadel. SEB prognoosi kohaselt väheneb Eesti sisemajanduse kogutoodang tänavu 4,7%. Kuigi ekspordil on Eesti majanduses endiselt suur tähtsus, lubab enneolematu rahapoliitiline olukord meil teha sel korral sisetarbimises väiksemaid korrektuure kui 2008-2009. aasta kriisi ajal. Keskpankade ja valitsuste ühised pingutused majanduse taastamisel toovad järgmisel aastal kaasa laiapõhjalise majanduskasvu, millest ei jää ilma ka Eesti. 2021. aastal kasvab Eesti majandus prognoosi kohaselt 4%, 2022. aastal aeglustub kasv 3,5% juurde.

Vaktsiinita majandus ei taastu
Olukorra normaliseerumist maailmamajanduses on raske ette kujuta enne, kui suudetakse haiguse levik peatada. Ainus realistlik võimalus selleks on toimiva vaktsiini turule toomine. Täna on kliiniliste testide viimasesse faasi jõudnud kuus erinevat vaktsiinikandidaati. Kuigi katseperioodi kestuseks hinnatakse 2-3 kuud, on täna väga raske hinnata, milline vaktsiinidest läbib sõela esimesena ja millal saab alata inimeste massiline vaktsineerimine. Optimistlikumate stsenaariumite kohaselt võiks see siiski sündida juba 2021. aasta esimeses pooles.

Milline on koroonajärgne majandusmudel?
Eluliste küsimuste kõrval annab tänane majandusseis ainest ka filosoofilisemateks aruteludeks. Milline on uus kriisijärgne majanduskorraldus, arvestades valitsuste ulatuslikke päästepakette ja keskpankade rahatrükki? Kui kaugele süveneb varanduslik ebavõrdsus kasvavate aktsiahindade kontektsis? Kas mitte-nii-kauges tulevikus ootab meid ees hüperinflatsioon? Kuigi keskpankade ja valitsuste kiire ning ühene vastus kriisile on takistanud epideemia muutumist sügavaks majandusdepressiooniks, siis on selge, et neil sammudel on ka negatiivsed tagajärjed. Riikide võlakoormus paisub tänavu tasemeni, mis muudab intressimäärade tõstmise võimatuks väga pikaks ajaperioodiks. Madalad intressimäärad aitavad aga elus püsida ka ettevõtetel, kes tavatingimustes „loomulikku surma“ sureks, vabastades seeläbi ressursse uute ja elujõulisemate jaoks. Kuigi inflatsiooniootused on tänastes tingimustes kasvanud, tundub selle kontrolli alt väljumine siiski ebatõenäoline. Arvestades aastaid kestnud väga aeglast hinnakasvu arenenud majandusega riikides ja pidevat deflatsioonihirmu, siis oleksid keskpangad hea meelega nõus leppima ka 2% veidi kõrgema inflatsiooniga.

SEB Põhjamaade majanduse ülevaade ( SEB Nordic Outlook)


Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik


Lisainfo:

Evelin Allas
kommunikatsioonijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB Pank

telefon +372 6655 649
mobiil +371 5111 718
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post

 

Sotsiaalmeedia

Kontaktid

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.