SEB nädalakommentaar: „Kõige vihatum“ ralli aktsiaturgudel

Aprillikuust pöörasid Hiina ja Euroopa koroonaviiruse nakatumiskõverad otsa allapoole, börsikõverad aga ülespoole. Teises kvartalis tõusid maailma aktsiaturud keskeltläbi üle 14% ja näiteks USA tehnoloogiasektori aktsiad kallinesid koguni 30%. Aasta algusest arvestades jäi enamik aktsiaturge siiski veel miinuspoolele, sest veebruari- ja märtsikuus toimunud koroonakrahh oli jätnud niivõrd sügava jälje. Tehnoloogiaaktsiad olid aga seljataha jätnud kogu eelneva languse ning olid poolaasta lõpu seisuga korralikult plusspoolel.

Kuidas sai see juhtuda?

Maailma aktsiaturgude sedavõrd kiire taastumine üllatas paljusid ja paljud jäid seda rallit rahas istudes kõrvalt vaatama. Seetõttu on seda rallit vahel nimetatud ka „kõige vihatumaks ralliks“, sest eks tee see ju meele mustaks, kui ise tõusust osa ei saa. Paljudel tekkis küsimus, et kuidas saavad mustade majandusprognooside taustal aktsiad kiirelt kallineda? Tagantjärele võiks toimunu selgitamiseks välja tuua järgnevad põhjused:

• Koroonakriis kui nn. välispidine majandusšokk on erinev eelmise 2008-2009 kriisi majanduse ja finantssüsteemi sisemistest probleemidest – erinevalt eelmisest korrast ei ole suur hulk ettevõtteid ja inimesi üle võimete elanud, end lõhki laenanud ja üle investeerinud. Ajaloolise kogemuse põhjal on välistest šokkidest taastumised olnud kiiremad.
• Tehnoloogiasektoris on palju ettevõtteid, keda koroonakriis ei mõjutanud või kes sellest hoopiski võitsid. Tehnoloogiaaktsiate hinnaralli vedas ka suuremate börsiindeksite taastumist.
• Paljud investorid kõhklesid taastumise jätkusuutlikkuses ning istusid või istuvad endiselt rahas. Jätkuv tõus sundis ja sunnib neid oma viga tunnistama ja turule naasma, mis omakorda toob aktsiaturule jätkuvat nõudlussurvet.

Ka võlakirjaturgudel oli kvartal positiivne – aktsiate tuules kallinesid riskantsemad võlakirjad üle 10% ning ka enamik turvalisemaid valitsusvõlakirju jäi plusspoolele. Maailma keskpankade lubadused jätkata lõdva rahapoliitikaga hoidsid intressimäärad jätkuvalt ülimadalatel või negatiivsetel tasemetel. Koos aktsiatega kallinesid ka toorained, nagu näiteks nafta ja kuld, dollar seevastu on euro vastu viimastel kuudel mõõdukalt nõrgenenud.

SEB pensionifondid taastusid koroonakriisist jõuliselt

Sõltuvalt fondist ja riskitasemest jäid fondide kvartalitulemused +2,32% ja +13,92% vahele. Suurendasime aktiivselt juhitud fondides investeeringuid ettevõtete võlakirjadesse ning jätkasime varem kokku lepitud lisapaigutusi kodupiirkonna kinnisvarasse ja börsivälistesse ettevõtetesse. Uutest investeeringutest lisasime portfelli LHV ja Leedu energiaettevõtte Ignitise võlakirjad.

Meie vaade tulevikule on mõõdukalt optimistlik, kuid me ei pea samas õigeks peale nii jõulist tõusu „gaasi põhja“ vajutada. Lisaks koroona teisele lainele on küsimärgid USA sügiseste presidendivalimiste ümber. President Trumpi toetusnumbrid on vähenenud ning vastaserakonna demokraatide majanduspoliitika võib ajaloolise kogemuse põhjal olla vähem ettevõtte- ja aktsiaturgude sõbralik. Koroonakriisi järgmised lained ei too ilmselt kaasa kevadega võrreldavaid sulgemismeetmeid ning keskpankade ja valitsuste ergutusmeetmed on jätkuvalt toeks nii majandustele kui finantsturgudele.

Endriko Võrklaev
SEB pensionifondide juht

Lisainfo:

Evelin Allas
kommunikatsioonijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB Pank

telefon +372 6655 649
mobiil +371 5111 718
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post evelin.allas@seb.ee