Kas Eesti jaoks osutub seekordne majanduslangus 2009. aastast leebemaks?
SEB värske majandusprognoosi põhjal ootab nii Eestit kui Euroopat ees sügav majanduslangus. Negatiivse tulevikuväljavaate juures võib loota vähemalt sellele, et seekordsesse kriisi siseneme me aegade kõige tugevama majandusega, mis aitab Eestil toime tulla paremini, kui eelmisel korral.
Majanduslangused sünnivad alati sealt, kust neid ei oodata
Need, kes on jälginud juba mitu aastat kestnud arutelu, kust võiks alguse saada järgmine majanduskriis, vaatlevad tänast päeva sünge irooniaga. Ei olnud tegemist keeruliste finantsinstrumentide omavaheliste hinnaliikumiste, Itaalia võlakirjade ega Donald Trump’i algatatud kaubandussõjaga, mis maailmamajanduse vabalangusse saatis. Inimeste plaanidesse sekkus „päris“ elu, loodus, mis sundis ühiskonnad lukku keerama, olgu hind milline tahes.
Arenenud maailma ootab ees sügav majanduslangus
Kui epidemiolooge on kritiseeritud võimetuse eest viiruse nakkusohtlikkust hinnata, siis veel vähem oskasid ökonomistid ette näha, mis hakkab toimuma majanduses. Viiruse peatamiseks kasutusele võetud meetmed seiskasid suure osa majandustegevusest sisuliselt päevapealt ja paralleelide tõmbamine sõja-ajaga kipub mõnes riigis olema mitte liialdus, vaid olukorra alahindamine. Kuigi haiguspuhang näitab juba taandumis¬märke, siis hinnangud majanduse tulevikule muutuvad vastupidiselt päev-päevalt süngemaks. SEB värske prognoos ei ole selles osas erand: meie hinnangul langeb USA majandus tänavu 6,5% ja euroala majandus tervikuna 9,6%. Mitmes lõunapoolsemas Euroopa riigis saab SKP kukkumine olema kahekohaline. Teisalt on ajalooliselt jõulised olnud ka valitsuste ja keskpankade meetmed majanduskahjude ohjamiseks. Seetõttu taastub majandus meie peamise stsenaariumi kohaselt kiiresti ja juba 2021. aastal tõuseb euroala SKP 6,2%.
Eesti majandusel läheb seekord paremini
Eesti sisenes seekordsesse kriisi aegade tugevaimas seisus majandusega. Eelneva kolme aasta jooksul on SKP kasvanud keskmiselt pea 5% aastas ja tööhõive saavutanud absoluutse tipu nii ajaloolises plaanis, kui võrreldes teiste Euroopa riikidega. Erinevalt 2008. aastast ei ole kiire kasv aga endaga kaasa toonud makromajanduslikku tasakaalustamatust, mis toona kriisi võimendas. Seetõttu on ühiskonna peamine mure seoses koroonakriisiga olnud enda ja lähedaste tervis ning toimetulek muutunud rutiiniga, mitte veel niivõrd majanduslik toimetulek ja tulevikuväljavaade.
Oluline küsimus on, kas suudame seekord vältida eelmise kriisi musta stsenaariumit. Toona oli Balti riikide majanduslangus kordades sügavam kui mujal Euroopas, kuid kriisi võimendas meie enda varasem käitumine. Kui perioodil 2008-2009 kukkus Eesti majandus 19%, siis enamuses Euroopast piirdus SKP langus 3-5%ga. Sel korral prognoosime, et Eesti majanduslangus saab olema samas suurusjärgus euroala teiste riikidega ja 2020. aastal kahaneb SKP 9,8%. 2021. aastal peaksime koos ülejäänud maailmaga osa saama aga kiirest taastumisest, mis kasvatab SKPd 6,5%.
Langust süvendab ekspordi suur osakaal majanduses
Eesti majanduse tugevuseks selleks kriisis on hea stardipositsioon, ent ka suhteliselt väike haiguse levik ja leebemad piirangud. Seetõttu jääb majapidamiste tarbimise langus veidi tagasihoidlikumaks kui SKP langus tervikuna. Küll põhjustab väga ebakindel tulevikuperspektiiv suure kukkumise investeeringutes, seda nii ettevõtete kui majapidamiste poolt. Kui mõnes sisetarbimisel põhinevas suurmajanduses võiks sarnaste asjaolude korral jääda majanduslangus tagasihoidlikuks, siis Eesti sõltuvus ekspordist, ent ka turismist, selles kriisis meie väljavaadet halvendab. Langus kaupade ja teenuste ekspordis saab 2020. aastal olema SEB prognoosi põhjal kahekohaline. Et Eesti peamised kaubanduspartneid on praegusest kriisist tulnud seni läbi pisut lihtsamalt, leevendab eksportivate ettevõtete olukorda vaid veidi.
Töötuse kasv sõltub riigi abimeetmetest
Ühiskondlikust vaatest on väga oluline tööturu edasine areng. Aastaid kestnud tööjõunappus ja riigi leevendavad meetmed on töötuse kasvu aidanud hetkel veel kontrolli all hoida ning suured koondamised pole saanud valdavaks. Samas on selge, et riigil pole suutlikkust töötasu hüvitise maksmist jätkata lõputult, samas kui nõudluse taastumine võib mõnel tegevusalal võtta aastaid. Seetõttu hakkab töötus pärast Töötukassa hüvitispaketi lõppemist või lahjenemist kiiresti suurenema. 2020. aasta keskmisena piirdub töötuse määr küll veel 10%ga, mis majanduse väljavaate paranemisel 2021. aastal taas alanema hakkab.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
