Eesti pangad leppisid kokku ühistes maksepuhkuse reeglites
Eesti pangad leppisid kokku ühistes maksepuhkuse andmise reeglites nii eraisikutele kui ka ettevõtetele, et toetada Eesti majanduse ja majapidamiste võimalikult sujuvat taastumist ootamatust kriisiolukorrast. Nii eraisikutele kui ettevõtetele pakutavad soodustingimustel maksepuhkused pakuvad leevendust kõige keerulisemal ajal.
„Eesti pangad annavad juba eriolukorra algusest alates maksepuhkusi lihtsustatud korras, muid laenutingimusi muutmata ja reeglina teenustasuta. Oleme kaks nädalat töötanud selle nimel, et muuta tänane praktika turuüleseks standardiks. Nii aitame kaasa Eesti inimeste ja ettevõtete võimalikult sujuvale kriisist läbi tulekule. Sõlmitud kokkulepe annab klientidele kindluse, et maksepuhkuste tingimused on pankades ühesugused,” ütles Pangaliidu juhatuse esimees Erki Kilu.
„Tänaseks on Eesti pangad andnud maksepuhkusi enam kui 19 000 kliendile, kellest 70% on eraisikud ja 30% ettevõtted. Laenu tagasimaksed on lükatud edasi üle 1,7 miljardi euro ulatuses välja antud laenudel, millest 20% on eraisikute ja 80% ettevõtete laenud,“ tõi Kilu välja konkreetsed numbrid.
Eesti pangad leppisid omavahel kokku ühised maksepuhkuste andmise reeglid, et kohelda lühiajaliselt rahalistesse raskustesse sattunud kliente võrdselt ja aidata klientidel kriis kiiremini läbida. „Ühiseid maksepuhkuse reegleid käsitleva soovitusliku juhendi võttis sel nädalal vastu ka finantsinspektsioon. Arvestasime nende juhistega oma lõplikus kokkuleppes,” selgitas Kilu.
Maksepuhkuste kord reguleerib laenu põhiosa maksete peatamist läbi maksegraafiku muutmise. Kliendi taotluse alusel pikendatakse ka laenu tagasi maksmise tähtaega maksepuhkuse pikkuse võrra. Maksepuhkuste kokkuleppega ühinenud pankades muudetakse maksepuhkuse taotleja laenulepingul vaid maksegraafikut, muid lepingutingimusi aga mitte. Laenulepingutele võib lisada KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu saadud riigi tagatisprogrammide garantiisid.
Maksepuhkust saab taotleda nii ettevõtete laenude, eluasemelaenude, liisingu kui ka tarbimisfinantseerimise lepingute puhul. Maksepuhkuse pikkus on eluasemelaenude puhul kuni 12 kuud, liisingu ja tarbimislaenude puhul kuni 6 kuud. Ettevõtted või ettevõtete grupid, kel on ühes pangas krediidilimiit kokku alla 5 miljoni euro, saavad laenudele põhiosa maksepuhkust kuni 6 kuuks. Kasutusrendi lepingud ei ole kokkuleppega kaetud, kuid need saab soovi korral ümber vormistada kapitalirendiks.
Maksepuhkuste kord kehtib laenulepingutele, mis on sõlmitud enne 12. märtsi ja selle alusel saab maksepuhkust taotleda 30. juunini. Nende reeglite alusel saavad maksepuhkust taotleda kliendid, kellel polnud probleeme laenu tasumisega enne maksepuhkuste korra kohaldamist. Maksepuhkuse saamiseks tuleb pöörduda oma panga poole.
Pangad annavad kliendile nõu parima lahenduse leidmiseks. Pangaliit soovitab keerulisse olukorda sattunud inimestel pöörduda oma panga kliendihalduri või klienditeeninduse poole kindlasti enne võlgnevuste tekkimist, et leida võimalikult kiiresti lahendus probleemide ennetamiseks.
Eriolukorrast tingitud maksepuhkuse andmise ühtne kord jõustub 27.aprillil ning avalikustatakse Pangaliidu kodulehel.
Maksepuhkuste kokkuleppega on võimalik ühineda lisaks pankadele ka teistel krediidiandjatel ning liisingfirmadel.
Lisainfo:
Katrin Talihärm
Pangaliidu tegevdirektor
taliharm@pangaliit.ee
611 6567
