SEB: Kuivõrd rahatark on Eesti keskmine investor?
Üldiselt näitavad Eesti aktiivsed investorid kõrget rahatarkuse taset, mis peamiselt väljendub piisavate säästude olemasolus (65%), heas informeerituses finantsmaailmas toimuvast (üle 50%) ja teadlikus töös oma pensioni sissetuleku kindlustamiseks (85%).
„Samal ajal, kui keskmine Eesti inimene elab valdavalt palgapäevast palgapäevani, on 65 protsendil aktiivsetest investoritest piisavalt sääste, et regulaarse sissetuleku kadumisel katta oma jooksvad kulud vähemalt lähima poole aasta jooksul. Vaid viis protsenti investoritest ei oma sääste või nende säästud on võrreldavad ühe kuu jooksvate kuludega,“ iseloomustas Eesti keskmise investori käitumist SEB hiljutise uuringu alusel Markets osakonna juht Priit Tamme.
Üldiselt näitavad Eesti aktiivsed investorid kõrget rahatarkuse taset, mis peamiselt väljendub piisavate säästude olemasolus (65%), heas informeerituses finantsmaailmas toimuvast (üle 50%) ja teadlikus töös oma pensioni sissetuleku kindlustamiseks (85%). Samuti eristab Eesti aktiivset investorit keskmisest inimesest tugev usk investeerimise jätkusuutlikkusse (üle 40% vs. 23% keskmiste eestlaste hulgas).
Priit Tamme sõnul tagab investori edu suuresti investeerimisalane teadlikkus ja eneseharimine. „Üle 50 protsendi Eesti investoritest jälgib aktiivselt majanduses ja finantsturgudel toimuvat ning peab oma investeerimisteadmisi heaks või väga heaks. On loogiline, et teemaga kursis olijad jõuavad varem või hiljem ka esimese investeeringuni. Kuna investorid peavad oma teadmiste taset heaks, tunnevad nad end investeerimisotsuseid tehes kindlalt. Pikaajalist vaadet ja üleüldist professionaalsust näitab ka see fakt, et Eesti investoritest üle 40% peavad vajalikuks investeeringute jätkusuutlikkust,“ ütles Tamme.
SEB on veendunud, et koos jõukuse ja finantskirjaoskuse kasvuga muutub investeerimine Eesti inimeste seas üha populaarsemaks. „Jõutakse tõdemuseni, et seisev raha võrdub inflatsioonikeskkonnas raha kaotusega. Samas peame pangana endiselt panustama investeerimisega seonduvate riskide teadvustamisesse ning selgitama, et investeerimine nõuab tihtipeale kannatlikust ja pikaajalist vaadet ning et see ei ole kiire tee rikastumiseni,“ lisas Tamme.
SEB hinnangul tegeleb Eesti ühiskonnas hetkel aktiivselt investeerimisega veidi üle 6% inimestest, kelle peamine eesmärk on hoida oma sääste inflatsiooni mõjude eest, kuid samas tagada endale ka piisav sissetulek pensioniea saabumisel. Finantsinstrumentidest tunnevad Eesti investorid peamiselt huvi aktsiate ja investeerimisfondide vastu. Samas et tohi unustada, et nii pensioniks kogumisele kui ka aktiivsele investeerimisele peab siiski eelnema piisava finantstagavara loomine. SEB hinnangul võib finantstagavara piisavaks lugeda juhul, kui inimene saab katta sellega oma 4–6 kuu jooksvad möödapääsmatud kulud.
SEB kliendiuuring, mis hõlmas üle 1200 aktiivse investori oli korraldatud 2019. lõpus.
Lisainfo:
Julia Piilmann
kommunikatsioonijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB Pank
telefon +372 665 5340
GSM +372 5124 808
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post julia.piilmann@seb.ee
