SEB pensionivalmiduse uuring: oma tervisest hoolivad enim väikelinnade elanikud
SEB pensionivalmiduse uuring, mis keskendus sel aastal inimeste tervislike eluviiside harjumustele, näitab selgelt, et kõige vähem järgivad oma elus tervislikke eluviise Eesti suurlinnades elavad inimesed (Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve).
SEB pensionivalmiduse uuring, mis keskendus sel aastal inimeste tervislike eluviiside harjumustele, näitab selgelt, et kõige vähem järgivad oma elus tervislikke eluviise Eesti suurlinnades elavad inimesed (Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve). Neis linnades kinnitasid keskmiselt vaid 40% vastanutest, et nad hoiduvad kahjulikest harjumustest, liiguvad regulaarselt ning jälgivad tervislikku toitumise põhimõtteid. Seevastu väiksemate linnade elanike seas on vastav näitaja ligi 55% ja valitud maapiirkondades (Põlva-, Viljandi-, Saare- ja Harjumaa) on tervet eluviisi nautivate elanike osakaal lähenemas 70 protsendile.
Kõige kehvemat tulemust tervisliku eluviisi järgimise osas näitasid üllatuslikult Tartu inimesed, kellest pingutavad oma tervise pärast vaid veidi üle 30%. Suur erinevus torkab silma ka Tallinna ja Harjumaa elanike hinnangute vahel: Tallinnas naudib tervislikku eluviisi 45% vastanutest, samas Harjumaal ületab see näitaja 65%.
„Pole üllatav, et väiksemate asulate elanikud leiavad enda jaoks rohkem aega ja muid ressursse kui suurte linnade inimesed. Suure linna eluga seonduvad tihe linnaliiklus, suuremad vahemaad ja tahes-tahtmata tekkiv vajadus enda ja oma pereliikmete elu suuremal määral planeerida võtab oma aega ja jõudu. Näeme selgelt, et tervise hoidmine ei ole pelgalt sissetuleku, vaid hoopis inimese enda fookuse ja pigem tema elukeskkonna küsimus, sest Eesti kaks peamist kõrgemat keskmist palka nautivat piirkonda, Tartu ja Tallinn, on tervisliku eluviisi valdkonnas riigis peaaegu et viimastel kohtadel,“ kommenteeris SEB Pensionivalmiduse uuringu tulemusi Confido erameditsiinikeskuse üldarst Dr Simmo Tõnisson.
Globaalsete andmetega võrreldes on Eestlaste hoolimine oma tervisest ikkagi üsna heal tasemel. Nii näiteks Ungaris on 3 peamise tervisliku harjumuse (tervislik toit, liikumine kahjulikest harjumustest hoidumine) jälgimise tase on vaid 30%, USA elanike seas on tervislike harjumuste fookuses hoidmine levinud vaid 44% elanikkonnast, veidi alla 50% Jaapani elanikest hoolivad pidevalt oma tervisest. Maailma kõrgeima näitajaga on ootamatult välja tulnud India, kus tervislikku elu elab 71% elanikkonnast.
SEB pensionivalmiduse uuring on muuseas toonud kindlat seost tervise eest hoolimise ja pensioniks valmistumise vahel. Nende inimeste hulgas, kes kannavad hoolt oma tervise üle, on ligi 70% olemas ka kindel finantsplaan pensioniks (säästud, investeeringud, ettevõtlustulu ja/või kinnisvaraobjekt). Seevastu need, kes oma tervise eest eriti hoolt ei kanna, pensioniks valmistumise määr on kuni 30 protsendi võrra madalam. Sama seost toob välja ka globaalne pensionivalmiduse uuring Aegon**. Uuringu andmetel eksisteerib kindel korrelatsioon selle vahel, kuivõrd inimesed hoolivad oma tervisest ning hindavad oma finantsilist valmidust pensioniks.
**Globaalne info on võetud Aegon Retirement Readiness Survey, 2018., lk. 25 – 27.
Lisainfo:
Julia Piilmann
kommunikatsioonijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB Pank
telefon +372 665 5340
GSM +372 5124 808
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post julia.piilmann@seb.ee
