Eesti väikeettevõtted keskenduvad kohalikule tööjõule
Töövõtjatele terendab ka 2019. aastal soodne olukord, kuna Eesti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE) kavatsevad hoida töötajate arvu muutumatuna. Ligikaudu 80% VKE-dest ei pea välistöötajate värbamist aktuaalseks, kuid üldise majandusoptimismi ning stabiilse tööturu taustal teeb vähikäiku ettevõtete innovatsiooniind, näitab SEB uuring „Baltimaade majandusbaromeeter“ (Baltic Business Outlook).
Tööturul prognoosivad Eesti VKE-d stabiilsust, kuna 78% küsitletute arvates töötajate arv ei muutu ning värbamisi kavandab 17%. Töötajate arvu vähendamisele mõtlevate ettevõtete osakaal on viimastel aastatel püsinud viie protsendi juures. Lätis ja Leedus avaneb sarnane pilt – mõlemas kavatseb töötajate arvu vähendada vaid 8% VKE-dest ning uusi värvata vastavalt 16% ja 19%.
„Arvestades tõeliselt pingelist olukorda tööjõuturul ja kasvavaid tööjõukulusid, on kasumlikkuse hoidmine ja uute töötajate ligimeelitamine ettevõtetele keeruline ülesanne,“ ütles SEB Panga jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen.
Eesti ettevõtetest on palganud välistööjõudu 8% ning edaspidi kaalub seda võimalust 13% - need on Balti võrdluses kõige kõrgemad näitajad. Ligikaudu nelja viiendiku VKE-de tulevikuplaanidesse välistööjõu värbamine ei mahu. Lätis on välismaalt pärit töötajaid 4% VKE-des ning 12% on huvitatud nende palkamisest edaspidi; Leedu vastavad näitajad on 6% ja 8% ehk Baltimaades kõige madalamad.
Eestis ja Leedus on innovatsioonihuvi kukkunud
Samas tekib küsimus, kuidas mõjutab eeldatav stabiilne ettevõtete uuendustegevusi. Nimelt ei kavanda Eestis innovatsiooni 46% VKE-dest, mis on tunduvalt kõrgem näitaja kui mullune 30%. Siiski kavatseb oma tooteid või teenuseid kavatseb 2019. aastal uuendada 35% VKE-dest, 16% panustab töötajate arengusse ning 13% mõtlevad ärimudel muutmisele. Lätis ei mõtle innovatsioonile 52% ning Leedus 56% VKE-dest, kusjuures viimases neist on olukord mullusega võrreldes märgatavalt halvenenud.
„Vähest innovatsioonihuvi võib selgitada üldise majandusoptimismiga, mis tuleneb suurest sisenõudlusest ning suhteliselt korralikust ekspordiaastast. Majanduse tsüklilisust silmas pidades võivad olud muutuda ning uuenduste edasilükkamine pärssida tulevikus ettevõtete konkurentsivõimet, arvestades eriti palgasurve ning sellest tuleneva lõpptoodangu kallinemisega,“ märkis Leppänen.
2018. aastal oli Balti riikide majanduskasv Euroopa kiireimate seas ning palkade ja sisenõudluse kasv on märgatavalt tõstnud Eesti, Läti ja Leedu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-d) kindlustunnet käimasolevaks majandusaastaks.
Kõige suuremad optimistid on Eesti VKE-d, kellest tänavu ootab käibekasvu 92%, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja. Lätis on vastav osakaal 89% ja Leedu 87%, nii et sõltuvalt riigist on käibelangust kartvate VKE-de osakaal vähenenud 10% protsendi juurde.
SEB Grupp korraldas seitsmendat aastat järjest uuringu „Baltimaade majandusbaromeeter“ (Baltic Business Outlook), kus kaardistati Balti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) ootusi alanud majandusaastaks. Eelmise aasta detsembris toimunud küsitlusele vastas Baltimaades ligi 4500 VKE-d.
Uuringu kokkuvõte
Lisainfo:
Evelin Allas
kommunikatsioonijuht
SEB
telefon +372 665 5649
mobiil +372 511 1718
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post mailto:evelin.allas@seb.ee
