Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

PRESSIUUDISED - 25. jaanuar 2019 18:15

Mihkel Nestor ja Kristofer Vähi majandusest ja finantsturgudest

Maailmamajanduses ja finantsturgudel on põnevad ajad. Milline on SEB vaade majandusele, sellest rääkis tänasel suurettevõtetele mõeldud SEB hommikukohvil majandusanalüütik Mihkel Nestor. Finantsturgude olukorrast ja väljavaadetest andis ülevaate SEB Marketsi osakonnajuhataja Kristofer Vähi.

Mihkel Nestor: ehitusaktiivsuse vaibumisel vajab majandus uusi kasvuallikaid

Mihkel Nestor: „Maailmamajanduse tuleviku ennustamine on muutunud tavapärasest raskemaks. Ühelt poolt viitavad indikaatorid nagu USA 10- ja 2-aastaste võlakirjade vahe või aktsiaturgude käitumine lähenevale majanduslangusele. Teisalt on arenenud riikides tööpuudus madalaimal tasemel alates 1980. aastatest ja kindlustunde näitajad on tugevad. Eestil on majanduskeskkonna muutuste juures kahjuks või õnneks kaasreisija roll ehk meie tulevik on tihedalt seotud kaubanduspartnerite käekäiguga. Soome ja Rootsi majanduskasv on küll aeglustunud, kuid peaks jääma euroala riikide keskmisest pisut kõrgemaks.

Majanduskasv on lähiaastail Eestis siiski aeglustumas. Viimaste aastate kiiret tõusu on soosinud aina kõrgem tööhõive ja suured ehitusmahud. Mullusest majanduskasvust andis ehitus koos kaasnevate sektoritega ligi poole. Tänaseks on vaba tööjõud aga täielikult ammendunud ja ehitusmahud kahanevad. Lühiajalistest muutustest majanduskeskkonnas on olulisem pikk vaade – mis kannab Eesti majandust lähema 10 aasta vältel? Olukorras, kus keskmine palk ületab 1300 eurot ja suureneb aastas 7% jagu, ei ole tööjõumahukas ja vähetasustatud tootmine enam jätkusuutlik äriplaan. Siseturu kasvuvõimalusi piirab järsk muutus demograafias, kus majanduslikult kõige aktiivsemate inimeste arv väheneb kümnekonna aastaga viiendiku võrra. Millised ärivaldkonnad aitavad need lüngad katta?“

Kristofer Vähi: intressirisk on silmapiiril

Kristofer Vähi: „Väärtpaberituru suurtele liikumistele tasub tähelepanu pöörata, sest turuosaliste kollektiivne teadmine, mis peegeldub hindades, käib sageli reaalmajandusest ees. Ehkki praegu toimuv aktsiaturgude järsk langus ja visa taastumine on muster, mis on ajalooliselt eelnenud viimase saja aasta suurimatele majanduskriisidele, siis seesuguste seaduspärade prognoosivõime on ka parimal juhul napilt etem kui liisuheitmine.
Keskpankade kõrgemad intressid ja rahapakkumise vähendamine ühes suurenenud poliitiliste riskidega ja viimasel ajal nõrgenevate majandusindikaatoritega on muutnud investorid riskikartlikumaks. See omakorda on hakanud kergitama Euroopa pankade ja ettevõtete võlakirjaintresse, mis tavainimese jaoks peegeldub kõrgemates laenumarginaalides. Teisalt baasintressiootused on jäänud madalaks.

Kuigi täna võib olla raske näha, mis peaks panema keskpanku intresse kiiresti tõstma, siis mineviku põhjal võib öelda, et liikumised intressiturgudel on praktiliselt alati olnud oodatust palju kiiremad. Kui baasintressid peaksid langema, siis sellest laenuvõtjal palju kasu ei ole, sest Euribor on niikuinii võrdne nulliga. Samas on palju kaotada, kui turud peaksid teises suunas liikuma. Seega tegu on väga ebasümmeetrilise riskiga, mille maandamist ja fikseerimist tasub kaaluda, sõltumata sellest mida me arvame teadvat tuleviku kohta.
Peamistel valuutaturgudel selgeid trende ei ole. Kui näeme edaspidi nõrgemaid majandusnäitajaid, siis ilmselt jätkub dollari kui globaalse reservvaluuta mõningane tugevnemine euro suhtes. Samas kui praegune ajutine ebakindlus ja tugev majandusolukord püsib, siis on euroalas intresside tõusuks rohkem ruumi ja sellisel juhul näeme aasta lõpuks euro tugevnemist dollari suhtes. Ehkki Brexiti suhtes on ebakindlus endiselt väga kõrge, siis naela ei paista enam ükski halb uudis kõigutavat. Seetõttu näeme pigem mõningast olukorra selginemist, mis peaks naela toetama.

Ehkki baasstsenaarium näib alati olevat, et asjad jäävad homme samasuguseks kui täna, siis peame leppima sellega, et tegelikult me tulevikku ette ei näe ja nii negatiivsed kui ka positiivsed arengud toimuvad oodatust sagedamini ja suuremalt. Seega oma valikutes, nii turgudel kui ka äris, peaksime vähem lähtuma klaaskuulidest ja tegema otsuseid, millega saame elada nii kriisis kui ka buumis.“


Lisainfo:

Evelin Allas
kommunikatsioonijuht
SEB
telefon +372 665 5649
mobiil  +372 511 1718
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post mailto:evelin.allas@seb.ee

Sotsiaalmeedia

Kontaktid

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.