Puidu- ja mööblitööstuse edu ei suuda pidurdada tööstustoodangu langust.

Tööstustoodang kahaneb, hästi läheb puidu- ja mööblitööstusel.

Täna avaldatud tööstustoodangu näitajad jätkavad samal trendil – tööstustoodangu mahuindeks kahanes septembris 4%. Kui suvekuudel mõjutas tööstustoodangut negatiivselt oluliselt vähenenud elektrienergia tootmine, siis septembris elektritoodangu kahenemine jätkus, kuid senisest aeglasemas tempos. September oli senisest raskem just töötleva tööstuse jaoks, kus toodang vähenes 4%. Suurima müügituluga tööstussektoritest kahanes toodang elektroonikatööstuses (-7%) ja toiduainete tootmises (-1%). Suurtest sektoritest oli samas september üks aasta parimatest kuudest puidutööstuse jaoks – toodang kasvas lausa 11%. Hästi läks ka mööblitööstuses, kus toodangumaht suurenes 8%. Teises sellel aastal häid tulemusi näidanud suures tööstusharus, metalltoodete toomises maht küll kasvas, kuid napi protsendi võrra. Teistest tähtsamatest tegevusaladest mõjutas tööstustoodangu indeksit negatiivses suunas kõige enam kemikaalide ja keemiatoodete tootmine (nt väetised, mitmed ehitusmaterjalid), kus toodang vähenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes enam kui viiendiku võrra. Ilmselt on haru mõjutanud omajagu suure Ida-Viru väetisetootja sulgemine. Tugevalt langes septembris ka muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine (-9%), mille alla kuulub peamiselt ehitusmaterjalide tööstus. Nigel oli kuu ka paljudele teistele tööstusharudele, mis septembri kokkuvõtteks nii tugeva languse andiski. Kokkuvõtvalt ei ole aasta kolmas kvartal olnud töötleva tööstuse jaoks kindlasti rõõmustav. Probleeme müügimahu kasvatamisel on paljudes harudes ja seda peamiselt nigela välisnõudluse tõttu. Esialgsetel andmetel vähenes 2014. aasta septembriga võrreldes toodangu müük ekspordiks 10%. Samas leidub tegevusalasid, mis on sellel aastal näidanud väga häid tulemusi, kõige märkimisväärseks võib pidada kiiret ja stabiilset kasvu puidu- ja mööblitööstuses.

Jaekaubanduse kasv 2016. aastal tõenäoliselt veidi aeglustub

Jaekaubanduses ei näita nõudlus raugemise märke. Jaekaubanduse mahuindeks kasvas septembris 9%. Kokku müüdi Statistikaameti andmetel kaupa 422 miljonit euro eest, mis tähendab 322 eurot elaniku kohta. Jätkuvalt on kasv kiire posti- ja internetikaubanduses (+37%) septembris, kus postikaubandus kasvunumbrit tõenäoliselt pigem allapoole veab. Kõige kiirem oli müügimahu kasv muudes spetsialiseeritud kauplustes (nt raamatupoed, spordipoed jne) – 42%. Jaemüük suurenes jõudsalt aga ka traditsioonilistes kaubandusharudes nagu tööstuskaupade kauplused (+17%) ja toidukauplused (+4%). Suure tõenäosusega on uuel aastal oodata jaekaubanduse rahunemist – taandumas on kütusehindade languse mõju, mis kärbib reaalpalga kasvu. Samuti lõppeb valitsuse tulumaksukärpe ja lastetoetuste suurendamise ühekordne mõju.

Madalad intressimäärad kahandavad huvi tähtajalise hoiuse vastu

Teatavasti on kiire palgakasv suurendanud viimase aasta jooksul märkimisväärselt majapidamiste tarbimist. Kulutamise kõrval on inimesed asunud aina enam aga raha ka säästma – eraisikute hoiused kasvavad stabiilse, keskmiselt 8%, tempoga juba 2014. aasta algusest. Küll on toimunud märkimisväärne muutus hoiustajate eelistustes. Majanduskriisi ajal, 2008. aasta lõpust kuni 2011. aasta lõpuni, ületas tähtajaliste hoiuste maht arvelduskontol seisvate säästude väärtuse. Tänaseks on tähtajaliste hoiuste osakaal kahanenud alla kolmandiku kõigist majapidamiste hoiustest. Inimeste motivatsiooni hoiustada raha tähtajalisele hoiusele mõjutava kahtlemata makstavad intressid, mis on tänaseks jõudnud väga madalale tasemele. Samas ei ole tähtajaliste hoiuste mahu muutus intressimääradega kuigi heas korrelatsioonis, mis viitab, et hoiustamist on mõjutanud ka teised tegurid. Risk kaotada töö sundis inimesi senisest usinamalt raha kõrvale panema, sissetuleku osaliselt või täielikult kaotanud inimesed pidid aga asuma sääste tarbima, kasutades esmalt ära jooksvale pangakontole kogunenud summa. Teatud mõju võis olla ka hoiuste turvalisusel: ebakindlal ajal oli tähtajaline hoius üks vähestest võimalustest tagada oma säästudele garanteeritud tootlus.

Investeeringud teadus- ja arendustegevusse on vähenenud

Lisaks tavapärasele tööstus- ja kaubandusstatistikale avaldati sellel reedel ka huvitavaid numbreid Eesti teadus- ja arendustegevuse (T&A) kohta, mis peaks pikas perspektiivis looma aluse suurema lisandväärtusega toodete loomiseks. Rahvusvahelisel tasemel on ilmselt kõige jälgitumaks näitajaks T&A kulutuste osakaal SKPs, mis on ka üks Euroopa 2020 strateegia indikaatoritest. Eesti on võtnud eesmärgiks jõuda aastaks 2020 tasemele, kus T&A kulutused peaksid SKPst moodustama 3%. Majanduskriisi järel, aastatel 2011-2012, tundus selle sihi saavutamine vaid numbreid vaadates käegakatsutav. SKP madala taseme ja Euroopa Liidu tõukefondide toel ulatus 2011. aastal T&A kulude suhe kogutoodangusse lausa 2,3%ni, millega ületasime Euroopa Liidu keskmist ja olime auväärsel kuuendal kohal. Majanduse taastumine ja struktuurivahendite perioodi vahetumine on seda suhet kõvasti kärpinud. 2014. aastal kulutas Eesti T&Ale vaid 1,4% SKPst. Suhtarv on ühelt poolt vähenenud kiirema majanduskasvu tõttu, kuid ka T&A kulutused on kahanenud ka absoluutsummas. Kui rekordilisel 2011. aastal investeeriti Eestis teadus- ja arendustegevusse 384 miljonit eurot, siis 2014. aastal peaaegu 100 miljonit vähem – 286 miljonit eurot. Arvestades suurt sõltuvust Euroopa Liidu vahenditest ja uue struktuurivahendite perioodi algusega seotud viivitusi, ei saa 2015. aasta suure tõenäosusega olema parem. Omaette küsimuseks jääb, kuidas ja kui kiiresti tehtud investeeringud tegelikus majanduslikus tulus väljenduma hakkavad?
 

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Lisainfo:
 

Maarja Gavronski
kommunikatsiooni projektijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB Pank

telefon +372 665 5270
mobiil  +372 5656 5785
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post maarja.gavronski@seb.ee 
www.seb.ee