Kui palju raha on pensionile jäämiseks vaja?

Pensionipõlve kvaliteet sõltub suuresti sellest, kui palju raha te olete selleks ajaks kogunud. Ekspertide arvutuse järgi I ja II samba rahast ei piisa, et pensionieas hakkama saada. See tähendab, et tulevase hea elukvaliteedi tagamiseks peate ise juurde koguma.

Pensionile minekut tuleb planeerida ja selle nimel on vaja vaeva näha. Statistika näitab, et inimesed veedavad pensionil keskmiselt 20 aastat ja hakkavad kogumisest mõtlema alles 50. eluaastates. See aeg on kahjuks liiga hiline, et koguda summa, mis tagaks pensionieas tööeaga samaväärse või parema majandusliku kindlustunde.

Lugege lisaks: „3 kulukat viga, mida inimesed pensionit kogudes teevad“

Millistest summadest käib jutt?

Kui soovite, et elu jätkuks harjumuspärasel viisil, peaks teie kuusissetulek pensionieas olema umbes 60–70% pensionieelsest palgast. Oletame, et teenite Eesti keskmist netopalka, mis on Statistikaameti andmetel 2018. aastal 1098 eurot. Sellisel juhul annab 65% asendusmäär teie igakuiseks summaks 713,70 eurot.

Osa vajaminevast summast annab riiklik pension, mis Statistikaameti andmetel on praegu keskmiselt 440,70 eurot kuus. See vähendab mõnevõrra summat, mis on vaja ise tagada, kuid 20 aasta rahastamiseks tarvilik kogusumma on siiski üpris suur: 65 520 eurot.

Tabelis esitatud arvutuskäik on hüpoteetiline. Tasub arvestada, et tulevikus võib riikliku pensioni ostujõud väheneda ja raha väärtus inflatsiooni tõttu langeda. Sel juhul on vajaminev summa veelgi suurem. Arvutuskäigust on välja jäänud ka palgakasv ja tulumaks.

Lugege lisaks: „Mida teha vahetult enne pensionile jäämist?“

II sammas aitab, kuid ei päästa

Need, kes on liitunud II sambaga, koguvad endale mõningat pensionilisa. Samas on II sambast saadav summa väga erinev, olenedes kogumisperioodi pikkusest ja kuupalga suurusest.

Näiteks juhul, kui inimene kogub II sambasse (keskmise palga ja tootluse puhul):

• 40 aastat, siis hakkab ta saama iga kuu umbes 176 eurot pensionilisa;

• 20 aastat, siis saab ta iga kuu umbes 88 eurot lisaraha, mis paraku ei paranda eriti pensionipõlves hakkama saamist.

Niisiis tagab kohustuslik kogumine küll teatud osa vajaminevast summast, kuid harjumuspärase eluviisi säilitamiseks sellest ei piisa, isegi juhul kui II samba kogumisperiood on olnud pikk. Seda, millise tempoga teie II sambasse raha koguneb, võite vaadata oma internetipangast. Kasutage selleks SEB pensioniplaneerijat

Lugege lisaks: „Kuidas õigesti vananeda?“

Kasutage kindlustunde suurendamiseks lisavõimalusi

Isegi kui I ja II sammas annavad kokku keskmiselt 35% pensionieelsest palgast, lahutab teid eesmärgist 65% vahe. Seda saate korvata näiteks lisaraha kogudes, fondidesse, kinnisvarasse või metsa investeerides, samuti eraettevõtlusega tegeledes. Viige ennast võimalustega kurssi ja alustage oma pensionipõlve kindlustamisega kohe.

Janno Rasmus Dreger
SEB Elu- ja Pensionikindlustuse turunduse projektijuht

Eeltoodud teavet ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena. Samuti ei või siin esitatud andmeid ja seisukohti käsitada pakkumise või soovitusena sõlmida leping.

SEB pensionifonde valitseb  SEB Varahaldus. III samba kindlustustooteid pakub SEB Elu- ja Pensionikindlustus.