Kui paljud kurtsid SEB koolisaadikute esimesel kohtumisel, et koolis ei õpetata rahatarkust piisavalt, siis minul jäi üle ainult kuulata ja mõelda, miks see ometi nii on.
Käies ise EBS Gümnaasiumis on meil palju ettevõtlusega seotud tunde, mille üle ma olen väga tänulik, sest just need on ka minust teinud ettevõtliku noore. Enne gümnaasiumit olid mu teadmised majandusest nullilähedased, nüüd aga soovin ma tulevikus ettevõtjaks saada. Arvan, et see on ehtne näide, kuidas noortele peab rahatarkust õpetama.
Kõik soovivad, et Eestis oleks rohkem ettevõtjaid, kuid esimene asi, millest võiks alustada, on ettevõtlustundide ohtram toomine õppekavasse. SEB Koolisaadikute programm on kindlasti hea lahendus sellele, sest need samad koolinoored, kes on koolisaadiku programmi saanud, hakkavad jagama omandatud rahatarkust edasi, tõstmaks rahaasjade korraldamise teadlikkust eakaaslaste seas.
Kellele seda säästmist vaja on?
Eestlastele ei meeldi rahast rääkida, veel vähem kogumisest. Tegelikult ei ole see aga üldse tabu teema, mis vajaks sahtlipõhjast välja toomist. Ehkki Eesti elanikel on suhteliselt vähe sääste, muutub Eesti elanikkond üha enam teadlikumaks, misläbi kasvavad järk-järgult ka Eesti elanike säästud. Haritust näitlikustab ka see, et aina rohkem inimesi hakkavad investeerimisega tegelema.
Noorena ongi kõige parem aeg raha kõrvale panna, sest ei pea ise muretsema tüüpiliste eluks vajaminevate kulutuste pärast. Nii ka mina alustasin juba 12- aastaselt sünnipäevaks saadud raha kogumisega. Tol ajal ei olnud mul otsest eesmärki, kuid kasvavate säästudega hakkasid tekkima ka eesmägid. Tänaseks olen seadnud kolm eesmärki: haridus, reisimine ning investeerimine.
Mida ma selleks tegin?
Tänu oma koolisaadiku programmi mentorile hakkasin panema kõiki enda kulutusi telefonimärkmetesse kirja - muidugi on selleks loodud ka erinevad rakendused ning kõige elementaarsem Exceli tabel, kuid leidsin, et telefonimärkmed on kõige kiirem viis igapäevased kulutused kirja panna.
Alustasin kirjapanekuga juba veebruari lõpus ja teen seda siiani. Tänu sellele, et mul tekib visuaalne tervikpilt kulutustest, teen ma ka vähem emotsioonioste. Tihti mõnest poest möödudes mõtlen, et astuks korra sisse ja ostaks kasvõi mõne puuvilja. Nüüd aga tuleb mul esimesena pähe, et sellisel juhul pean selle kulutuse ka enda märkmetesse sisse kandma ja see paneb mind omakorda mõtlema, kas mul tõesti on seda banaani vaja. Lõppude lõpuks jääbki poodi minemata ja raha alles.
Kuu lõppedes jaotan enda kulutused erinevate valdkondade vahel, et näha, kas saaksin järgmise kuu eelarves mõnes sektoris kärpeid teha. Praeguses vanuses kulutan kõige rohkem meelelahutustele, kuid ka need kulutused on koroonaviiruse tõttu vähenenud.
Veel üks hea soovitus on peale palga laekumist panna osa, näiteks 20% säästude alla. Ma ise käin küll ainult suviti ja vaheaegadel tööl, kuid käitun sama printsiibi järgi. Kuna mul pole veel otseseid rahalisi kohustusi, võimaldab see suurema osa palgast säästude alla panna.
Tänapäeval on vähe inimesi, kes eelistavad sularaha pangakaardile, kuid tegelikult on ka see üks säästmise viisidest. Minnes poodi 20 euroga on sul piir ees, mida lihtsalt ei olegi võimalik ületada, seega peavad ostud väga läbimõeldud olema. Kui juhtub kuluma vähem ja taskus kõlisevad nüüd vaid mündid, siis selle asemel, et neid mantli taskutesse jätta, kust sa neid nagunii kunagi üles ei leia, pane need hoopis hoiupõrsasse või mõnda teise suuremasse anumasse. Hiljem saab need panka viia ja pangaarvele kanda.
Kui siiani olin kogunud raha sukasäärde, siis nüüd tegin endale ka eraldi säästude pangakonto. Mitte isegi seepärast, et ei tekiks kiusatust enda sääste ära kulutada, vaid tänu SEB koolisaadikuna saadud rahatarkusele olen ma lisaks kõigele muule õppinud investeerimist. Nüüd on mul hea võimalus osta investeerimiskontolt mõni aktsia või võlakiri ning jälgida börsi arenguid.
Anni Olm
SEB rahatarkuse koolisaadik EBS-i Gümnaasiumist
