Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Varia - 13.09.2018

Eksperiment: kuidas ma käisin oma tervist auditeerimas

Eksperiment: kuidas ma käisin oma tervist auditeerimas Foto: unsplash.com

Et tervisekontroll on mõeldud vaid haigetele ja eakatele inimestele, on väga levinud seisukoht. Tegelikult aga võib põhjalikust tervisekontrollist selguda mõndagi sellist, mille peale ise ei tulegi ja mille puhul on mõistlik elustiili natuke muuta.

Nii juhtus ka ajakirjanik Kristina Traksiga (42), kes lasi oma tervist kontrollida Ida-Tallinna Keskhaiglas läbi viidud terviseauditil. „Ma arvan, et olen päris terve inimene, sest midagi ma ei kurda, ravimeid ei tarvita ja töövõime on väga hea,“ ütleb Kristina enne kontrolli. „Elan oma arust üsna tervislikult. Liigun palju, söön võimalikult naturaalset kraami, elan puhtas looduskeskkonnas. See peaks vast kajastuma ka tervises.“ Ning nii see päev algaski ja mõõdukalt optimistlikule prognoosile järgnes põhjalik uuring, mille keskmes oli tänapäeva inimeste nõrgim lüli: südame ja veresoonkonna süsteem.

Fakt: Tervise Arengu Instituudi andmetel on üle poole kõigist surmadest põhjustatud vereringe elundite haigustest, mille hulgas on esikohal südame isheemiatõved, kuhu kuulub ka südameinfarkt. Infarkti soodustavad aga kõrgvererõhutõbi ja diabeet. Eestis sureb igal aastal vereringe haiguste tõttu ligi 8000 inimest. Seega, mõeldes oma tervise põhjaliku kontrolli peale, õigem oleks alustada just siit.

Süda pandi proovile

Auditi esimene protseduur on vereproovi tegemine. See võetakse hommikul vara ning süüa enne ei tohi, sest muidu ei anna see adekvaatset infot. Juua võib vaid tavalist maitsestamata vett. „Ma ei lahku kunagi kodust ilma hommikusöögita ja täna pidin kramplikult meeles pidama, et mitte harjumusest kohvi juua ja putru keeta,“ muigab Kristina.

Seejärel tehakse elektrokardiogramm ning edasi järgneb koormustest. Elektrokardiogramm annab lähteandmeid koormustesti jaoks, millist koormust südamele testi ajal rakendada võib.„Ütleme nii, et trenni selleks testiks ma pole märkimisväärselt teinud. Ma elan maal ja meie lähedal ei ole spordisaale, seega tavamõistes trenni ma ei tee.

Küll aga katsun iga päev 10 000 sammu kõndida, sõidan suvel rattaga, talvel suuskadega. Jõusaal on mul puukuuris. Kas see läheb trenni alla või mitte, igaühe enda otsustada,“ ütleb Kristina. Koormustesti tehakse jooksulindil ning selleks on mõistlik kaasa võtta spordiriided või vähemalt spordijalanõud. Testitavale sätitakse külge andurid, millega testi ajal mõõdetakse südame tööd, pulsisagedust ja vererõhku. Testi viib läbi kardioloog dr Heli Kaljusaar ning reegel on, et nii kui testiläbija tunneb ennast halvasti, tuleb koormustest lõpetada. Eesmärk on teada saada, kuidas kannatab süda koormust ning kui kiiresti sellest taastub.

Auditi viimaseks osaks on ehhokardiograafia, mille käigus hinnatakse südame tööd ultraheliga. Külge pannakse hulk andureid ning juba ilmubki monitoriekraanile tuksuv süda. „Uskumatult äge on vaadata, kuidas pump töötab,“ ütleb Kristina. Natuke on pilt ja hääl sarnane sellele, mida iga ema on näinud raseduse ajalt ultrahelis käies. Ehhokardiograafia uuringuga saab aimu südameõõnte suuruse, klappide ja südameseinte seisundi ning südamelihase töövõime kohta. Samuti saab südame ultraheli abil diagnoosida kaasasündinud südamerikkeid, aordi patoloogiat, parema südamepoole patoloogiat kopsuhaiguste korral ja vedeliku leidumist südamepaunas.

Nõuanded – kõige olulisem osa päevast

Terviseauditi väga oluline osa on arstilt saadavad konkreetsed nõuanded, kuidas oma tervise eest paremini hoolt kanda. Need on individuaalsed ja sõltuvad sellest, millised on analüüside tulemused. Muidugi võib ka juhtuda seda, et auditi käigus leitakse midagi tõsisemat ja inimesel soovitakse edasi kas perearsti või vastava valdkonna eriarsti vastuvõtule minna. „Üksikud uuringud ei anna tervise kohta sellist ülevaatlikku infot nii nagu kompleksuuringud, mis võimaldavad tulemusi omavahel võrrelda ja avastada ka seda, mille pärast inimene ise pole veel osanud muret tunda. Nii võib olulistele asjadele õigel ajal jälile saada“, selgitab dr Kaljusaar.

Vahepeal ongi valmis saanud hommikul antud vereproov. Selgub mõndagi üllatavat – nii kolesterooli kui ka veresuhkru näit võiks olla madalam. „Te ju ei söönud hommikul midagi?,“ küsib arst. „Ei, ja kuigi õhtul oli väga suur kiusatus hävitada üks šokolaad, siis tuli õnneks meelde, et vaja hommikul verd anda ning jätsin šokolaadi söömata,“ selgitab Kristina. Arsti sõnul ei saa aga selle ühekordse näidu põhjal veel midagi kahtlustada vaid Kristina peab mõne aja pärast perearsti juures kordusuuringut tegema. „Seni aga vaadake ümber oma toitumisharjumused. Vähem loomset rasva, rohkem häid rasvu ehk kala. Rohkem köögivilja, pähkleid, üldse kõike värsket. Sügisel laske teha uus kolesterooli mõõtmine, võimalik, et see läheb korda. Ja alati on võimalus, et teie tase on selline sellepärast, et see on pärilik. Üldiselt on kõik väga hästi, koormustest läks suurepäraselt, vererõhk on korras,“ räägib dr Kaljusaar.

Pärast auditi läbimist on Kristina natuke murelik. „Jaa, eks ma pean hakkama vaatama, mida söön, sest seni ma olen arvanud, et elan juba tervislikult küll. Ju tuleb olla veel korralikum. Igatahes mõtlema pani küll,“ nendib ta. „Inimesed hakkavad sageli muret tundma siis, kui pereliikmega on midagi juhtunud, näiteks tõsiselt haigeks jäänud või surnud. Siis soovivad nad teada saada ega neid sama saatus ei taba. Uuringute läbimine ja isiklik vestlus arstiga nelja silma all, annab kindlust juurde. Südamerahu - inimene saab oma eluga edasi minna ning arst annab ka nõu, kuidas edaspidi toimida ja mida enda puhul jälgida,“ ütleb dr Kaljusaar.

Lisaks

Terviseauditeid on mitut liiki, neid on ühe – ja kahepäevaseid, rohkem nö kitsamate tervisemurede puhul, mis on ühele või mitmele konkreetsele organisüsteemile suunatud. Nende hinnavahemik on samuti erinev ning täpsemat infot leiab Ida-Tallinna Keskhaigla kodulehel www.terviseaudit.ee. Kristinale tehtud audit oli ühepäevane kardioloogiline terviseaudit, mis läks väga kiiresti ning võttis kokku alla 4 tunni. Terviseauditit saab soovitada kõigile, kes ei ole oma tervist põhjalikult kontrollinud, eriti aga stressirohketel töökohtadel töötavatele inimestele, juhtidele, neile kes sageli lendavad või tunnetavad, et mõni tervisemure hakkab endast märku andma. Kindlasti on tegu võrdlemisi suure väljaminekuga, kuid kas tervise küsimustes saavad kaasaegsed pangatooted appi tulla.

Vaadake lisaks: Mida teha, kui suurem kulutus on vältimatu, aga raha selleks napib?

Lõpetuseks

„Üldiselt jäin selle poole päevaga rahule. Terviseaudit on kiire, ebameeldivusteta ja sobib igaühele. Nagu selgub, tulemused võivad olla üllatavad ja mõtlemapanevad. Eks pean seadma oma tervise suuremasse fookusesse ja kuigi natuke murelik ma olen, siis lõppkokkuvõttes on palju parem saada terviseprobleemi jälile siis, kui ta alles annab endast märku, kui avastada seda juba raskemas faasis. Oma tervise eest tuleb hoolt kanda ja seda ka siis, kui kõik tundub olema veel väga OK“ – soovitab Kristina.

 


Kristina Traks
ajakirjanik

 

Allikad:
Ida-Tallinna Keskhaigla
Tervise Arengu Instituut


Veel artikleid

Arhiiv

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.