Pensionireformiga seoses räägitakse praegu kõige enam kahest võimalusest – kas jätkata kogumist või võtta kogutud raha välja. Kuigi 79% Eesti elanikest leiab, et kogumine on õige viis oma tulevikku kindlustada, on pensioniks kogumise mõistlikkuses ka kõhklejaid ja raha väljavõtmise mõte võib tunduda äärmiselt ahvatlev. Miks siiski peaks kogumist jätkama?
Raha tagavara ajaks, mil sissetulekud vähenevad
Me teame, kui väike on tänaste pensionäride sissetulek, ning loota, et olukord läheb aastate pärast helgemaks, oleks vist enda petmine. Prognoosid näitavad, et I ja II sammas annavad 30–40 protsenti pensionieelsest sissetulekust, mis on nö ellujäämiseks vajalik. Elamisväärseks pensioniks peetakse 70 protsenti enne pensionile jäämist saadud palgast. Lihtsustatult, kui teenida 1000 eurot, siis pensionile jäädes annavad I ja II sammas kokku 300–400 eurot. Kui katkestada II sambasse kogumine, siis ei pruugi ka seda ellujäämiseks vajalikku raha kokku saada. Kes arvab, et pensionile jäädes sissetulek nii oluliselt ei vähene, saab oma pensioniprognoosi ise välja arvutada pensionikalkulaatori abil.
Seega tasub hoolikalt mõelda mitte üksnes tänasele päevale, vaid pikemas plaanis, ja võtta ise oma tuleviku eest vastutus. Teadmine, et olete kogunud raha ajaks, mil tänane sissetulek ei ole enam tagatud, annab teatava kindlustunde.
Ainulaadne ja paindlik kogumislahendus
II sammas on ainulaadne, sest sambasse kogudes läheb iga kuu isiklikule pensionikontole automaatselt 2% koguja palgast, millele lisab riik tööandja poolt makstavast sotsiaalmaksust omakorda 4%. Seega kokku 6% brutopalgast (keskmisest palgast umbes 90 eurot). Ehk lihtsustatult, igale Teie palgast kõrvale pandud kahele eurole lisab riik neli eurot.
Kui astuda kogumispensionist välja, ei suurene koguja palk 2% võrra vaid ainult umbes 1,6% võrra. II sambast väljaastunu suunab edaspidi iga kuu riigieelarvesse ühiseks hüvanguks 4,4% (keskmise palga puhul umbes 66 eurot) ja saab enda arvelduskontole vaid 1,6% (keskmise palga puhul umbes 24 eurot). Võimalus enda kontole igakuiselt lisanduva 24 euroga lüüa oma tuleviku tarbeks avatud pensionfondi lisanduva 90 euro investeerimistulemust on väga keeruline.
Kuna II sammas on nüüd endisest märksa paindlikum kogumislahendus, siis saate ka edaspidi jooksvalt ise otsustada, millal ja kuidas oma pensioniraha kasutada. Kõige parem mõte on hakata II sambasse kogunenud raha kasutama siiski alles pensionieas. Olenevalt sellest, kas soovite pensionieas võtta kogu summa välja ühe korraga või mitme osana, tuleb tasuda tulumaksu kuni 10 protsenti.
Kas pensionifondide raha põleb?
Aeg-ajalt võib uudiste põhjal tunduda, et pensionifondides raha põleb, inflatsioon ületab pensionifondide tootlust ja madratsi all oleks raha hoida turvalisem.
Vastavalt Rahandusministeeriumi arvutustele on pensionifondid oma tegevuse algusest 2002. aastal edestanud Eesti inflatsiooni ehk põlemise asemel on kogutud raha kasvanud. Fondide lõikes on olukord erinev, kuid näiteks kõik oma tegevuse algusest aktsiatesse investeerinud SEB pensionifondid on vara kasvatanud inflatsioonist kiiremini.
Üldistavaid pealkirju lugedes tasub esmalt vaadata, kuidas on läinud konkreetselt teie pensionifondil, sest pilt võib olla erinev. Kui fond ei ole täitnud teie seatud kogumiseesmärki, tasub kontrollida, kas kogute endale sobivaimas fondis – kas selle fondi riski ja oodatava tulu suhe toetab koguja enda eesmärki. Tähelepanu tuleks pöörata ka fondi investeerimisstrateegiatele, mõelda enda riskitaluvusele ja makstavatele tasudele. Hea on teada, et pensionifondides on viimasel ajal toimunud mitmeid positiivseid arenguid – korduvalt on langetatud fondide tasumäärasid ning kaotanud pensionifondide sisenemis- ja väljumistasud. SEB valikus on ka praegu turu madalaima tasuga indeksfond – SEB Pensionifond Indeks 100 jooksvate tasude määr on vaid 0,4%. Lisaks tasumääradele on korduvalt leevendatud fondide investeerimispiiranguid. Kui pensionisüsteemi algusaegadel võisid fondid investeerida tulusamatesse varaklassidesse, näiteks aktsiatesse ainult kuni poole portfellist, siis nüüd on olemas paindlik võimalus paigutada kogu vara tulusamatesse aga ka riskantsematesse varaklassidesse. Selline võimalus rõõmustab eelkõige pikema kogumisperioodiga nooremaid investoreid.
Oma investeeringute pärast ei tasu muretseda
Õigustatud on ka II samba pensionifondi jääjate küsimus – kuidas fondihaldur tagab parimad kasvutingimused II samba rahale? SEB kliendid reformi valguses oma vara pärast muretsema ei pea, sest SEB jätkab klientide varale parimate investeeringute otsimist. Samuti ei pea muretsema, kui osa II samba varast välja võetakse. Pensionikoguja varade väärtust mõjutab eelkõige siiski väärtpaberiturgude käekäik ja võimalikud hinnakõikumised, mitte fondist väljamakstav raha.
HEA TEADA:
• Enne pensioniiga II sambast väljavõetavalt summalt tuleb tasuda 20% tulumaksu.
• Raha saab välja võtta üksnes korraga, osade kaupa enne pensioniiga raha väljavõtmine ei ole võimalik.
• Raha ei saa kohe kätte. II samba raha makstakse välja kõige varem 5 kuud peale avalduse esitamist.
• Raha välja võttes ei saa järgmised 10 aastat enam II sambasse koguda. Sellel perioodil kaotate ka riigipoolse panuse oma II sambasse.
Triin Messimas
SEB Life and Pension Baltic Eesti filiaali juht
