Aina enam räägivad ettevõtjad ja poliitikud II pensionisamba vabatahtlikuks muutmisest. Küsisime SEB Marketsi juhi Kristofer Vähi käest, millised võiksid olla alternatiivsed investeerimisvõimalused seniste pensionifondide kõrval.
Pensionifondid on hea investeerimisvõimalus, sest investeerida saab väikeste summadena ning investeerimine toimub pensioni koguja jaoks automaatselt – tal ei ole vaja pensionikogumiseks eriteadmisi investeerimisest. Piisab vaid, kui aeg-ajalt üle vaadata, kuidas pensionivaral läheb. Lisaks raha kogumisele II ja III samba pensionifondidesse leidub aga veel mitmeid rahapaigutamise viise alates kinnisvarast lõpetades aktsiate ostmisega.
Lugege lisaks: "Põnev avastus: kuidas ajuimpulsid juhivad finantskäitumist"
Üks on selge − rahasumma pangakontole seisma jätmine tänastes majandusoludes pole kuigi mõistlik mõte – tähtajaliste hoiuste intressimäärad on nii madalad, et need ei kata ära inflatsiooni. Ehk et pikemas plaanis hoiusel seisva raha väärtus lihtsalt sulab nagu lumi kevadise päikese käes. Seega tulekski mõelda, kuidas raha enda heaks „tööle“ panna. Siin aga on juba palju erinevaid võimalusi ning igal neist on nii plusse kui ka miinuseid. „Inimesed tahavad kiiresti rikkaks saada. Üldiselt on nii, et kiiresti on pigem lihtne vaeseks jääda, seevastu aeglaselt on reaalne rikkaks saada. Mõõdukas tootlus ja liitintressi võlud on need, mis hakkavad mõjuma pikema ajaperioodi jooksul,“ ütleb Kristofer Vähi.
Erinevad investeerimisvõimalused
Kinnisvara.
Kinnisvarasse investeerimine tundub väga ahvatlev, kuid see vajab suurt algkapitali. Keskmiselt on Eesti inimesel II sambasse kogunenud 6000 eurot ja see ei ole piisav kinnisvara soetamiseks. Samuti peab kinnisvaraomanik arvestama sellega, et vara haldamine on energiamahukas töö. Üürikorteri või korterite haldamine on suurem töö, kui see välja paistab – üürnikke on väga erinevaid, kortereid on vaja aeg-ajalt renoveerida, samuti peab omanik oskama tulusid deklareerida. Kinnisvara peetakse küll väga kindlaks investeeringuks, kuid reaalsuses on võimalik ka olukord, kus sul ei ole üürnikku (ega tulu).
Lugege lisaks: "Millal on parim aeg investeerimisega alustada?"
Kinnisvarasse investeerimine ühisrahastuse kaudu
nõuab turu head tundmist ja asjasse pühendumist. Pluss on see, et te ei pea tegelema vaja haldamisega ja riskid on rohkem hajutatud. Samas peab oskama projekte hinnata, teha neile taustauuringut, teil peab olema investeerimisstrateegia ja know-how. Et see tekiks, kulub aega.
Lugege lisaks: "5 näitajat, mida iga investor peaks jälgima"
Üksikaktsiad.
Nendesse investeerimise miinuseks on suured tehingukulud, sellepärast ei sobi aktsiate ostmine igakuiseks väikeste summadega investeerimiseks. „Risk üksikaktsiatega on väga suur ja huupi aktsiate valik on hasartmäng. Olgugi, et seal taga on pärisettevõtted ja pärismajandus, mis pikas plaanis kasvab, siis praktikas on näha, et vaid väike osa aktsiatest toob suure tootluse, samas on suurem osa nullis või miinuses. Näiteks USAs uuriti 26 000 börsiettevõtet ja selgus, et parimad 4 protsenti neist on ligi 100-aastase ajaloo jooksul toonud kogu börsi tootluse ja vaid 42 protsenti on üldse jäänud plussi. Neid nelja protsenti on pea võimatu reaalajas välja valida,“ selgitab Vähi.
Lugege lisaks: " Säästmine või investeerimine, kumba eelistada?"
Investeerimisfondid.
Aktiivselt juhitud investeerimisfondi kulud on samas suurusjärgus nagu pensionifondil, ütleb Vähi. „Need on minu hinnangul enamikele inimestest parimaks ekvivalendiks praegustele pensionifondidele. Just selle tõttu, et regulaarselt väikeste summadega investeerides jäävad neil kulud ikkagi väikeseks ja nendesse investeerimine ei nõua inimeselt spetsiifilisi teadmisi,“ sõnab ta. „Kõik muud investeerimisvõimalused nõuavad juba rohkem aega ja energiat.“
Lugege lisaks: "Kaspar Papli (22): vanemate poolt kogutud raha pani aluse tõsisele investeerimishuvile"
Börsil kaubeldavad fondid ehk ETFid.
Need on oma olemuselt kui korv erinevaid väärtpabereid. „Ka väga hea alternatiiv pensionifondidele − saab ühe ostuga kätte terve hulga börsiettevõtteid ning sellega ka riskide hajutatuse. ETFidel on madalad halduskulud, sest puuduvad fondihaldurid. Valida saab kas regiooni või temaatika põhjal. Samas võib asja keerulisemaks teha just suur valikuvõimalus, sest erinevaid ETFe on tuhandeid. ETFidesse investeerimine nõuab mõningasi investeerimisalaseid algteadmisi, kuid ei ole tegelikult ajamahukas ja neile, kes on asjast huvitatud, on see mõistlik viis investeerimiseks,“ sõnab Vähi.
Lugege lisaks: "Viis sammu, mis annavad tulevikus rahalise kindluse ka saja-aastasele"
Kristina Traks
vabakutseline ajakirjanik
Enne investeerimisotsuse tegemist palun tutvuge hoolikalt toote kohta avalikustatud teabega, sh tingimuste ja fondi prospektiga. SEB toodete kohta leiate teabe SEB kodulehelt www.seb.ee , teiste fondide kohta www.pensionikeskus.ee. Vajadusel registreeruge nõustamisele SEB kodulehel www.seb.ee.
Eeltoodud teavet ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena. Samuti ei või siin esitatud andmeid ja seisukohti käsitada pakkumise või soovitusena lepingu sõlmimiseks.
Fondi varasem tootlus ja tegevus ei ole lubadus ega viide fondi tuleviku tootluse või tegevuseesmärkide täitmise kohta. Fondi investeerimisega kaasnevad riskid ja võimalused, mis võivad tuua nii kahjumit kui kasumit, investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud.
