SEB pensionivalmiduse uuringust selgus, et Eesti naised on pensioni saabudes võrreldes meestega majanduslikult vähem kindlustatud. Tuleb välja, et naiste säästud III samba pensionifondides on keskmiselt 18,5% meeste säästudest väiksemad. Miks see nii on?
Pensionieale lähenev naine on küll kõige aktiivsem säästja, kuid paraku on siis muretu pensionipõlve kindlustamiseks juba hilja: lühikese aja jooksul ei jõua ta koguda piisavat kapitali.
„Naised on rahaasjades vastutustundlikud ja mõtlevad ka pensionieale, investeerides pensionisammastesse meestest parema meelega. Ometi on pensioniea alguseks naiste rahaline kindlustatus meestega võrreldes palju väiksem,“ sõnab SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin. „Siin on mitu mõjurit, alates naiste väiksemast riskitaluvusest kuni pikema elueani. Eesti naine hakkab pensioni peale mõtlema alles siis, kui kõik tema pere ja lastega seotud vajalikud kulud on kaetud. Seda aga juhtub teatavasti harva.“
Lugege lisaks:"Et 100 eurot ei jääks tulevikus puudu"
Palgalõhest saab pensionilõhe
Eesti naiste ja meeste palga vahel haigutab ligi 30% lõhe meeste kasuks. Kuna pension on seotud palga suurusega, saab praegusest palgalõhest tulevikus pensionilõhe. Samuti on pensioni arvutamisel aluseks tööstaaž, mis on naistel on lastega kodus oldud aja võrra väiksem.
Üldjuhul taluvad naised ka riske vähem, eelistades konservatiivsemaid investeerimisvõimalusi. See tähendab kesisemat intressitulu. Uuringust tuli välja, et kuni 50-aastased naised kasutavad võrreldes meestega aktiivseid, pensioni väärtust kasvatavaid fonde umbes 5% vähem.
Enne pere ja alles siis mina ise
Tüüpiliselt on naisele kõige tähtsam tema pere ja lapsed. Nende heaks on ta valmis panustama sageli lausa enda arvelt. Nii on üsna loogiline, et pensioniks säästmist alustab naine hiljem kui mees – keskmiselt on vahe neli aastat. Mida lühemaks aga jääb kogumise aeg, seda vähem saab inimene kasutada liitintressist tulenevat positiivset efekti. Pealegi on naiste säästusummad kasinamad, sest nende palk on sageli väiksem.
Küsitlusele vastanud naistest paneb 43% iga kuu pensioniks kõrvale 20–50 eurot ja vaid 37% säästab üle 100 euro. Ootuspäraselt on kõige aktiivsemad pensionipõlveks valmistujad kõrgepalgalised, kõrgema haridusega ja suuremates linnades elavad inimesed.
Lugege lisaks: „Põnev avastus: kuidas ajuimpulsid juhivad finantskäitumist“
Pikem pensionipõlv, kuid suurem kitsikus
Naised on pikema eluea tõttu kauem pensionil: Statistikaameti andmetel on Eesti naiste keskmine oodatav eluiga sünnimomendil ligi 82 ja meestel 73 aastat. Seega jaguneb naistel pensioniks säästetud kapital pikema aja peale, mistõttu neil tuleb kuu arvestuses kitsamalt läbi ajada.
Demograafilises vaates saabub Eestis raskeim hetk siis, kui pensionile lähevad nüüdsed 40-aastased. Kui praegu on meil pensionäre neljandik rahvastikust, siis 20 aasta pärast juba 40% elanikkonnast.
Lugege lisaks: „Pane raha enda heaks tööle“
Mida saab naine praegu teha?
Kasutage ära oma loomuomast vastutustundlikkust ja ärge jätke iseenda tuleviku kindlustamist kõige viimasele kohale. Ei ole õiglane loota pensionipõlves ka laste abile. Nemad peavad nimelt kandma oma laste kasvatamisel kõige suuremaid kulutusi sel ajal, kui teie olete pensionieas.
Kasutage liitintressi võlusid ja pange pensionisambad kasvama võimalikult vara. Kui te juba kogute pensionifondi raha, siis hoidke selle kasvamisel silm peal ja vajaduse korral muutke investeerimisstrateegiat. Alati ei ole mõistlik panustada kõige konservatiivsematesse fondidesse.
Kui Teie ei kontrolli oma raha, siis kontrollib raha Teid
Kristina Traks
vabakutseline ajakirjanik
Eeltoodud teavet ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena. Samuti ei või siin esitatud andmeid ja seisukohti käsitada pakkumise või soovitusena sõlmida leping.
SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. III samba kindlustustooteid pakub SEB Elu- ja Pensionikindlustus.
