Pärast eelmise aasta head pensioniinvesteeringute tootlust tuletab koroonaviiruse puhang meelde, et finantsturud võivad tõusude kõrval ka langeda. Meie ekspertidel on siiski rahustav sõnum: pikaajalises vaates ei ole ka käesoleva kriisi mõju pensionidele nii dramaatiline, kui võiks oodata.
Kuigi väärtpaberite hinnad kriiside või turulanguse perioodidel langevad, siis reeglina taastuvad nad aja jooksul ja koos pikaajalise majanduskasvuga kasvab ka ettevõtete väärtus ja aktsiate hinnad. Regulaarne igakuine investeerimine hajutab ka ajastamise riski ehk teisisõnu ei investeeri te pensionisääste ühel hetkel vaid ühtlaselt ajas, saades kasu soodsamatest ostuvõimalustest kriiside ajal.
Paljud meie seast tunnevad ärevust oma pikaajaliste säästude ja investeeringute, eriti pensioni üle. Seepärast vastame siin mõnele viimasel ajal enim esitatud pensioniteemalisele küsimusele.
Kas ma kaotan oma pensioni selle majanduskriisi tõttu?
Globaalne majanduslangus mõjutab praegu meie pensionisääste, kuid fondidel, mis on mõeldud pikemaajaliseks säästude kogumiseks, on taastumiseks tugevad eeldused.
Meie fondid (s.h pensionifondid) on majanduskriise ka varem kogenud ja tõestanud, et nad suudavad pärast lühiajalist kahjumit saavutada pikas perspektiivis positiivse tootluse, mis kasvatab kliendi pensionit ning kaitseb tema sääste inflatsiooni eest.
Ajutine aktsiahindade kukkumine ei tähenda, et tulevikus pensionid vähenevad. Praegune väärtuse langus võimaldab pensionifondidel aktsiaid osta odavamalt, mis tõenäoliselt toob kliendile aja jooksul suuremat kasu ja head tootlust.
SEB Pensionifonde haldavad oma ala parimad eksperdid ning kasutame ka Põhjamaade investeerimiskogemusi ja -teadmisi. Meie fondid on kujundatud nii, et järjepidev kogumine kogu tsükli vältel aitab jagu saada negatiivse tootlusega aastate mõjudest.
Kuidas mõjutab koroonaviirus minu pensionisääste?
Viimasel ajal on maailma rahaturgudel domineerinud äärmuslik pinge, mille põhjuseks on Covid-19 pandeemia ja investorite mure selle mõju pärast maailmamajandusele. Globaalsed aktsiaindeksid ja riskantsemate väärtpaberite hinnad on seetõttu märkimisväärselt langenud.
Kuna pensionifondid investeerivad pikaajalise tootluse saavutamiseks, paigutavad nad suure osa varast ülemaailmsete ettevõtete aktsiatesse, mis on pikas perspektiivis kõrgeima tootlusega varaklass. Seetõttu mõjutavad globaalse aktsiaturu muutused ka pensionifondide tootlust.
Enamik aktsiainvesteeringutest on pikaajalised ja neil on aega taastuda. Praeguses lühiajalises plaanis langeb osakute väärtus enim kõige riskantsemates fondides, milles võiksid oma pensionit koguda inimesed, kel on pensionile jäämiseni ka rohkem aega, mille jooksul saab fondiosakute väärtus pärast langust uuesti taastuda ja kasvada.
Kui pensionieale lähemal olijad on paigutanud oma vara rahulikumatesse pensionifondidesse, on ka nende pensionivara languse suhtes vähem tundlik. Sellised fondid investeerivad vähem kõikuvatesse finantsinstrumentidesse, näiteks valitsuse võlakirjadesse, mis muudab need pensionifondid stabiilsemaks. Kui aga lähenete praegu pensionieale ja teie fondiosakute väärtus on majanduslanguse ajal märkimisväärselt kahanenud, siis võiksite oma investeeringute väljavõtmist edasi lükata, andes neile aega taastumiseks.
Miks turg koroonaviirusele nii valuliselt reageerib?
Tegemist on paljuski psühholoogilise aspektiga. Turg reageerib alati tugevalt ebakindluse teguritele: olukorda, kus tundmatu viirus levib kiiresti, on väga raske hinnata. Viirus jõuab enamikku riikidesse. Tehased ei tööta, terved linnad ja riigid on karantiinis, välisreisid on lõpetatud, piirid suletud jne. Säärane olukord kahandab ettevõtete kasumit ja kasvu ning suurendab tööpuudust.
Just ebakindlus on juhtivate turgude langust hoogustanud. Kriisi põhjuseks ei ole rahaturu suur langus, vaid konkreetse pandeemiaga seonduv ehk väiksem tarbimine ja ettevõtete halvemad tulemused.
Maailmamajandusele annaksid positiivse tõuke keskpankade meetmed, mõnes riigis on valitsus neid juba rakendanud. Enamik valitsusi ja keskpanku on hästi varustatud ning suudavad aidata. Praegu me lihtsalt ei tea, millal pööre paremusele tuleb.
Kui tugevaks võib kujuneda koroona pandeemia mõju rahaturgudele?
Ajalooliselt on mõnel perioodil aktsiaturg kukkunud üle 50%. Samas ei tea praegu keegi, kuidas sel korral läheb. Kuid enamasti kriisi mõju nõrgeneb ja aktsiaturg taastub kiires tempos, sest pikas perspektiivis on turgudel tavaks kasvada.
Iga kriis on ainulaadne, nagu ka selle kestus ja sügavus. Majanduse edasist kulgu mõjutab see, kui pikaajaliseks viiruse levik kujuneb ning kuidas riigid, valitsused ja elanikud tulevastele uudistele reageerivad.
Potentsiaalseid stsenaariume on mitu. Meid võib ees oodata jätkuva ebakindluse aeg ja aktsiaturgude edasine langus. Teise võimaliku stsenaariumi järgi naasevad nii majandus kui ka turud tavapärasema arengu juurde juba ühe või mitme kvartali jooksul – sel juhul võivad leevendusmeetmed ja vajadus kaotatu tasa teha tulevikus börsidel varakasvu kiirendada.
Eeltoodud teavet ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena. Samuti ei või siin esitatud andmeid ja seisukohti käsitada pakkumise või soovitusena sõlmida leping. SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. III samba kindlustustooteid pakub SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal.
