Kui kõrget pensioni ootavad Eesti elanikud?

Meil on iga päev palju edasilükkamatuid toimetus, mistõttu sageli ei planeerita oma rahaasju pikemalt ette. Vahel tasub aga aega võtta ja mõelda, milline on elu mitmekümne aasta pärast ja milliseks kujuneb tulevikus pensionipõlv. SEB 2016. aasta pensionivalmiduse uuringust selgus, kuidas Eesti elanikud pensioniks valmistuvad.

I ja II pensionisambast soovitakse saada üle 80% pensionieelsest palgast

SEB pensionivalmiduse uuring näitas, et ootused tulevase pensioni suhtes on kõrged. Paljud Eesti elanikud arvavad, et I ja II pensionisamba abil laekub neile kõrgem igakuine sissetulek, kui see tegelikult tulevikus on. Kõrgete ootuste tõttu ei tunta, et peaks ise täiendavalt pensionipõlve kindlustamiseks midagi ette võtma. Inimesed vanuses 30–55 tahaksid, et nende väljamaksed pensionisammastest annaksid suurema sissetuleku kui 80% pensionieelsest sissetulekust, kuid arvatakse, et tegelikult hakkab see olema umbes pool pensionieelsest sissetulekust (joonis – numbrid tulpadel näitavad protsenti pensionieelsest palgast).

Arvan, et saan ...

Sooviksin saada ...

Tegelikult annab I ja II sammas umbes 40% pensionieelsest sissetulekust

Allikas: SEB Pensionivalmiduse uuring 2016

Reaalne ootus I ja II sambast saadava pensioni puhul oleks keskmise sissetulekuga inimesel aga ligikaudu 40% pensionieelsest palgast. See tähendab, et pensioniikka jõudes võib inimeste kindlustunne olla soovitust tunduvalt madalam.

Mida teha, et tulevase pensioniga rahule jääda?

Loodetakse alternatiivsetele võimalustele

SEB pensionivalmiduse uuringu andmetel väidab 40% elanikest end kursis olevat, kuidas nende pension kujuneb ja kui suurt sissetulekut on tulevikus oodata. 60% usuvad, et nad suudavad endale tagada piisavalt suure pensioni. Paljud plaanivad toetuda sellistele võimalustele nagu ettevõtlus, kinnisvara rent ja müük või pensionieas töötamine.

Sellegipoolest, kui küsida sissetulekute kohta äsja pensionile jäänud inimestelt, siis nende sõnul ei tasu ainuüksi alternatiividele lootma jääda. Kuigi nende olemasolu on kiiduväärt, aitab väga hästi riske maandada ka sihipärane kogumine. Mõistlik ongi hoida tuleviku kindlustamiseks varuks mitu varianti.
 

30-39 aastased

40-49 aastased

50-59 aastased

pensionärid

Ettevõtlus

Üle poolte 30ndates inimesest näeb oma pensionilisana eraettevõtlust. Samas on sellele alternatiivile lootmine 50ndasse jõudes juba oluliselt langenud.

Säästud

Säästmise olulisus vanuse kasvades tõuseb. 27% Eesti elanikest väidab, et kogub pensioniks. Vaid 14% kogub regulaarselt, säästes igakuiselt 100 eurot.

Kinnisvara müük/rent

65% kinnisvarainvesteeringu eelistajatest on kõrgemapalgalised inimesed. Kuigi kinnisvarasse investeerimine tundub paljude jaoks toimiv alternatiiv, siis pensioniikka jõudes saavad sellest kasu tegelikkuses väga vähesed.

Investeeringud

Investeeringutele loodavad pigem suurema sissetulekuga inimesed. 47% neist, kes plaanivad pensionieas end investeerimistulust ära elatada, teenivad praegu üle 1500 euro.

Pere toetus

25% tööl käivatest inimestest toetavad oma vanemaid rahaliselt umbes 150 euroga kuus. 35% äsja pensionile jäänud inimestest elab oma lastega koos.

Töötamine pensionieas

Suur osa tööealistest plaanib jätkata töötamist ka pensionieas, samas kui äsja pensionile jäänud inimestest töötab edasi vaid 52%. Osaliselt võib selle põhjuseks olla, et muid võimalusi lihtsalt ei ole.

Tööandjapension

Keskmiselt umbes kolmandik inimestest ootab, et tööandja toetaks tema pensionipõlve kindlustamist. Samas vaid vähesed Eesti ettevõtted panustavad lisaks oma töötajate pensionisse.

Allikas: SEB Pensionivalmiduse uuring 2016

Sissetuleku langusega on keeruline leppida

Pensionivalmiduse uuringu raames küsitleti muu hulgas ka hiljuti pensionile jäänud inimesi. Suur hulk (66%) pensionäridest teadis juba varem, et pensionieas sissetulek langeb, ja 55% pensionäridest tunnistas, et väiksema sissetulekuga on keeruline toime tulla ning leppida.

26% äsja pensionile jäänutest arvab, et oleks pidanud pensioniks rohkem valmistuma ning raha koguma. Sissetuleku langus vähendab pensionieas võimalusi nautida elu endisel viisil. Keegi ju ei soovi loobuda oma igapäevaelu mugavustest ja harjumustest – soovime jätkata kindlaks kujunenud elustandardit ka kõrgemas eas.

Pooled Eesti elanikest tunnevad end ebakindlalt, kuna nad ei tea, kas neil on terve pensioniperioodi jooksul piisav sissetulek või mitte. Seega tasub oma tulevase pensioni suurusega kindlasti kursis olla, et vajadusel leida aegsasti täiendavaid kogumisvõimalusi.

Getter Orusalu
vabakutseline ajakirjanik