Liialdamata võib öelda, et käimasolev viiruspandeemiast põhjustatud majanduskriis oli üks enimoodatud kriise. Keegi ei arvanud, et kriisi tekitab just haiguspuhang, kuid tõsiasi, et eelmisest kriisist hakkas mööduma kümme aastat, muutis kriisikuulutajate sõnumid viimastel aastatel üha valjemaks. Kuna kriisiootajad ootasid ja valmistusid eelmise finantskriisi laadseks sündmuseks, siis ei oldud nüüdseks olukorraks valmis.
Mõnedel investoritel oli meeles eelmine SARS-viiruse puhang Aasias aastatel 2002-2004 ning kuna tookord ei toonud see maailmamajanduses kaasa midagi märkimisväärset, oli ka esialgne reaktsioon lõppenud aasta jaanuaris ja veebruari alguses õlakehitus. Veebruaris vallandunud paanika tuletas investoritele meelde, et kõrgema tootluse jahtimisega kaasneb ka kõrgem risk.
SEB Pensionifondid on teinud tasa kevadise koroonakukkumise
Hoolimata väljakutseid pakkunud aastast lõpetasid kõik SEB pensionifondid aasta positiivsete tootlusnumbritega. Lõppenud aasta tootlused ei saa küll vastu eelmise 2019. aasta rekorditele, kuid oleme tasa teinud kogu kevadise koroonakukkumise ja plusspoolel on nii konservatiivsemad kui riskantsemad fondid. Tagantjärele tuleb tunnistada, et me ei uskunud turgude nii kiiret ja jõulist taastumist. Me ei ehmatanud end kevadises kriisis siiski soolasambaks ega müünud suurest hirmust positsioone rahasse. Pikaajalisel investeerimisel on vajalik säilitada külm närv ja vaadata läbi hetke müra kaugemale tulevikku.
Eksperiment, millest on hoidutud kõikides riikides peale Eesti
Vale oleks öelda, et lõppenud aasta oli pensionifondidele kerge. Möllava pandeemiaga paralleelselt lõhestas Eesti avalikkust pensionireform. Fondidele tähendas see vähemlikviidsete kodupiirkonna investeeringute ootele panemist ning palju energiat läks ka reformi üksikasjade virvarris orienteerumisele ning klientide ja meedia päringutele vastamisele. Eesti pensionireformis on mitmeid positiivseid algatusi – laiemate investeerimisvõimaluste loomist läbi pensioni investeerimiskonto ja liberaalsemat raha väljavõtmise võimalust pensionieas toetasid praktiliselt kõik osapooled. Eesti Panga, Rahvusvahelise Valuutafondi, majandusteadlaste, ligi poolte riigikohtu kohtunike ja paljude teiste osapoolte kriitika oli suunatud pensionireformi selle osa vastu, mis võimaldab suvalisel hetkel pensioniks suunatava maksuraha ära kulutada – eksperiment, millest on hoidutud kõikides riikides peale Eesti.
Hoolimata väljakutsetest vaatavad SEB pensionifondid tulevikku optimistlikult. Viirusepuhangu möödumine koos suure hulga majandustesse süstitud rahaga loovad investeeringutele soodsa pinnase. SEB hinnangul on järgneva 12 kuu lõikes rohkem potentsiaali riskivaradel nagu aktsiad, kuid märkimisväärset intressitõusu ei pea kartma ka võlakirjaturud (intressimäärade tõus tähendab olemasolevate võlakirjade hinna langust). Oleme lisanud investeeringuid, mis peaksid hästi käituma veidi kiireneva inflatsiooni tingimustes. Tasapisi kogub populaarsust ja varasid meie kõige uuem fond SEB Pensionifond 100, mis võib aktsiatesse investeerida kuni 100% ning kus plaanime aktsiate osakaalu viia kuni 110% piirini (st lisame väikese võimenduse), kui meie uued tingimused saavad alanud aastal heakskiidu.
Ebasoodsad tingimused raha väljavõtjatele
Meie portfellid on likviidsed, mis võimaldab soovijatele raha välja maksta ilma fondidesse jääjate huvisid kahjustamata. Kuna raha väljavõtmise tingimused on üsna ebasoodsad (kohe rakenduv tulumaks 20% ning 10 aastaks riigipoolsetest 4% maksetest loobumine), arvame, et raha väljavõtjate hulk jääb esialgsete küsitlustega võrreldes väiksemaks. Väiksemate regulaarsete summade investeerimisel jäävad pensionifondid tulevikuks säästmisel endiselt kõige odavamaks ja efektiivsemaks vahendiks. Korduvalt langetatud fondide tasumäärad, leevenenud investeerimispiirangud ning 18 aastaga lisandunud kogemused loovad hea eelduse raha kasvatamiseks tulevikus.
SEB muudab kõik oma aktiivselt juhitud pensionifondid roheliseks ja see ei tule tootluse arvelt
Jätkame vastutustundlike investeeringutega (sh roheinvesteeringutega). SEB ei muuda roheliseks vaid ühte fondi, vaid investeerib vastutustundlikult kõigis aktiivselt juhitud fondides. Lisaks keskkonnahoiule sisaldab vastutustundlikkus veel korras suhteid töötajatega, klientidega, äripartneritega ja ühiskonnaga laiemalt. Meil on töös vahendid, mille abil hakkame pensionifondide vastutustundlikkuse skoori hindama ja avalikustama. Lõppenud aastal lisasime portfellidesse näiteks Altumi rohelised võlakirjad, roheenergia arendaja Ignitise aktsiad ja võlakirjad, Amundi sotsiaalselt vastutustundliku võlakirjafondi ja SEB sotsiaalselt vastutustundliku aktsiafondi ning tegime oma esimese investeeringu Eesti metsamaasse läbi Birdeye fondi. Kõigi uute investeeringute kaalumisel on vastutustundlikkuse hindamine üks osa meie analüüsist. Oleme kindlad, et vastutustundlik investeerimine ei tule tootluse arvelt, vaid vastutustundlikkus toob ka parema investeerimistulemuse.
Endriko Võrklaev
AS SEB Varahalduse fondijuht
SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. III samba kindlustustooteid pakub SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal. Enne lepingu sõlmimist palun tutvu tingimuste ja pensionifondi prospektiga ning vajadusel registreeru nõustamisele SEB kodulehel www.seb.ee
