Igapäevaste suuremate ostude rahastamiseks, raskemate aegade üleelamiseks või muretumaks pensionipõlveks raha kogumisega algust teha ei ole kunagi liiga vara. Küll võib pensionimõtete pidev edasilükkamine viia olukorrani, kus on juba liiga hilja ree peale saada.
SEB uuringud näitavad, et 22 protsenti inimestest paneb raha mustadeks päevadeks kõrvale – et oleks, mida võtta, kui tekib vajadus finantsiliselt rasked ajad üle elada. Vaid 4 protsenti küsitletutest paneb raha täiendavalt kõrvale selleks, et pensionipõlv oleks muretum.
Reaalsus on, et suur osa inimestest ei mõtle rahatagavara kogumise peale ja levinuim põhjendus on, et midagi ei jää kõrvale panemiseks üle. Tänapäeva tarbimisühiskonnas kõlab see usutavalt, sest alati on kaubanduses mõni sooduspakkumine, millest on raske kõrvale vaadata. Tahtekindlatel inimestel võib aga eesmärke püstitades õnnestuda kulusid kokku hoida, mõnestki toredusest loobuda ja kuu lõpuks rahuloluga nentida, et rahaliselt on suudetud plusspoolele jääda.
Ühekordne kogumisotsus on parem kui mitte midagi. Sellel juhul pannakse raha kõrvale kuu lõpus, kui palgast on õnnestunud midagi järgi jätta. Kaubamajade aeg-ajalt hullutavate sooduskampaaniate kõrval on seda küll vahel raske teha, aga nii ongi säästmisrõõm palju suurem. Võit on kolmekordne: otsus tuleb langetada vaid korra, teiseks jääb tõenäoliselt mittevajalik sooduskaup ostmata ja kolmandaks võite olla endaga rahul, et kaitsete end tuleviku ootamatuste eest, sest kogutud säästud võimaldavad neist jagu saada. Kahjuks on tavapäraselt kuu lõpuks raha ära kulunud ja tuleb taas nentida, et säästmisega ei õnnestunud algust teha.
Tõhusam võimalus oleks eelarvet planeerides kindlaks määrata säästmismäär ehk summa, mis soovitakse sissetulekust kõrvale panna ja see raha kohe pärast palgapäeva igasuguste ahvatluste vältimiseks kanda näiteks eraldi kontole. Mõte on selles, et kuud mitte ei lõpetata, vaid alustatakse säästmisega ja soovitud summa pannakse kindlalt kõrvale. Näiteks 1000eurose brutopalgaga töötaja kogumiskontole laekuks viie protsendi säästmisel iga kuu 39 eurot, mis teeb aastaga kokku 468 eurot. See ei ole väike summa.
Kuidas muuta säästmine harjumuseks?
- Võite jätta säästetud raha oma tavalisele arvelduskontole, jäädes lootma, et suudate järjekordsele kaubanduskeskuse sooduspakkumisele „ei“ öelda ja kogutud summat suurendada ka järgmiste kuude rahaliste säästuvõitudega.
- Kui vastupanuvõime võib alt vedada, oleks targem mõelda mõnele kogumistootele, mis aitab regulaarselt raha n-ö silma alt ära panna.
- Kindlasti aitab kogumisharjumise tekkele ja kogumistoote valikule kaasa kindla eesmärgi seadmine – on selleks siis reisiraha kogumine, mõne suurema asja ostmine või näiteks pensionieas elujärje parandamine.
- Otsustage, kui palju soovite kuu sissetulekust säästa ja suunake see raha kohe näiteks kogumishoiusele.
Igapäevaste ostuotsuste kõrval on pensionieaks raha kõrvalepanemine tõsisem teema, kuid tihti hakatakse sellele mõtlema liiga hilja. SEB kliendianalüüsist selgub, et eestlased hakkavad täiendavale pensionikogumisele mõtlema üldiselt pärast 40. sünnipäeva saabumist (meeste keskmine vanus III samba sõlmimisel on 44,8 ja naistel 47,4). Naiste osakaal kolmanda samba klientide seas suureneb vanusega, märgatavalt just vanuses 40–60, mil lapsed on suured ja muud kohustused laenude ja liisingute näol hakkavad lõppema.
Vanusega kasvab ka lõhe meeste ja naiste keskmise III samba mahtude osas. Suurim vahe tekib vanusevahemikus 31-40 ehk ajal, mil naised on hõivatud lastekasvatamisega ega osale aktiivselt tööjõuturul.
Mida varem raha kõrvalepanekuga alustada, seda rohkem raha on võimalik pensioniks koguda. Ka väikeste summade kogumine aitab tulevikku helgemalt näha. Õnneks on tänapäeval erinevaid kogumisviise väga palju ja tõenäoliselt leiab igaüks endale sobivaima lahenduse.
Jaanika Reinmann
SEB Elu- ja Pensionikindlustuse turundusjuht
