Pensionireform toob palju uusi võimalusi ning sellega koos ka murelikke küsimusi. Aeg-ajalt jõuavad meieni päringud, kas fondid/pangad ikka suudavad väljamakseid teha ning ega pensionikogumist jätkavad kliendid väljamaksete tõttu kuidagi kannatada ei saa. Inimeste mured on mõistetavad, sest paljudel meist on olemas heitlike aegade kogemus ja hirm kaotada oma raha on meie ühiskonnale omane. Vaatame aga koos olukorrale otsa ja üritame tekkinud kahtlused hajutada.
Vaadates asja fondide nö köögipoolelt, saame kinnitada, et väljamaksete tegemine ei ole SEB fondides probleem ning meie fondidesse jäävad kliendid võivad end tunda kindlalt. Millega saame sellist kindlust tõestada? Peamiselt eelkõige sellega, et valdav enamik SEB fondide varadest on investeeritud rahvusvahelistesse väärtpaberitesse, fondidesse ja ETF-idesse, millega toimub iga päev aktiivne kauplemine rahvusvahelistel turgudel. Eesti fondide mahud ja müüdavad kogused on rahvusvahelisel turul kui piisk meres ja müüki meie fondide poolt ei panda ilmselt tähelegi, rääkimata sellest, et see võiks turul hindu mõjutada. Taolised varad on soovi korral realiseeritavad paari päevaga, kuid tänane seadus annab meile selleks aega üle viie kuu - saame rahulikult valmistuda ja väljamakstavate summade kogust ette planeerida. Pidades silmas fondidesse jääjate huvisid, ei müü me varasid ka liiga varakult, sest sellisel juhul tähendaks suur raha hulk fondis teenimata jäävat tulu finantsturgudelt.
Sõltuvalt fondist suudame vajadusel viie päevaga probleemideta müüa 85-100% fondi portfellist ehk valdava enamiku. Vähesel määral on SEB portfellides ka vähemlikviidseid paigutusi, kuid me ei ole sunnitud neid investeeringuid müüma
Keskmise palgaga lahkuja kaotab 10 000 eurot, kahekordse keskmisega – 20 000
Viimaste sündmuste valguses arvame, et tegelik II pensionisambast väljujate hulk jääb võrdlemisi madalaks ega puuduta kõiki, kes seda esialgu erinevates küsitlustes väljendasid. Eelkõige arvestame siinkohal asjaoluga, et väljujad kaotavad tulumaksus ning samuti jäävad vähemalt kümneks aastaks ilma võimalusest saada enda kontole 4% riigipoolseid sissemakseid. Meie arvutuste kohaselt jääb keskmise palgaga teisest sambast lahkuja ilma umbes 10 000 eurost – järgmise kümne aasta jooksul ei kanta selle inimese sotsiaalmaksu 4% osa enam tema isiklikule kogumispensioni kontole, vaid see läheb riigieelarvesse. Kahekordse keskmise palga teenija loobub vastavalt umbes 20 000 eurost. Anname pensionikogujatele igakülgselt infot, et tehtav otsus oleks põhjalikult läbi kaalutud.
Fondidesse jääjatele mitmed kasulikud arengud
Lisaks eelöeldule tasub mainida, et praegu toimuv reform ei ole ainuke pensionifondides toimunud muudatus. SEB on viimase kümne aasta jooksul korduvalt langetanud fondide tasumäärasid ning kaotanud pensionifondide sisenemis- ja väljumistasud. Meie valikus on ka praegu turu madalaima tasuga indeksfond – SEB Pensionifond Indeks 100 jooksvate tasude määr on vaid 0,4%.
Lisaks tasumääradele on korduvalt leevendatud fondide investeerimispiiranguid. Kui pensionisüsteemi algusaegadel võisid fondid tulusamatesse varaklassidesse nagu aktsiad investeerida ainult kuni poole portfellist, siis nüüd on olemas paindlikkus kogu vara tulusamatesse aga ka riskantsematesse varadesse paigutada. Selline võimalus rõõmustab eelkõige pikema ajahorisondiga nooremaid investoreid.
Passiivse strateegiaga SEB Pensionifond Indeks 100 on pidevalt ligi 100% aktsiaturule investeeritud. SEB aktiivselt juhitavates pensionifondides riskantsemate varade osakaale muudetakse vastavalt taktikalisele väljavaatele (loe: vastavalt turuolukorrale, et kindlustada klientidele parimat tulusust).
Endriko Võrklaev
AS SEB Varahalduse fondijuht
P.S Järjest olulisemaks on meie kõigi jaoks jätkusuutlik areng ja kliimamuutustega arvestamine. SEB fondide juhtimisel ei piirdu me vastutustundlikkusega ühes rohelises fondis, vaid teadlikult valime jätkusuutlikumaid investeerimisvaldkondi kõikides oma aktiivselt juhitud fondides, vältides ebaeetilisi ja keskkonda saastavaid ettevõtteid ja projekte. Meil on juba praegu umbes 150 miljonit SEB pensionifondide varasid paigutatud nn roheinvesteeringutesse ja tulevikuambitsioonid on tunduvalt kõrgemad
