Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Pension - 16.01.2019
II sammas | pensionikogumine | arvamus

Kas II pensionisammas on lapik?

Kas II pensionisammas on lapik? Foto: Jan Genge, Unsplash

Kes oleks seda arvanud, et pensioniteema muutub samasuguseks usuküsimuseks kui samasooliste abielu või sisserände piiramine. Aga just nii näib see olevat.
Loevad kõlavad loosungid. Tallinna reklaamitulbad on II samba leekides. Kui aga hiljem selgub, et loosungitega esitatud nö faktid ja eeldused ei päde, siis see kõik on hiljem. See tähendab ei lähe enam avaliku arvamuse kujundamisel arvesse. Inimeste ootustega (ja sealjuures enda huvidest lähtuv) manipuleeriv loosung on lendu lastud, kellele neid fakte veel vaja on?

Usuga ongi keeruline vaielda. Võibolla isegi võimatu. Teenusepakkuja esindajatel pole siinkohal mõtet argumente ja fakte esitada, sest need tembeldatakse eos mittesobivaks. Õnneks argumendid ja konstruktiivne kriitika pole jäänud tulemata. Pea 100% spetsialiste (pole seotud II samba teenuse pakkumisega), kes teemasse süvenevad, on tunnistanud, et II samba põlemise argumendid on kas nõrgad, olematud või hoopis valed, aga kas sellest piisab usuküsimuse lahendamiseks. On siis lapik või mitte?

Alustaks väga heast küsimuse püstitusest „minu raha on teie käes ja ma tahan kinnitust, et sellest on mulle kasu“ (esitajaks Art Johanson, 31.10. 18 Postimehes). Et seda õigesti mõõta, tuleb võrrelda kahte tulemust, kas sama raha makstes saaksin parema pensioni I-st või II-st sambast? Põhimõtteliselt esitas sama küsimuse ka Kristjan Järvan, aga tema argumendid, eeldused ja loogika kiskusid pehmelt öeldes metsapoole. Lehepinna kokkuhoiu mõttes ei hakka varem esitatud vastuargumente üle kordama. Tooksin pigem juurde ühe võimaliku hindamismeetodi.

Me kõik tegeleme tuleviku ennustamisega

Esiteks peame aru andma, et me kõik tegeleme tuleviku ennustamisega, võttes aluseks mineviku statistikat. Ehk teisisõnu, võime kõik eksida. Ometi saame küsida õigeid küsimusi ning hinnata, millist stsenaariumi peame tõenäolisemaks ning millist mitte.

I ja II samba hindamisel on kaalukausil kaks peamist tulemust mõjutavat tegurit. I samba puhul, kui suur on kogu raha hulk (sotsiaalmaksu laekumine), mida pensionäride vahel ära jagatakse ning II samba puhul, kui suur on inimese kogutud raha, millest tuleb eluaegne pension osta.
Otse loomulikult on viimase puhul oluliseks näitajaks tootlus, ainuüksi selles võtmes, et kogutav raha ei tohiks aja jooksul väärtust kaotada, aga tootlusest veelgi määravamaks kujuneb kogumisperiood. Teise samba puhul võib mõjufaktoreid välja tuua teisigi, aga ükski neist ei mõjuta lõpptulemust nii suurelt kui kogumisperioodi suhe väljamakseperioodi. Mida pikem on kogumisperiood, seda parem on ka pension. Seda on juba lõpmatuseni korratud, aga vastab ka 100% tõele. Teiselt poolt nõuab see väga pikka pingutust, mis reeglina inimestele ei meeldi.

II samba vabatahtlikuks muutmisega võime kindlad olla, et saame III sambaga sarnase tulemuse, ehk tulemuse, mille mõju pensionitele on suuremas pildis olematu. Miks peaksime olema nii pessimistlikud? Seda näitavad numbrid ja ka igapäevane kogemus. Meil ei ole mõtet loota ja unistada, et üleöö suudame muuta välja kujunenud inimeste käitumismustreid. Ma ei teagi, kumba oleks lihtsam muuta, kas panna noor inimene mõtlema ja tegutsema enda pensioni kindlustamise suunas või muuta rahvastiku juurdekasvu trend positiivseks. Meil tuleb lihtsalt tõdeda, et meie võimu sees, sõltumata loosungist, ei ole kumbki. Nagu tabavalt märkis Hardo Pajula, noorel inimesel peaks midagi viga olema, kui ta mõtleb pensionist.

Tootluse, inflatsiooni, palga- ja majanduskasvu detailides võib lõpmatuseni vaielda, aga kui peaksime tegema täna panuse, kas meil on rohkem alust oodata demograafilise trendi jätkumist või viimati nimetatud teise samba tulemust mõjutavate näitajate arenguid ühte või teist pidi, siis üks, mille peale võib kergemat sorti mürki võtta, on demograafilise trendi jätkumine.
Selle tulemuseks kaugemas perspektiivis oleme olukorras, kus makstes esimesse sambasse 16% palgast, hakkame pensionina vastu saama ca 21% keskmisest palgast (sest ühe pensionäri kohta saab olema 1,3 maksumaksjat). Panustades aga 40-45 aasta jooksul II sambasse 6% palgast, võime arvestada pensioniga ca 12% palgast, kusjuures positiivse reaaltootluse puhul isegi rohkem. Selle põhjal võib väita, et isegi teatud negatiivsete riskide realiseerumisel saaksime sama raha eest II sambast suurema pensioni.

Kuidas süsteem eemalt paistab?

Jah, tootlus on oluline teema, aga sellega maa sisse auku puurides ei suuda me tervikut näha. Eelnevat öeldes ei soovi ma kuidagi tootluse probleemi alahinnata, aga kramplikult tootlusele keskenduses jätame kõrvale olulisemad küsimused. II samba juures on selleks kogumisperiood, kui aga veel suuremalt vaadata, on Eesti pensionsüsteem (I, II ja III sammas kokku) liiga suurelt kaldu I sambas olevate riskide suunas.

Meile meeldib pensionisüsteeme võrrelda kas Soome või Rootsi vastavate süsteemidega. Rootsis näiteks jagunevad süsteemi laekumised kogumise (II ja III sammas) ja jooksva finantseerimise (I sammas) vahel ca 50/50, ehk siis suuremas pildis hoitakse olulisemate riskide suhtes head tasakaalu. Meil on vastav suhe 70/30 jooksva finantseerimise poole kaldu.
Nende arvude taustal, kumma riski realiseerumist me rohkem kartma peaks, kas demograafilise trendi jätkumist või viletsamat tootlust (OECD tabelis)?
Kahtlustan, et kui soovime tulevikus lubatud 40% -se asendusmääraga pensioni saada või isegi rohkem, siis tuleb meil Rootsi kombel süsteemi riskid tasakaalu saada, koos sellega ka rohkem kogumisskeemidesse panustada.

Ei tohiks ka ära unustada, et II sammas on osa riiklikust pensionisüsteemist, mille eesmärk oligi leevendada I pensionisamba demograafilist mõju. Antud eesmärgi saavutamisel ei ole tootlus kõige olulisema mõjuga tegur, mis ei tähenda, et seda ei tuleks vajadusel korda teha. Aasta lõpus jõustunud seaduse muudatustega seda juba tehaksegi.

Lõpetuseks mõte I samba toetajatele

I sambal on kindel roll ka tulevikus, see muutub küll väiksemaks, aga ei kao kuhugi. Esimese samba suurendamist soovijatele tuletaksin aga meelde, et tegemist ei ole rahapuuga, kuigi maksumaksja käest raha küsides võib see nii tunduda. Tuleb lihtsalt endale aru anda, et selle puu juured tungivad tulevikus veelgi sügavamale meie (laste) taskutesse. Kas mitte vastupidist ei peaks tahtma?

 

 


Indrek Holst
SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees

 


Veel artikleid

Arhiiv

Teadlik kogumine viib parema pensionini

Teadlik kogumine viib parema pensionini

  • Asjatundlik nõustamine
  • Isiklik plaan ja eesmärk pensioni kogumisele
  • Terviklikud lahendused pensioni kogumis- ja väljamakseperioodiks

Pensioni kogumisest lähemalt

Jälgige meid

 
S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.