II sambast lahkujatest kavatseb 33% ise raha investeerida ning kõige kõrgem on investeerimisvalmidus nooremates vanuserühmades, ulatudes vastajate puhul üle 50% ja vähenedes investorite vanuse kasvades , selgus 2020. aasta lõpus tehtud SEB uuringus. Omal käel pensioniraha investeerimine pensionisüsteemi väliselt on üks alternatiive oma tuleviku kindlustamiseks.
Neil, kes seda valikut kaaluvad, tasub siiski teada, et pensionireform on loonud väga hea võimaluse süsteemist lahkumata avada spetsiaalne pensioni investeerimiskonto ning seeläbi ise oma pensionivara juhtida. Nii ei kaota II sambast raha väljavõtmisega 20% tulumaksu, ja mis peamine, ei lähe kaduma ka 10 aasta jagu riigipoolseid sissemakseid. Seega ei tasu II sambast lahkumise otsusega kiirustada ja tuleks oodata ära aprill, mil saab avada pensioni investeerimiskonto, mille kaudu asuda ise oma pensionivara juhtima.
Alternatiivid pensioniraha investeerimiseks
Kui soovite oma pensioniraha ise investeerida, siis on selleks mitu alternatiivi. Üht tuleb aga meeles pidada – inimloomusele on omane soov kiiresti rikkaks saada. Üldiselt on aga nii, et kiiresti on pigem lihtne vaeseks jääda, seevastu aeglaselt rikkaks saamine on küll võimalik. Tasub meeles hoida, et mõõdukas tootlus ja liitintressi võlud annavad tunda pigem pikema ajaperioodi jooksul.
Rahasumma pangakontole seisma jätmine tänastes majandusoludes pole kuigi mõistlik mõte – tähtajaliste hoiuste intressimäärad on nii madalad, et need ei kata ära inflatsiooni. See tähendab, et pikemas plaanis sulab hoiusel seisva raha väärtus nagu lumi kevadise päikese käes.
Kinnisvarasse investeerimine tundub väga ahvatlev, kuid see vajab suurt algkapitali. Keskmiselt on Eesti inimesel II sambasse kogunenud 7500 eurot, mis ei ole piisav kinnisvara soetamiseks. Samuti peab kinnisvaraomanik arvestama sellega, et vara haldamine on energiamahukas ja kulukas töö. Üürikorteri või korterite haldamine on suurem vaev, kui tegelikkuses näib. Kinnisvara peetakse küll väga kindlaks investeeringuks, kuid reaalsuses on võimalik ka olukord, kus ei ole üürnikku ega tulu. Kriisiperioodidel võib kinnisvara väärtus olla vägagi heitlik – näiteks eelmises finantskriisis 2008–2009. aastal oli kinnisvarakrahh võrreldav langustega aktsiaturgudel.
Kuld on peaaegu müütilise staatusega investeerimisobjekt, mis paistab paeluvat inimesi rohkem kui ükski teine finantsvara, ja seda peetakse investeerimismaailmas traditsiooniliselt turvasadamaks. Enam levinud klassikaliste varaklasside, nagu aktsiate ja võlakirjade taga on ettevõtted ja riigid, mis toodavad rahavoogu ning on pidevas arengus. See annab nendele varaklassidele teatava pikaajalise kasvutendentsi. Samuti kuulub ettevõtte omamise juurde osa ettevõtte kasumist, mis võib väljenduda dividendimaksetes. Võlakirjade omamise juurde kuulub ka intressitulu. Seetõttu on loogiline, et kui me omame oma portfellis erinevaid aktsiaid ja võlakirju, siis olgugi, et osadel neist ei pruugi ka pikas perspektiivis hästi minna, on neile grupina ikkagi omane oodatav positiivne trend nii hinnas kui ka rahavoogudes. Kuld nagu ka teised toorained ei maksa dividendi ega intressi. Seifis seisev kuldmünt või garaažinurgas kanistris olev bensiin ei ole aasta ega kümnendi pärast kuhugi arenenud. Seega ei ole toormete puhul sellist õigustatud ootust, et neid hoides peaks vara väärtus kasvama. Seega ei sobi kuld ja muud toormed pikaajalise osta-ja-hoia-tüüpi investori portfelli nii hästi kui aktsiad või võlakirjad.
Üksikaktsiatesse investeerimise puudujääk on suured tehingukulud. Üksikaktsiatega kaasnev risk on väga suur ja juhuslik aktsiate valik on hasartmäng. Olgugi, et nende taga on pärisettevõtted ja pärismajandus, mis pikas plaanis kasvab, siis praktikas on näha, et vaid väike osa aktsiatest on suure tootlusega. , samas kui arvestatav osa on nullis või miinuses.
Aktiivselt juhitud investeerimisfondi kulud on samas suurusjärgus või isegi pigem kallimad kui pensionifondil. Need on ehk enamikule inimestest parimaks ekvivalendiks praegustele pensionifondidele. Just seetõttu, et regulaarselt väikeste summadega investeerides jäävad nende puhul kulud ikkagi väikeseks ja nendesse investeerimine ei nõua inimeselt spetsiifilisi teadmisi.
Börsil kaubeldavad fondid ehk ETFid on oma olemuselt kui korv erinevaid väärtpabereid, mis on ka väga hea alternatiiv pensionifondidele. Küll aga tuleb tähelepanu pöörata tururiskidele – investeerimine toimub juhindudes valitud indeksist eesmärgiga jäljendada võimalikult täpselt turuliikumisi. Headel aegadel võimaldab see küll täpsemalt turu tõusust osa saada (kuid seda mitte ületada), halval ajal on aga kaotus eeldatavalt aktiivsest fondist suurem. ETFidel on madalad halduskulud, sest fonde ei juhita aktiivselt. Valida saab kas regiooni või temaatika põhjal. Samas võib asja keerulisemaks teha just suur valikuvõimalus, sest erinevaid ETFe on tuhandeid. ETFidesse investeerimine nõuab mõningasi investeerimisalaseid algteadmisi, kuid nende omandamine ole kuigi ajamahukas ja neile, kes on asjast huvitatud, on see mõistlik viis investeerimiseks.
Laenupõhine ühisrahastus – ühisrahastusse võib väikeste summade investeerimine puuduvate teenustasude mõttes olla sobiv, kuid tähele tuleks panna laenuvõtjate riskitaset ning ühisrahastusportaali ajalugu ja usaldusväärsust. Erinevalt pankadest ja fondivalitsejatest ei teostata ühisrahastusportaalide üle samaväärselt ranget järelevalvet.
Kuigi pensionireform avab uusi raha paigutamise võimalusi, siis II samba pensionifondid jäävad kõige lihtsamaks ja odavamaks raha kogumise viisiks. Kõige lihtsamaks eelkõige seetõttu, et need ei nõua investeerimisteadmisi ega aega, ja odavamaks, kuna fondide valitsemistasud on siiski soodsamad kui ise investeerides. Kes soovib aga ise investeerimisega kätt harjutada ning oma pensioniraha juhtida, sel tasub oodata ära aprillikuu ja uudne pensioni investeerimiskonto lahendus.
Jaanika Reinmann
SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaali kommunikatsioonijuht
SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. III samba kindlustustooteid pakub SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal. Enne lepingu sõlmimist palun tutvu tingimuste ja pensionifondi prospektiga ning vajadusel registreeru nõustamisele SEB kodulehel www.seb.ee
