Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Pension - 01.03.2021

II samba maksete võrra suurem sissetulek

II samba maksete võrra suurem sissetulek

Rahandusministeeriumi tellitud pensionireformi uuringu kohaselt kavatseb 2% Eesti elanikest II samba sissemaksed peatada ja jätta olemasolev kogutud vara pensionifondi kasvama.

See on üks pensionireformi alternatiividest inimesele, kes ei soovi mingil põhjusel järgmised 10 aastat II sambasse raha juurde koguda, soovides edaspidi saada endist II samba sissemakseteks mõeldud raha igakuiselt enda kontole. Selle võimaluse juures tuleb meeles pidada, et peatades omapoolsed (2%) sissemaksed II sambasse, suunab riik omapoolsed (4%) sissemaksed (mis eelnevalt suunati koguja pensionikontole) riigieelarvesse.

Milline on II samba sissemaksete peatamise mõju inimese rahaasjadele?

2020. aasta III kvartalis oli Eesti keskmine brutokuupalk 1441 eurot. Juhul kui Eesti keskmist brutopalka saav pensionikoguja peatab II samba sissemaksed, siis aitab see ühes kuus säästa 23 eurot ehk piltlikult öeldes poeskäigu jagu raha. Aastaga teeb see umbes 276 eurot personaalset kokkuhoidu, mis paljudel võib märkamatult siiski üle kanduda igapäevasesse tarbimisse ning tuleviku rahaline kindlustunne jääb sellevõrra nõrgemaks. Samuti tuleb meeles pidada, et ka riigipoolne 4% sissemakse, mis laekus varasemalt Teie pensionikontole, jääb edaspidi üldisesse riigieelarvesse.

Juhul kui pensionikoguja otsustab II samba makseid jätkata, siis igakuisele omapoolsele 2% panusele lisab riik sotsiaalmaksu arvelt omakorda 4%. Sel moel paneb investor keskmiselt palgalt koos riigipoolsete sissemaksetega igas kuus kõrvale 86 eurot, mis teeb aastas 1032 eurot.

See lihtne arvutuskäik näitab, et igal juhul tasub sissemakseid jätkata ja riigipoolse panusega oma pensioni sissetulekut kasvatada.

Kas II samba maksete peatajal tasuks igakuine raha ise investeerida?

On neid, kes kaaluvad II samba sissemakseid edaspidi ise investeerima hakata. Maksete peataja jaoks on ise investeerimise alternatiiv mitmes mõttes ebasoodsam. Esimene puudus on kaotatud tulumaks. Kui pensionifondi läheb 2% brutopalgast tulumaksueelselt, siis maksetest loobujale ei laeku kontole seesama 2%, vaid tulumaksu võrra väiksem summa. Eesti keskmisest brutopalgast (2020 III kvartali seisuga 1441 eurot) läheb iga kuu enda maksena pensionifondi 28,82 eurot. Kui see makse makstakse netopalgaga välja, saab inimene kätte vaid 23,06 eurot. On selge, et 23,06 euro igakuine investeerija on märksa ebasoodsamas olukorras kui 28,82 euro investeerija.

Kui aga keskmise palgaga pensionikoguja soovib 23,06 eurot iga kuu ise investeerida, on ka see võimalik. Tähele tuleks panna investeeringutega kaasnevate teenustasude suurust, sest tihti kaasneb väärtpaberitehinguga fikseeritud summas tasu. Näiteks 3-eurone väärtpaberi- või fonditehingu teenustasu võib tunduda väike, kuid 23-eurosest investeeringust moodustab see ligikaudu 13%. Sellise näite puhul on investor juba ainuüksi ostutehingu tagajärjel oma investeeringuga 13% miinuses. Kui ka müügitehingu puhul rakendub seesama 3-eurone tasu, tekitavad tehingud kokku juba 26% miinust. Sellise näite puhul peab ainuüksi investeeringuga nulli jõudmiseks investeeringu tootlus olema umbes +35%.


Peeter Schamardin
SEB Varahalduse äriarendusjuht

 

SEB pensionifonde valitseb  SEB Varahaldus. III samba kindlustustooteid pakub SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal. Enne lepingu sõlmimist palun tutvu tingimuste ja pensionifondi prospektiga ning vajadusel registreeru nõustamisele SEB kodulehel www.seb.ee


Veel artikleid

Arhiiv

Teadlik kogumine viib parema pensionini

Teadlik kogumine viib parema pensionini

  • Asjatundlik nõustamine
  • Isiklik plaan ja eesmärk pensioni kogumisele
  • Terviklikud lahendused pensioni kogumis- ja väljamakseperioodiks

Pensioni kogumisest lähemalt

Jälgige meid

 
S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.