Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Pension - 26.03.2018
pensionikogumine

3 kulukat viga, mida inimesed pensionit kogudes teevad

3 kulukat viga, mida inimesed pensionit kogudes teevad Foto: SEB

Toome välja kolm enamlevinud ja pikas perspektiivis kulukat viga, mida inimesed pensionit kogudes teevad. Lisaks soovitused, kuidas neid vigu vältida.

Esimene viga: noor laseb endale fondi loosida

Kui noor inimene läheb tööle, siis kantakse alates esimesest töökuust tema palgast 2% pensionifondi. Juhul kui ta pole veel ise pensionifondi valinud, siis loosib selle talle Pensionikeskus. Paraku teeb loos oma valiku vaid kõige rahulikumate ja konservatiivsemate fondide hulgast. Need on aga eelkõige mõeldud inimestele, kes jäävad mõne aasta jooksul pensionile ja kelle sääste tuleb kaitsta finantsturgude äkilise languse vastu.

Noor võiks valida SEB fondivalija abil endale ise fondi selliste pensionifondide hulgast, mis investeerivad vähemalt poole või enamgi aktsiatesse. Kogumise jooksul esineb kindlasti perioode, mil selliste fondiosakute väärtus kahaneb. Samas võib arvata, et aastakümnetepikkusel kogumisel ületavad tõusud langusi. Kogutud raha mõttes võib see tähendada mitmekordset vahet.

Lugege lisaks: 4 praktilist nõuannet, kuidas kergema vaevaga tulevikuks raha koguda

Teine viga: fondi valija juhindub minevikutootlusest

Vahel ei mõisteta fondi tootluse ja hoiuse intressimäära erinevust, on ju ühed protsendid mõlemad. Tegelikult on vahe fundamentaalne. Hoiuseintress näitab seda, kui palju hoius teenib tulevikus. Seevastu fondi tootlus räägib üksnes minevikus teenitud tulust.

Mida pikem on vaadeldav pensionifondi tootluse periood, seda väiksem roll on seal praegustel investeerimisotsustel. Ometi mõjutavad tulevikutootlust just nüüd tehtud otsused, sest tootlus tuleb nende investeeringute arvelt, mis praegu fondis on.

Näiteks 2013. aasta alguses olid teise samba fondide viie aasta tootluse poolest esirinnas enamasti konservatiivsed võlakirjafondid. Aga paljude progressiivsete fondide viimase viie aasta tootlus oli koguni negatiivne, mõjutatuna 2008. aasta aktsiaturgude langusest. Samas olid turud 2013. aastal juba taastumas, mistõttu ei olnud olemasoleva progressiivse fondi vahetamine konservatiivse võlakirjafondi vastu ainuüksi minevikutootluse põhjal mõistlik.

Vaadake graafikut.

Fondi valides tuleks lähtuda sellest, kuidas fond täidab konkreetse pensionikoguja isiklikke eelistusi, olgu selleks siis raha säilitamine, kasvatamine, investeerimine teatud piirkonda, aktiivne või passiivne juhtimisstiil või muud omadused.

Kolmas viga: inimene vaimustub regionaalsetest investeeringutest

On tore, kui pensionifond investeerib meie kodupiirkonda. Sellise fondi osakuomanikuna tunneme end paremini, sest nii aitame omalt poolt kaasa kodumaa õitsengule. Samas on Balti turg miniatuurne: 2017. aasta kauplemismaht kolmel Balti börsil kokku jäi umbes sada korda väiksemaks kui USA tuntud New York Stock Exchange’i ühe päeva käive.

Kõikide Eesti teise samba fondide üldine maht oli 2018. aasta alguses üle 3,5 miljardi euro. Kui tekiks vajadus müüa kasvõi üks protsent nendest investeeringutest kohalikel börsidel, siis peaks müüjad senise kauplemismahu jätkudes arvestama vähemalt ühe kuu pikkuse perioodiga (tingimusel, et samal ajal ei tehta börsil ühtegi muud tehingut). Kui samal ajal peaks turg langema, siis ei jääks investoritel muud üle, kui vaadata, kuidas nende kohalikku turgu investeeritud pensioniraha väärtus väheneb. Muidugi ei pruugi selline risk realiseeruda.

Mida rohkem on pensionifondi varad hajutatud nii geograafiliselt kui ka majandussektorite vahel, seda väiksem on risk sääste kaotada. Seetõttu hoidub osa pensionifonde kohalikest investeeringutest eelkõige selleks, et kaitsta kliendi huve. Teise sambaga liitunutel on töökohast laekuv palk, tulevane riiklik pension ja ka omatav kinnisvara Eestiga seotud, seepärast on kliendi seisukohast hea, kui teine sammas riske Eestist välja hajutab.

 


Peeter Schamardin
SEB Varahalduse äriarendusjuht

 

Eeltoodud teavet ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena. Samuti ei või siin esitatud andmeid ja seisukohti käsitada pakkumise või soovitusena lepingu sõlmimiseks.

Fondi varasem tootlus ja tegevus ei ole lubadus ega viide fondi tuleviku tootluse või tegevuseesmärkide täitmise kohta. Fondi investeerimisega kaasnevad riskid ja võimalused, mis võivad tuua nii kahjumit kui kasumit, investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud.

SEB pensionifonde valitseb  SEB Varahaldus. SEB Elu- ja Pensionikindlustus ja SEB Pank vahendavad SEB Varahalduse pensionifonde.

Enne investeerimisotsuse tegemist tutvuge hoolikalt toote kohta avalikustatud teabega, sh tingimuste ja fondi prospektiga. SEB toodete kohta leiate teabe lehelt www.seb.ee ja teiste fondide kohta lehelt www.pensionikeskus.ee. Vajaduse korral registreeruge lehel www.seb.ee nõustamisele.

Veel artikleid

Arhiiv

Teadlik kogumine viib parema pensionini

Teadlik kogumine viib parema pensionini

  • Asjatundlik nõustamine
  • Isiklik plaan ja eesmärk pensioni kogumisele
  • Terviklikud lahendused pensioni kogumis- ja väljamakseperioodiks

Pensioni kogumisest lähemalt

Jälgige meid

 
S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.