Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Majanduskeskkond - 11.01.2017
analüüs

Suurettevõtete optimism on kasvanud

Suurettevõtete optimism on kasvanud Foto: SEB

SEB viis 2016. aasta sügisel oma suurettevõtetest klientide seas läbi traditsioonilise finantsjuhtide uuringu, mille käigus palutakse ettevõtetel hinnata tänast ärikliimat ja uuritakse nende ootusi tuleviku osas. Kuigi ootused ärikeskkonnale on paranenud, tunnevad ettevõtted muret kiire palgakasvu ja kvalifitseeritud tööjõu puuduse pärast.

Eesti majanduse küpsemast faasist räägib asjaolu, et aina suurem osa ettevõtetest kavandab maksta dividende ja teha investeeringuid välisriikides.

Viimasel kahel aastat ei ole majanduskeskkond olnud ettevõtjate jaoks üheselt soodne. Hästi on läinud ennekõike Eesti turule orienteeritud ettevõtetel, kes on võitnud sissetulekute suurenemisest tingitud tarbimiskasvust. Samal ajal on välisturule orienteeritud ettevõtted olnud silmitsi üsnagi kesise nõudlusega, mis mahtude kasvatamist ei soosi. Hoolimata aeglasest majanduskasvust on keskmine palk ja tööjõukulud kiirelt ülespoole sööstnud, mis avaldab survet kasumlikkusele ja võimekusele teha investeeringuid ettevõtte arendamisesse.

Seetõttu on hea meel tõdeda, et SEB klientidest suurettevõtete optimism lähituleviku osas on paranenud. Kui 2015. aastal hindas ärikeskkonda järgneva 6 kuu jooksul soodsaks kolmandik vastajatest, siis sellel aastal 42%. Balti riikidest olid kõige optimistlikumalt meelestatud Leedu suurettevõtete finantsjuhid, kellest üle poole uskusid, et tingimused äritegevuseks on järgneva 6 kuu jooksul senisest paremad. Võrreldes 2015. aasta uuringuga oli tuleviku osas optimistlikke finantsjuhte Leedus sellel aastal siiski mõnevõrra vähem. Vastajate osakaal, kes uskus ärikeskkonna halvenemisesse järgneva 6 kuu jooksul oli väike kõigis kolmes Balti riigis. Ettevõtete positiivne hinnang on kooskõlas ka Eesti majandusprognoosiga – 2017. aastal on parema ekspordinõudluse ja investeeringute toel oodata majanduskasvu kiirenemist 2,2 protsendini.

Ettevõtjate kõige olulisemaks probleemiks on vähemalt Eestis saanud kõrged tööjõukulud. Neid mainis lähiaja kõige tõsisema väljakutsena 41% küsitletud finantsjuhtidest. Tööjõukulud olid probleemina üleval ka juba 2015. aastal, kuid toona peeti sellest kriitilisemaks madalat nõudlust. Ka Lätis ja Leedus  kurdavad ettevõtjad tööjõukulude kiire kasvu üle aina enam. Sellele vaatamata soovitakse töötajate arvu hoopis suurendada. Eesti suurettevõtetest kolmandiku hinnangul töötab nende juures 6 kuu pärast rohkem inimesi, kui küsitluse toimumishetkel. Töötajate arvu kavandab vähendada vaid 7%. Võrreldes 2015. aasta finantsjuhtide küsitlusega tundub vajadus uute töötajate järele olevat suurenenud. 2015. aasta sügisel soovis järgneva 6 kuu jooksul töötajate arvu kasvatada 26% ettevõtetest. Värbamisplaane võib rikkuda süvenev kvalifitseeritud tööjõu puudus. Eestis nimetas seda probleemina 33% küsitletud finantsjuhtidest. Kuigi töötuse määr Eestis on Balti riikide madalaim, tunnetati kvalifitseeritud tööjõu puudust Lätis ja Leedus isegi teravamalt. Positiivse poole pealt tähendab optimistlik vaade töötajaskonna kasvule, et oodata on tööjõu liikumist vähetootlikest harudest ja ettevõtetest edukamatesse.

Mõningat muret Eesti majanduse edasise kasvukiiruse osas tekitab suurettevõtete kõrgenenud huvi vaba raha investeeringute asemel omanikutulu maksmiseks kasutada. Uuringu põhjal plaanib küsitletud Eesti suurettevõtetest 25% kasutada järgneva 6 kuu jooksul vaba raha eelkõige dividendimaksete tegemiseks ettevõtte omanikele. Eelmisel aastal omas sama soovi vaid 10% ettevõtetest. Uue valitsuskoalitsiooni kavandatavad maksumuudatused võivad trendile veel omalt poolt hoogu lisada. Huvi suurenemine omanikutulu maksmiseks võib tähendada seda, et ei nähta enam häid võimalusi äritegevuse laiendamiseks. Samas võib seda tõlgendada ka kui märki ettevõtjate suurenenud majanduskindlusest. Ka need ettevõtted, kes plaanivad investeeringuid teha, vaatavad aina enam Eestist väljapoole. Kui 2015. aastal mainis 10% küsitletud finantsjuhtidest plaani teha strateegilisi investeeringuid välisriikides, siis käesoleva aasta uuringus juba 17%. Kui soovime keskenduda väärtusahela kõrgematele astmetele, siis on näiteks odavama tootmistegevuse Eestist välja viimine siiski ka ühel hetkel hädavajalik. Kõige populaarsem kasutusviis vabale rahale on siiski endiselt strateegiliste investeeringute tegemine koduriigis – selline kava oli 39% ettevõtetest.

SEB grupp korraldab suurettevõtete finantsjuhtide uuringut oma klientide seas igal aastal kõigis kolmes Balti riigis. Sellel aastal osales uuringus kokku 262 suurettevõtet.

 


Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

 


Veel artikleid

Arhiiv

Jälgige meid

 
S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.