Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Majanduskeskkond - 07.05.2021

SEB majandusprognoos: majanduse lähitulevikus pole pessimismiks põhjust

SEB majandusprognoos: majanduse lähitulevikus pole pessimismiks põhjust Eesti majanduskasvu osas ei maksa olla liialt pessimistlik

Koroonakriis ei ole lõppenud ja majandus pole veel kaugeltki naasnud vabasse vette. Sellele vaatamata, ei tasu tuleviku osas olla pessimist. SEB värske majandusprognoos vaatab tulevikku optimistlikul pilgul ja ennustab Eesti majandusele paremaid aegu.

Koroonaviirus ei ole maailmast endiselt kadunud

Nii Eestis kui mitmel pool mujal on viimased kuud möödunud kõrge nakatumisnäidu ja sellest tingitud piirangute tingimustes. Ent erinevalt aastatagusest ajast on inimesed uute oludega kohanenud ja viiruse negatiivne mõju majanduselule on jäänud selgelt tagasihoidlikumaks. Keskpankade ja valitsuste tugi on aidanud alal hoida tarbijate kindlustunnet ja teenuste asemel on soetatud rohkem kaupasid. Vähemalt jõukates lääneriikides on nüüdseks täie hooga käivitunud elanikkonna vaktsineerimine, mille tulemusena on valitsused asunud juba ühiskonnaelule kehtestatud piiranguid leevendama. Eestis on vähemalt ühe doosi COVID-19 vastast vaktsiini saanud üle 350 000 inimese. Ühiskonna aina kõrgem immuniseeritusse tase raskendab viiruse levikut ja võimaldab leevendada seni ühiskonnaelule seatud piiranguid. See lubab seada senisest optimistlikumad ootused nii Eesti kui maailmamajanduse tulevikule.

Majanduse taastumine ei käi eri riikides ühte jalga

Taastumist mõjutab seis viirusrindel, vaktsineerimistempo, ent ka valitsuste stiimulprogrammide ulatus. SEB prognoosi põhjal jääb seetõttu Euroopa majanduskasv tänavu  oluliselt alla Ameerika Ühendriikide omale. Kui Ühendriikides on tänavu oodata lausa 6,5% suurust majanduskasvu, siis Euroala riikide SKP tõuseb vaid 3,3% võrra. Tempo ühtlustub 2022. aastal, kui Euroalal kasvab majandus 4,6% ja Ühendriikides 4,0% võrra, ent vahepealse kasvuspurdi tõttu jääb Euroopa majandustsüklis Ameerikast maha. Samas on Ühendriikide kiire kasvu taga olnud riigi väga helde rahapoliitika, mis kätkeb endas ka mitmeid riske, sealhulgas inflatsiooni kiirenemist.

Eesti majanduskasvu osas ei maksa olla liialt pessimistlik

Eesti majandus on koroonaviirusega kohanenud ja viimase pooleteise kuu vältel kehtinud piirangud pole seisu oluliselt halvendanud. Majanduskasvu tagab juba ainuüksi see, et 2020. aasta esimene pool oli majanduse jaoks rohkem kui kesine – selle pealt ei ole kasvada raske. Aasta teises pooles kiireneb majanduskasv järsult, mida põhjustab piirangute kadumine ja sügisel avanev teise pensionisamba raha. Järk-järgult kiireneva majanduskasvu keskmiseks jääb 2021. aastal 3,3%. Samad tegurid annavad majandusele hoogu ka 2022. aastal, kui Eesti SKP kasvab 4,5%.

Majapidamiste tarbimine on majanduskasvu peamine vedaja

Senise eratarbimise languse taga ei ole olnud mitte inimeste kahanenud sissetulekud, vaid napid võimalused teenitud raha ära tarbida. Kui vaktsineerimine osutub piisavalt edukaks, et kaovad piirangud reisimiselt ja meelelahutusteenustelt, siis on suur osa tarbijaid valmis kulutama senisest rohkem. Tarbimisele annab hoogu kriisi ajal pangakontodele kuhjunud säästud ja teisest sambast lahkuvate inimeste pensioniraha. Sügisese ostubuumi mõjul kasvab eratarbimine juba tänavu 4,5%, kiirenedes järgmisel aastal 5,5%ni.

Kinnisvaraturg teeb viimase spurdi

Levinud narratiivid majanduse ja kinnisvaraturu tuleviku kohta on hoogustanud nõudlust elukondliku kinnisvara järele. Suure tõenäosega annab sellele omalt poolt hoogu sügisel avanevad teise pensionisamba vahendid. Samas on kinnisvaraturul kõige aktiivsemalt tegutsev vanuserühm kiirelt kahanemas. Kui eelnevatel aastatel on uusi kodusid soetanud aktiivselt 1980ndate lõpus sündinud „laulva revolutsiooni“ arvukas põlvkond, siis tänaseks on suurem osa neist esimese kinnisvaraostuni jõudnud. Neile järgnev 1990ndatel põlvkond on oma arvukuselt aga pea poole väiksem. Seetõttu võib praegusele spurdile järgneda pikem mõõnaperiood.

Soodne aeg investeeringuteks

Keskpankade leebe rahapoliitika, tihe konkurents pangandusmaastikul ja investorite aktiivne huvi on muutnud nii laenu- kui omakapitali kaasamise Eesti ettevõtete jaoks soodsaks. Hetkel on ettevõtted küll olnud küllalt konservatiivsed, kuid oodatavalt peaks 2022. aastal investeerimisaktiivsus suurenema. Suuri investeeringuid on kavandamas ka riik, kasutades selleks muuhulgas Euroopa taasterahastu vahendeid. Nii ettevõtlus- kui riigisektoril tasub uute investeeringute kavandamisel suunata pilk senisest teravamalt digitehnoloogiale ja tegevuse keskkonnamõjule. Just neist valdkondades on lähiaastatel oodata suurimat tulu, ent ka soodsaimaid võimalusi kapitali kaasamiseks. Targad investeeringud lubavad Eesti majandusel jätkata kiiret kasvu ka siis, kui pensionisäästudega üles köetud tarbimispidu otsa saab.

Tutvuge ka põhjaliku SEB värske majandusprognoosiga.


Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

 


Veel artikleid

Arhiiv

Jälgige meid

 
S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.